Kuulmisaparaat võib aeglustada mõnel vanemal inimesel vaimse võimekuse langust ligi poole võrra, selgus Ameerika Ühendriikide teadlaste kliinilises katses.
USA teadlasrühm kaasas oma uuringusse pea 980 uuritavat. Teisisõnu on tegu esimese suuremahulise juhuslikustatud katsega, mis hindas just kuulmisaparaatide mõju inimese vaimsele võimekusele. Vaimuteravus väheneb vanusega loomulikult, ent sellest võib kiiresti välja kasvada dementsus, vahendab ScienceAlert.
Kui katse tulemus kinnitust saab, peaks see olema paljudele inimestele rõõmusõnum. Nimelt võiks hinnanguliselt kaheksa protsenti maailma dementsusjuhtumitest panna just kuulmislanguse süüks.
Ainult teavitustöö ei aita
Varem on kuulmisaparaatide kasulikule mõjule osutanud mitme-aastased vaatlusuuringud. Neist ilmnes, et kuulmisaparaate kasutavatel vaegkuuljatel oli võrreldes mittekasutajatega väiksem oht vaimset võimekust kaotada. Teised uuringud aga näitasid, et kärarikkas keskkonnas kuulmisega kimpus inimestel oli oht dementsuse tekkeks suurem. Haigus võib neil avalduda kas meeltesegaduse või mäluhäiretena.
Siiski jäi vastuseta küsimus, kas kuulmisaparaatide kasutamine võiks aidata eakatel ära hoida igasugust vaimse võimekuse langust. Küsimusele sai vastuse anda aga ainult kliiniline katse.
Nüüd korraldasidki USA teadlased sellise katse ja värbasid sinna osalejaid kahte teed pidi. Hea tervisega 739 vabatahtlikku vanuses 70–84 eluaastat tulid kohale uuringu reklaamkutse peale. Veel 238 suure vaimse võimekuse langusriskiga vanemaealist värvati teisest käimasolevast tervise pikiuuringust.
Töörühm jaotas kõik osalejad juhuse alusel kahte enam-vähem võrdsesse rühma. Pooltele osalistele paigaldasid nad kuulmisaparaadid. Teisele rühmale pakuti tõenduspõhist koolitusprogrammi tervisliku vananemise teemal. Nagu loodetud, pidurdas kuulmisaparaadi kandmine katseosaliste vaimse võimekuse langust. Samas mõjus see niimoodi ainult inimestele, kel oli juba eos rohkem dementsuse riskitegureid.
Ehkki abi sai niisiis vaid valitud seltskond, oli kuulmisaparaatide mõju ilmne. Kolme aasta jooksul aeglustaid need dementsusohus eakate vaimse võimekuse muutusi pea poole võrra. Üksnes tervisekoolitust saanud inimestel sellist mõju välja ei tulnud.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem
Uuringu juhtivautori ja Johns Hopkinsi Ülikooli kõrva-nina-kurguarsti Frank Lini sõnul tõestab leid veenvalt, et kuulmislanguse ravist on palju abi. See kaitseb inimesi nii vaimuteravuse kao kui ka pikas plaanis dementsuse eest. Lini sõnul sõltub aga kõik iga inimese isiklikust haigusriskist.
Pikiuuringust värvatud inimestel oli dementsuse riskitegureid rohkem: näiteks olid nad pigem vanemad, madalama haridustaseme ja sissetulekuga ning elasid üksi. Just sellistel inimestel oli kuulmisaparaadist rohkem kasu, hoolimata sellest, et katse alguses oli nende kuulmine samas seisukorras kui tervetel vabatahtlikel.
Ühtlasi paranes pikiuuringu rühmal vaimne võimekus katse jooksul ligi kolm korda rohkem kui hea tervisega vabatahtlikel. See viitab samuti, et just selle rühma inimesed olid dementsusele lähemal. Osa neist saigi katseaastate jooksul ametliku diagnoosi.
Ehkki uuringuga mitte seotud teadlased näevad tulemuses lootuskiirt, tuleb nende sõnul kiiremas korras teha teistsuguste valimitega korduskatseid. Nii saaks selgeks, kas kuulmisaparaadid mõjuvad sama jõuliselt ka muudele riskirühmadele ja maailma teistes paikades elavatele inimestele.
Võib ka olla, et kuulmisaparaati kasutaval inimesel on parem tuju, ta tunneb end iseseisvamalt, hoiab lähikondsetega rohkem ühendust või on kehaliselt aktiivsem. Kas vaimu hoiavad virgena hoopis need asjaolud, peab selguma tulevastes uuringutes.
Uurimus avaldati ajakirjas The Lancet.
Toimetaja: Airika Harrik
