Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Viipekeel ei ole universaalne keel.[1] Eestis kasutatakse peamiselt eesti viipekeelt ja vene viipekeelt (eesti viipekeele mõjuga).
Viipekeelte peamise sisu moodustavad viiped, mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu. Viipel kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel „häälikuline” kuju.[2]
Kurt ei saa omandada auditiiv-verbaalset keelt loomulikul teel, kuna nad ei kuule. Kurdil ei ole kognitiivset takistust omandada visuaal-motoorse keelt ehk viipekeelt.[3]
Eesti viipekeel (ingl Estonian Sign Language) on iseseisva grammatika ja sõnavaraga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmadega ja väljendatakse kehaga.
Eesti viipekeele staatus ja areng on otseselt seotud ühiskonna suhtumisega kurtide kogukonda ja kultuuri. Olulisel määral on eesti viipekeelt ja selle grammatikat mõjutanud Eesti haridus- ja sotsiaalpoliitika eri perioodidel.[1] Eesti kurtide kogukonda ühendav eesti viipekeel on visuaal-motoorne keel nagu ka kõik teised viipekeeled maailmas.[2] Keeleseaduse järgi on „eesti viipekeel iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju”[3]. Eestis kasutab eesti viipekeelt regulaarselt 4500 inimest, kelle hulgas on 2000 kurti, kes vajavad tõlketeenust.[4]
Allikas: Wikipedia
Viipekeeletõlke teenust saab tellida
Tallinnast – http://www.viipekeeletolgid.ee/
Tartust – http://www.tartuviipekeeletolgid.ee/
