Blog

Viimaste sissekanded

ÄRA LEPI VAIKUSEGA! Märka kuulmislangust, mis läheneb hiilivalt

Aasta-aastalt on maailmas aina rohkem kuulmislangusega inimesi ja kahjuks on kuulmishäireid järjest noorematel inimestel. “Inimene harjub kiiresti vaikuses elama, kuid ei peaks,” ütleb ITK Kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik. kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas me tajume ümbritsevat ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks on üks anekdoot, mis võib igaühega meist juhtuda ka päriselus. Kumb ei kuule? Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret: „Naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ja arsti juurde minna. Iga kord, kui temalt midagi küsin, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.“ Arst….LOE EDASI….

Miks kuulmine halveneb?

Seni, kui meie meeled töötavad hästi, ei pruugi me neid eriti tähelegi panna. Kui probleemid ilmnevad, tekkib kohe ka rida küsimusi: miks see juhtus? Mida teha? Kas ma oleksin saanud seda kuidagi vältida? Mis võivad olla põhjused, miks inimese kuulmine halveneb? Kuulmislanguse põhjuseid on palju ja need võivad olla nii elu jooksul tekkinud kui ka kaasasündinud, ütleb Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik. “On lihtsaid ja keerulisi põhjuseid – viimaseid on harvem ja seotud haigustega.” Ka kõrvapõletik mõjutab kuulmist Kõige lihtsama, nö klassikalise põhjusena nimetab Külle Loik kuulmekäigu ummistumist kõrvavaiguga. Ka tavaline kõrvapõletik mõjutab kuulmist lühiajaliselt ja ägedast põletikust tingitud püsivat….LOE EDASI….

Miks ei tohi kõrvu vatitikuga puhastada?

Kuulmise ja kõrvade tervise peale ei mõelda tavaliselt enne, kui see on kahjustunud. Et nii ei juhtuks, võid ka ise üht-teist ära teha. Soovitusi jagab kliiniku Elite kõrva-nina-kurguarst Helju Mitrofanova. Kaitse end müra eest Müra võib põhjustada püsivat aeglaselt arenevat kuulmislangust. Sel juhul kahjustuvad sisekõrva kuulmisrakud, mida ei saa taastada. Seega on oluline kaitsta kõrvu üleliigse müra eest nii tööl kui ka koduste toimetuste juures, muru niites, trimmerdades, saagides, aga ka kontsertidel. Muusika kuulamisel kõrvaklappidega väldi liiga tugevat heli ja anna kõrvadele aeg-ajalt puhkust. Järgi klappide puhul nn 60/60 reeglit: ära säti heli üle 60% ja ära kuula muusikat üle….LOE EDASI….

7 asja, mida peaks teadma, et hoida kuulmist ja kõrvu

Vilets kuulmine pole enam ammu pelgalt vanurite probleem. Terve maailm on mures MP3-põlvkonna pärast, kes rikub teadmatusest oma kuulmist valju muusikaga, mis pausideta kõrvaklappidest tuleb. Veel põlvkond tagasi oli kuulmise halvenemine tööealiste inimeste seas tingitud valdavalt halbadest töötingimustest – töötati kõvasti mürisevate masinate keskel või huugavas tsehhis ning ka tööohutusnõuded olid teised. Praegu on kuulmise kaitsmiseks tööl kõrvatropid või -klapid. Aga ohud varitsevad meid nüüd hoopis mujal. Arenenud riikides kannatab kuulmislanguse all 16 protsenti inimestest. Osalt on see tingitud elanikkonna vananemisest, sest üldiselt pole vanemas eas kuulmise nõrgenemisest naljalt pääsu. Kõrvaarstid diagnoosivad aga järjest tihedamini kuulmislangust noortel, arvatakse, et see….LOE EDASI….

Keera musa vaiksemaks: isegi väike kuulmislangus on seotud õppeedukuse halvenemisega

Rääkisin ükskord Sten-Ollega, kes on praegu Viljandi Kultuuriakadeemias helindamise õppejõud ja keda saab ühtlasi näha Kangelaste lauljana ja vahel ka sooloartistina. Uurisin, et koolis kindlasti räägitakse muu tähtsa hulgas ka kuulmise arengust (jah, räägitakse küll), mispeale Stennu ütles väga tabavalt midagi sellist: „Noh, alguses on hea ja sealt edasi läheb kõik allamäge“. See on tõesti terane tähelepanek. Kohe selgitan. Kuulmise areng Erinevalt nägemisest, mida pärast kõhust tulemist ootab ees intensiivne areng mitmete aastate vältel, on kuulmine ema kõhus hoopis kaugemale jõudnud. Kõhus olles saab beebi üsna palju erinevaid hääli kuulda, seetõttu on see meeltest esimene, mis arenema hakkab. Kõhubeebid kuulevad üht-teist juba 25.-27.….LOE EDASI….

KOHIN JA VILIN KÕRVUS? Vaata, kas selle põhjuseks võib olla liigne müra!

Oleme iga päev mürarikkas keskkonnas – seda tekitavad transpordihelid, kontori ventilatsioon, aga ka  kõrva asetatud kõlarid. Ometi teadvustavad vähesed, et see mõjutab ka meie tervist ja võib kahjustada kuulmist. Qvalitas Arstikeskuse töötervishoiuarsi dr Lauri Laasi sõnul on oluline eristada kuulmislangust, mis tekib haigusest ja mis tekib mürast. „Kuulmiskahjustuse risk on siis, kui müratase ehk inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli on püsiv. Ei olegi niivõrd oluline, kui mitu detsibelli see konkreetselt on,“ selgitas dr Laas. Arsti sõnul on mürastressist ja sellest tulenevaid tervisekahjustusi – väsimust, närvilisust, lihasvalusid –  võimalik ennetada. Eeskätt aitavad mürastressist kiiremini taastuda õigel ajal….LOE EDASI….

Arst annab nõu: kuulmislangusega ei pea leppima

Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas annab arst kinnitust, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat. Pigem on need aja jooksul muutunud järjest stiilsemaks, märkamatumaks ja mugavamaks kasutada. Tänapäevased kuuldeaparaadid on niiskuskindlad – nendega ei tohiks küll minna vette ega sauna. Samuti on olemas iselaadivad mudelid ning võimalik on jälgida logi, kui tihti ja kui palju ning millistes olukordades kuuldeaparaati kasutatakse.….LOE EDASI….

Millise helitugevusega on tervislik muusikat kuulata?

Üha rohkem inimesi kuulab muusikat kõrvklappidest, teadmata sellega kaasnevaid võimalikke riske. Loomulikult peab muusika kuulamine pakkuma naudingut, kuid nagu ütlevad erinevad uuringud, siis tasub teada, millal piiri pidada, et kõrvu mitte kahjustada. Tallinna Ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuses lektori ja projektijuhi ametit pidav Avo-Rein Tereping ütleb, et muusika kuulamine kõrvaklappidest võib kahjustada kõrvu ning seda peamiselt kahel põhjusel. „Probleeme tekitab esiteks see, kui muusikat kuulatakse liiga valjult. Teiseks on kuulmisprobleeme uurinud teadustöödes leitud, et kõrvade tervist mõjutab ka muusika kuulamise aeg. Pika aja jooksul kõrvaklappe kasutavad noored kurdavad näiteks kuulmisteravuse langust ning ka tinnitust ehk pidevat kohinat või vilet kõrvades.….LOE EDASI….

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kuidas eemaldada kõrvavaiku?

“Kuidas eemaldada kõrvavaiku? Olen 65aastane ja ei kuule hästi.” Vatitikkudega ettevaatlikult, apteegis on ka müügil spreid ja tilgad kõrvavaigu lahustamiseks. Kõrvaarstile pole esialgu kiiret, tänapäeval tegeleb kõrvavaiguga perearst, tema saab teha kõrvaloputust ja ka soovitab, kuidas edasi toimetada. Kusjuures ei välista võimalust, et ehk saadab isegi kõrvaarstile, sest probleem võib olla näiteks kuulmekäigu põletikus või ärrituses. Ja üldse, järgmisel korral perearsti külastades võiks talle kuulmise mure ära mainida, siis saab selgust, on seal kõrvavaik või midagi muud. Mina kirja teel kõrva sisse ei näe. Allikas: https://tervis.ohtuleht.ee/1025491/dr-vassiljevi-nouanne-kuidas-eemaldada-korvavaiku

Mida peaksid noored kõrvade hoidmiseks tegema?

“Kuulmisprobleemide esinemist peetakse 21 sajandi epideemiaks. Seda saab seostada kahe asjaoluga,” sõnab Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik, Esiteks toimub tema sõnul elanikkonna vananemise protsess ehk suureneb ka tublide ja täisväärtuslikku elu hindavate vanemate inimeste hulk, mis ühtlasi tähendab suuremat hulka vaegkuuljaid ja suuremat tähelepanu kuulmisele. Teiseks on viimastel aastatel on kujunenud nö kõrvaklapikasutajate põlvkonnad, kelle kohta teadlastel ei ole tegelikult proportsionaalseid seireandmeid võrreldes üldise keskkonna müraseire andmetega. Teoreetiliselt mõjutab otse kõrva suunatud helivoog kuulmist rohkem ja võib seda kahjustada. Paraku eristab inimese taju ühekordselt pigem suuri kuulmislanguseid, mis juhivad tähelepanu kuulmisprobleemile. Tasapisi nõrgenev kuulmine võimaldab ka tasapisi harjuda, seepärast pöördutakse tihtipeale….LOE EDASI….

Murrame müüte: kas need asjad võivad tõesti sinu kuulmist jäädavalt kahjustada?

Kindlasti oled ka sina mõnda neist müütidest kuulnud, aga teeme nüüd selgeks, kas halb kuulmine ikka on pärilik, kas kõrvatropid ikka aitavad või kas suu avamine plahvatuse ajal ikka vähendab kuulmiskahjustust. 1. müüt: halb kuulmine on pärilik Nii ja naa: helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning sel juhul kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas, aga üks põhilisemaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on ikkagi igapäevane ja aastaid kestnud 75-85 detsibelli mõjuväljas olemine. 2. müüt: paarieurosed kõrvatropid aitavad kuulmist hoida Müüt: tugevas, üle 100 detsibelli ulatuvas müras pole tavalistest kõrvatroppidest abi, sest need summutavad heli vaid 10 detsibelli võrra.….LOE EDASI….

KÕRVAKLAPID RIKUVAD KUULMIST: kasutamisel ei tohiks ületada seda helitugevust ja aega

Kodukontoris töötades kasutavad paljud kõrvaklappe. Kas need võivad ohustada kuulmist? Qvalitas Arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti Marina Tšerkassova sõnul ei ole virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine üldjuhul suur risk kuulmiskahjustusteks, kuid sellele vaatamata on mõistlik kõrvaklappe kasutada mitte üle pooleteise tunni korraga ning päevas kokku kuni kolm tundi. „Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine eri eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva. Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine kuulmisele kahjulik,“ selgitas dr Tšerkassova. Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on….LOE EDASI….

Kurvad kogemused – kurdiks võib jääda üheainsa kontserdiga. Lemo pääses ehmatusega, noor naine mitte

Lemmikbändi kontserdile minnes või kõrvaklappidega tänavamürasse sukeldudes ei tule me selle pealegi, et muusikaelamusega võib kaasneda pöördumatu kuulmiskahjustus – kui mitte kohe, siis aja jooksul. Kui kahekümnendates Kati sõpradega ühe tuntud Eesti bändi vabaõhukontserdile läks, ei osanud ta aimatagi, et selle kontserdi lõppedes on ta sisuliselt kurt. “Tavaliselt ei lähe ma kunagi lavale liiga lähedale, tookord tahtsid aga sõbrad minna ettepoole kaasa elama ja mina läksin nendega kaasa,” meenutab ta. Juba kontserdi algul tundis Kati paaril korral, justkui oleks helikvaliteediga midagi viltu. “Tekkis kummaline resonants, mis tekitas kõrvades ebamugavus­tunnet, kohati lausa valu. Aga ma ei osanud seda ohuna näha,” meenutab ta… Laur-Leho Kaljumets (48),….LOE EDASI….

Kuulmisaparaat toob kaasa ootamatuid olukordi

Terviseuudiste palvel pidas 87aastane tallinlane Henn Alton oma esimese kuuldeaparaadiga harjumise päevikut. Harjumine polnud lihtne. Kuid sel kevadel on tal lootust maal jälle linnulaulu kuulda. Seni sai Henn hakkama ka, aga palju olulist juttu läks ikkagi kaotsi ja ta oli õppinud ise juurde mõistatama, mis talle parasjagu räägiti. Ta tunnistas, et alles siis, kui mõlemas kõrvas oli korralik kuuldeaparaat, taipas ta, kui viletsaks oli kuulmine läinud. “Raadio või teleri võisin ju valjemaks keerata, kuid suurem häda oli selles, et ma ei saanud pahatihti ikkagi aru, mida räägitakse. Päevauudised ja ilmateated loeti enamasti ette korrektselt, kuid telelavastustest olin juba loobunud. Sarjad,….LOE EDASI….

Kuuldeaparaadid aitavad säilitada vaimset võimekust

Kuuldeaparaatide kandmine võib aeglustada eakatel vaimse võimekuse kadumist ning parandada kognitiivseid funktsioone. Kuulmiskadu põhjustab ka tunnetusliku võimekuse vähenemist ning umbes 32 protsenti üle 55-aastastest ja 70 protsenti üle 70-aastastest kannatavad kuulmiskahjustuse all. Kuulmiskadu üks on dementsuse riskiteguritest. Melbourne’i ülikooli teadlased katsetasid, kuidas mõjutab kuuldeaparaat saja 62–82-aastase inimese vaimset võimekust. Osalejate aju funktsioone ja võimekust testiti 18 kuud enne kuuldeaparaadi kasutamist ning 18 kuud pärast kasutama hakkamist. Testiti osalejate kuulmist, tunnetuslikke funktsioone, kõnetaju, elukvaliteeti, füüsilist aktiivsust, üksildust, meeleolu ja füüsilist tervist. Tulemustest on selgunud, et 18 kuud pärast kuuldeaparaatide kasutama hakkamist paranes inimestel kõnetaju ja elukvaliteet märkimisväärselt. 97,3 portsenti osalejatest kogesid tunnetusliku võimekuse….LOE EDASI….

Ühe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust?

Tänapäeval vaevab üha sagedamini ka noori tinnituse nimeline kuulmiskahjustus, mis tähendab, et kõrvas vahel vilistab või kuuleme kohinat. Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping. Tinnituse põhjuseks võivad olla kõrva kahjustused, põletik või vaik kõrvas. Kõige sagedamini põhjustab tinnitust valjude helide, näiteks müra pikaajalise mõju tõttu tekkinud kuulmisteravuse langus. Ka vananedes langeb kuulmisteravus ja kõrvakohina või vilistamise üle kurdab umbes 12 protsenti 55- kuni 66-aastaseid inimesi. Kahjuks on tinnitus muutunud aasta-aastalt üha nooremate inimeste kaebuseks. Uuringud kinnitavad,….LOE EDASI….

Ekspert: vali tümps nööpkõrvaklappides paneb kuulmiskahjustuse ohtu aina nooremaid

Aasta-aastalt suureneb kuulmislangusega inimeste osakaal maailmas ja kuulmislangus esineb järjest noorematel inimestel, kirjutab ITK kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik. Kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas tajume ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks üks anekdoot, mis võib igaühega juhtuda ka päriselus. Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret: «Naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ja arsti juurde minna. Iga kord, kui naiselt midagi küsin, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.» Arst ütleb, et probleem on tõsine, aga igaks juhuks tuleb teha üks katse. Tuleb minna koju….LOE EDASI….

Õigus kuulda on igas vanuses

Igas vanuses ja sõltumata haigusest on inimesel õigus kuulda ja suhelda, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst, audioloog Maret Lepplaan. 15% maailma elanikkonnast esineb kuulmislangus, mis tähendab, et kuulmislävend on >25 dB HL. Veerand kuulmislangusega inimestest on üle 65aastased (1). Kui 20aastaste hulgas on kuulmislangus marginaalne, 40aastaste hulgas väike, siis üle 60aastastel suur ja 80-90aastastel esineb juba pea kõigil (2). Statistika näitab, et aasta-aastalt kuulmislangusega inimeste osakaal maailmas tõuseb. Selle üheks põhjuseks on diabeedi esinemissageduse suurenemine (3), kuna nii I kui ka II tüüpi diabeedi puhul esineb keskmisest rohkem kuulmislangust (4). Vanuse kasvades suureneb tõenäosus haigestuda dementsusesse (5). Aastaks 2050 on ennustuste….LOE EDASI….

Järjest nooremate probleem: kuidas annab märku varane kuulmislangus?

Aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osa kuulmislanguse põhjuseid ja tüüpe, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Maret Lepplaan. WHO prognooside järgi kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka. Püsiv kuulmiskahjustus on tekkinud umbes 14 protsendil noorukitest, kes on kuulanud pikalt muusikat MP3-mängijast, telefonist ja/või arvutist. Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed – teismelised,….LOE EDASI….

Kõrvaarst: ka kontoritöötajad peaksid piirama kõrvaklappidega töötamise aega

Qvalitas arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti dr Marina Tšerkassova sõnul ei ole virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine üldjuhul suur risk kuulmiskahjustusteks, kuid sellele vaatamata on mõistlik kõrvaklappe kasutada mitte kauem kui 1,5 tundi korraga ning päevas kokku kuni 3 tundi. «Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine erinevates eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva sisse. Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine aga kuulmisele kahjulik,» selgitas dr Tšerkassova. Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on soovitatav mitte kasutada kõrvaklappe kauem kui 1,5….LOE EDASI….

Kõrvapõletik ja sellega seotud müüdid

1. Igasugune kõrvavalu on keskkõrvapõletik Tegelikult ei vasta see tõele, kuna kõrva puhul võib valu põhjuseks olla nii kurguvalu (kiirgumisega ühte või teise, vahel ka mõlemasse kõrva), väliskõrvapõletik kui ka näiteks kõrva sattunud võõrkeha (sagedamini putukas). Täpsemaks hindamiseks on vaja külastada õde või arsti, kes kõrvu otoskoobi ehk kõrva vaatlusinstrumendiga vaatab ja seejärel diagnoosi püstitab. 2. Kõrvapõletike raviga tegeleb kõrvaarst Tänapäeval kuulub ägedate kõrvapõletike diagnostika ja ravi perearstide pädevusse. Ainult tüsistunud kõrvapõletikud (nii väliskõrva- kui keskkõrvapõletikud) vajavad spetsialisti konsultatsiooni. 3. Kui laps pole kõrvavalu kurtnud, siis keskkõrvapõletikku olla ei saa Sageli ei väljenda lapsed oma valu/ebamugavustunnet kõrvas verbaalselt, vaid võivad….LOE EDASI….