loading...

Tinnitus

Spread the love

Tinnitus on heli, mida kuuldakse aeg-ajalt või pidevalt kõrvades või peas ilma ühegi välise helistiimulita. See heli võib olla kas madala, keskmise või kõrge helisagedusega üksikheli (vilin, kohin, undamine jt) või helide kogum. Mainige arstile, kui Teile tundub, et heli kõrvas on südamega ühes rütmis (ehk pulseerib).

Tinnitus tekib kui kõrvades olevad rakud saavad kahjustada või informatsiooni töötlemine muutub ning ümbritsevate helide kuulmine jääb puudulikuks. Meie keha kompenseerib puuduvat informatsiooni kõrva aktiivsuse tõstmisega, kuid välismaailma helide asemel hakkame kuulma koljusisesest aktiivsusest tulenevat müra (tinnitus). 30% inimestest kogeb elus mingil hetkel tinnitust, sealhulgas umbes 10% elanikkonnast elab pideva tinnitusega.

Tinnituse tekkepõhjused

Tinnitust esineb rohkem inimestel, kellel on kuulmislangus või muud kõrvahaigused, kuid võib tekkida ka inimestel, kellel kõrvadega mingeid probleeme pole olnud.

  • Kokkupuude müraga.
  • Kuulmislangus.
  • ravimid, eelkõige kui kasutatakse suuri annuseid (näiteks ibuprofeen, naprokseen, aspiriin, teatud antibiootikumid, antidepressandid);
  • pea- või kaelatraumad.

Muud võimalikud põhjused:

  • väliskõrva häired: kõrvavaik, võõrkehad kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus.
  • Keskkõrva häired: negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmetõrve häire, kuulmeluukeste liikumatus.
  • Sisekõrva häired: kuulmisnärvi kahjustus, mürakahjustus, pearinglus, Ménière’i tõbi.
  • Teatud ravimitest tingitud kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ning suures koguses valuvaigistid, nt aspiriin ja ibuprofeen.
  • Süsteemsed häired: kõrge ja madal vererõhk, aneemia, suhkrutõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad.
  • Pea- ja kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese haigusseisundid.
  • Liigne kaela- ja õlavöötme piirkonna lihaspinge
  • Suur psühholoogiline pinge, stress, väsimus.

Tinnituse tekke harvaesinevad riskitegurid on:

  • Ménière’i haigus;
  • lõualiigeseprobleemid (sealhulgas öine hammaste krigistamine);
  • kasvajad (healoomuline tuumor akustiline neuroom);
  • veresoontest tulenevad probleemid (kõrge vererõhk, ateroskleroos, veresoonte arenguline kõrvalekalle);
  • kroonilised seisundid (diabeet, migreenid, kilpnäärmehaigused, aneemia ja mõned autoimmuunsed häired, nagu luupus või hulgiskleroos).

Tinnituse diagnoosimine ja ravi

Tinnituse diagnoosimiseks teostatakse kuulmisuuringud ning vajadusel ka täpsustavad lisauuringud.

Mõningatel juhtudel võib tinnitus kaduda põhjustava haiguse ravimisel, kuid kõrvades püsiva kahjustuse tekkimisel võib tinnitus jääda pidevaks. Puuduvad ka ravimid, mis isoleeritud tinnituse täielikult ära võtavad.

Kuna tinnitus tuleb vaikuses rohkem esile, on oluline kuulata helisid ka vaikses olukorras kergelt taustaks (nt loodushelisid nagu linnulaul või mere kohin), mis aitab kõrva üliaktiivsust aja jooksul vähendada ning suunata tähelepanu tinnituselt mujale. Nutitelefoniga saab alla laadida erinevaid tasuta äppe, kust saab selliseid helisid kuulata. Und segava tinnituse jaoks on võimalik kasutada padjamonitore, mis lasevad loodushelisid öösel läbi padja. Kuulmislanguse korral on parimaks abivahendiks kuuldeaparaat.

On leitud, et aju harjub tinnitusega aja jooksul ning selle helitugevus väheneb, toimub kohanemine – seda tüüpiliselt siis, kui tinnitusele mitte suurt tähelepanu pöörata. Tinnituse ravi eesmärgiks on toetada loomulikku harjumist ning negatiivse mõju vähendamine. Suhtumine tinnitusse võiks olla võimalikult neutraalne, nii-öelda lasta sel „elada oma elu“.

Patsiendi meelespea

  • Vältige liigses müras või vaikuses viibimist, sest vaikuses on lihtsalt tinnitus rohkem häirivam. Soovitatavalt kasutage müras kuulmiskaitsmeid (nt kõrvatropid või kõrvaklapid) ja kuulake vaikuses taustaks loodushelisid.
  • Muusikat kuulates (eriti kõrvaklappidega) tehke pause, et kõrvad saaks puhata ja taastuda.
  • Õppige enda jaoks toimivaid lõdvestumise ja stressi kontrollimise tehnikaid (meditatsioon). Hoiduge üleväsimusest.
  • Alternatiivmeditsiini võtted (hüpnoos, magnetravi, homeöpaatilised ravimid jm) pole leidnud teaduslikku tõestust tinnituse vähendamises, kuid võivad vähendada tinnitusega tekkinud stressi.
  • Pöörduge abi saamiseks spetsialistide poole (perearst, kõrva-nina-kurguarst, audioloog) pulsseeriva tinnituse korral ning toimetulekunõuannete saamiseks.

Tinnituse leevenduseks

  • vältige täielikus vaikuses olemist, uinumisel kasutage vaikseid taustahelisid, muusikat jms.
  • sooviatakse ka heliteraapiat.
  • kuulmislanguse korral on aparaadist kasu, see aitab vältida välist vaikust, mis aitab kanna tinnitust.
  • teadlased soovitavad valge müra generaatorit, mis leevendab ka igasugustest häirivatest helidest meie ümber.
  • tuleb hoiduda kofeiinist, nikotiinist, vähendada toidu soolasisaldust.

Kasutatud kirjandus:  TÜK Kõrvakliinik 01/2019, Internet.

×