Eestis on kuulmispuudega inimeste teenuste kättesaadavus kehv, sest audiolooge on liiga vähe ning see takistab õigeaegse ja kvaliteetse abi andmist. Ekspertide sõnul on senise olukorra parandamiseks tarvis reguleerida audioloogide ametlikku staatust ning toetada õpet.
Anne Maisvee Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskusest Audiere MTÜ rääkis, kuidas selleks, et tervishoiu- ja haridussüsteemis midagi muutuks, on vaja rohkem audiolooge ja sestap tuleb neid rohkem koolitada. Praegune spetsialistide puudus piirab kuulmispuudega inimeste teenuste kättesaadavust ja takistab kaasaegsete kuulmisabivahendite sobitamist. Maisvee sõnul jõuavad paljud kuulmispuudega inimesed audioloogi juurde liiga hilja ning pärast pikka ootamist ja rahalisi kulutusi.
Teekond audioloogini on pikk
Seda, et audioloogide nappus vaegkuuljate teekonda õigete abivahenditeni pikendab, tõestab ka Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaise Külliki Bode lugu. Naine avastas kuuldeaparaadi tõelise kasulikkuse alles ülikoolis, sest oli varases lapsepõlves kokku puutunud vaid ebamugava ja kohmaka abivahendiga. “Kui ma sain esimese aparaadi, siis sain alles aru, kui palju ma tegelikult varem olin kuulmisest ilma jäänud,” ütles ta.
Bode tõi välja, et paljud vaegkuuljad varjavad oma kuulmisprobleeme, sest kardavad sotsiaalset survet ja häbimärgistamist. “Vaegkuulja üritab igasugustest olukordadest läbi laveerida, lootes, et ei pea ütlema, et ta ei kuulnud midagi,” rääkis Bode. Audioloogi ja seejärel kaasaegse tehnoloogiani jõudmine võimaldaks paljudel kuulmispuudega inimestel elada täisväärtuslikumat elu, paremini suhelda ja toime tulla ka igapäevaste toimetustega.
Audioloogide nappusele on lahendus
Audioloogide suurem kättesaadavus on võtmetähtsusega, et parandada kuulmispuudega inimeste teadlikkust, kiirendada abivahenditeni jõudmist ning lõpuks tõsta ka vaegkuuljate elukvaliteeti. Spetsialistide puudumine ja hilinenud ravi põhjustavad inimestele nii füüsilisi kui ka rahalisi raskusi.
Anne Maisvee sõnul on Eesti haridussüsteem toetanud audioloogia õpinguid stipendiumiprogrammide kaudu, kuid audioloogide ametlik staatus tervishoiutöötajatena vajab regulatsiooni. “Kui audioloog saab Eestis tervishoiutöötaja staatuse, siis kindlasti tuleb ka rohkem audiolooge juurde,” sõnas Maisvee.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines “Publitsistika praktikad”. Autorid on magistrandid Richard Särk, Siim Šinkarev, Tuuli-Ann Freienthal ja Tanel Mütt.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: Raadio 2 “Piltlikult öeldes”
Allikas: https://novaator.err.ee/1609494541/audioloogide-nappuse-tottu-kannatab-kuulmispuudega-inimeste-elukvaliteet