Mis on kuulmisnõustamine?

Kuulmisnõustamine on kuulmispuudega inimeste ning nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokku puutuvate inimeste nõustamine.

Kes on kuulmisnõustaja?

Kuulmisnõustaja on oma ala spetsialist kelle töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest ja muudest olukordadest põhjustatud kuulmislanguse tagajärjel väljenduvaid kõrval- ja järelmõjusid. Kuulmisnõustaja aitab kuulmispuudega inimestel, nende pereliikmetel ja teistel kuulmisprobleemidega kokku puutuvatel inimestel mõista nõustatava hetkeolukorda ja leida lahendusi. Oluline on nõustatava igakülgne toetamine eesmärgiga parandada tema toimetulekut ühiskonnas.
Kuulmisnõustaja tegeleb inimeste erinevate kuulmisalaste probleemidega, kasutades nõustamistehnikaid ning oma erialaspetsiifilisi teadmisi. Kuulmisnõustaja teeb koostööd teiste erialade esindajatega ning kliendivõrgustiku liikmetega.

---> REGISTREERU KUULMISNÕUSTAMISELE/KUULMISSKRIININGULE BRONEERI AEG KOHE <---

Kuulmisnõustaja kompetentsideks on:

* tuvastada kuulmislangus, kuulmisjääk. (Teha kuulmiskriininguid e. kuulmismõõtmisi) Kui on kahtlus, tule kindlasti kontrolli!
* abistada klienti kuidas kuulmislangusega toime tulla, tutvustab milliseid abivahendeid on olemas, kuidas ja kust neid hankida.
* suhelda vajadusel sotsiaaltöötajate, kõrvaarstide, kuulmiskeskuste jt asutustega, kellest oleneb kliendi heaolu;
* suhelda vajadusel kuulmispuudega inimeste pereliikmetega ja võrgustikuga (naabrid, tuttavad, õppeasutus, töökoht, sõbrad, eraldi elavad pereliikmed jt);
* abistada klienti olemasolevate kuulmisabivahenditega, teostab vajadusel kuulmisabivahendite esmast hooldust - fikseerib vead suunab vajadusel remondihooldusesse.
* müüa erinevaid kuuldeaparaatide kulutarvikuid (otsakuid) ja patareisid; vaata ka Kuulmisabivahendite kulutarvikute e-poodi
* jagab või laenutab kuulmisalaseid brošüüre ja raamatuid;
* annab nõu kuulmislangusega inimese eluruumide kohandamise suhtes, suunab klienti leidma vastavaid spetsialiste;
* teeb võimalusel ka kodu- ja haiglakülastusi (eriti eakate vaegkuuljate puhul, kel pole jaksu kohapeale tulla);
* laenutab võimalusel ja äärmise vajaduse korral kuulmisabivahendeid, seniks kuni vaegkuulja kuuldeaparaat on paranduses;
* annab infot kohaliku vaegkuuljate ühingu tegemistest, üritustest, võtab vastu liitumisavaldusi ühinguga liitumiseks.

Mis on kuulmisskriining?

* Kuulmisskriining on teie kuulmiselanguse tuvastamine, mille pealmine eesmärk on ennetada, kuulmislangusest tulenevaid probleeme nagu: üksindus, sotsiaalne isolatsioon või psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja, sest ainult õigeaegne sekkumine aitab neid probleeme vältida kui ka juba tekkinud probleemidele lahendust leida. Selleks aga peab esimese sammu tegema inimene ise, kuid abiks on siin ka lähedased, kes peaksid märkama tekkinud probleemi!
* Kuulmisskriiningut ei ole vaja karta, sest see on lihtne protseduur, kus laseme teile erinevatel sagedustel ja tugevustel helisid (toone), millest te lihtsalt annate meile teada, kas te neid kuulsite või mitte. Saadud infost aga moodustub graafik, mis selgitabki täpselt välja kui hästi, te erinevatel sagedustel ja tugevusel helisid kuulsite.

Pildil toimub kuulmisskriiningu tegemine.








Pildil näidis raske kuulmislangusega isiku kuulmisskriiningu tulemusest. 
Sellise kuulmislanguse puhul pole võimalik enam ilma abivahenditeta kõnest aru saada.



* Meie poolt tehtav kuulmisskriining toimub sertifitseeritud ISO 13485:2016 standardile vastava kuulmisskriiningu seadmega, selle mõõtmistulemused on võrreldavad kuulmiskeskuses tehtavate audiogrammide omadele. (allpool koopia seadmele väljastatud sertifikaadist)

---> REGISTREERU KUULMISNÕUSTAMISELE/KUULMISSKRIININGULE BRONEERI AEG KOHE <---

Mis on kuulmislangus?

* Kuulmislangus on kuulmise nõrgenemine alates helitugevusest 20dB, st. inimene sellest vaiksemaid helisid ei kuule.
* Kuulmislangus on üldiselt pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga.
* Kuulmislangus on hiiliv, salakaval, nähtamatu ja valutu. Enne kui kuulmislangusega inimene ise mõistab kuulmishäire ulatust, on see teda perest ja lähedastest teatud määral eraldanud. Mida varasem on sekkumine, seda suurem on tõenäosus, et kuulmishäirete mõju igapäevaelule on võimalikult väike.
* Esimene kuulmislanguse märk on teiste kõnest arusaamise raskemaks muutumine. 
* Muid märke, nagu kohin või vihin kõrvus, võib ka lisaks olla, kuid alati ei ole.
* Sageli on aga nii, et kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta midagi ette ja probleemi teadvustatakse alles siis, kui teiste kõnest enam üldse aru ei saada, kuid selleks ajaks on tekkinud inimesel juba eraldatuse effekt ja muud sotsiaalsed probleemid.

Erinevate helide tugevused: 
* 10 dB = puulehtede sahin;
* 20 dB = linnu laul, vaikne elutuba, helistuudio.
* 30 dB = sosinkõne 1m kauguselt; Kui seda ei kuule, saab kahtlustada kuulmislangust, alates siit väljastatatakse ka riigi toel soodushinnaga abivahendeid.
* 35 dB = vaikne kontor;
* 40 dB = tilkuv kraan;
* 50 dB = keskmine kontor;
* 60 dB = keskmine vestlus, lärmakas kontor, laululinnud.
* 70 dB = koera haukumine, tihe tänavamüra.
* 80 dB = vali muusika, keskmine tehas;
* 85 dB = suured veokid, sellises keskkonnas viibides üle 8 tunni on kuulmisele kahjulik toime ja mis on pöördumatu.
* 90 dB = mõnusa kuulamise piir;
* 109dB = rokkkontserdil osalemisel algab kahjulik mõju juba 1,5 minuti pärast, sellest piisab, et mõju kuulmisele jääks kogu eluks.
* 110dB = metroorong, elektrilised tööriistad, vali rokkmuusika.
* 115dB = torm.
* 120dB = lennuki mürin;
* 125dB = suruõhuhaamer;
* 130 - 140 dB = valuaisting, inimene hakkab kõrvades valu tundma.

Kuulmislanguse astmeid hinnatakse, audiomeetriliste ISO väärtustel sagedustel 500, 1000, 2000 ja 4000 Hz

* 0-25 dB (paremini kuulev kõrv) - Kuulmislangust ei ole - Kuulmisega seotud probleeme ei esine või esinevad need vähesel määral. Kuuleb sositamist, see on normaalkuulmise tase ja on piisavalt hea..

* 26-40 dB (paremini kuulev kõrv) - Kerge kuulmislangus - Võimeline kuulma ja kordama normaalhääletugevusega 1 m kauguselt öeldud sõnu. üle 30dB kuulmislanguse korral jääb inimesel kõne kaudu juba 25-40% teabest saamata.  35-40dB korral või infost juba kaotsi minna 50%, kui räägitakse vaikselt ja rääkija ei ole otse nähtav. Alates sellest tasemest hakkab segama ka taustamüra. Võib soovitada kuuldeaparaate

* 41-60 dB (paremini kuulev kõrv) - Keskmine kuulmislangus - Võimeline kuulma ja kordama kõrgenatud häälega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Taustamüra on segav. Kuuldeaparaadi kasutamine vajalik!

* 61-80 dB (paremini kuulev kõrv) - Raske kuulmislangus - Võimeline kuulma mõningaid sõnu, kui neid karjuda paremini kuulvasse kõrva. Taustamüra on väga segav. Kuuldeaparaadi kasutamine väga vajalik!

* 81 dB või rohkem (paremini kuulev kõrv) - Sügav kuulmislangus - Ei ole võimeline kuulma ka paremini kuulvasse kõrva karjutavat. Kuuldeaparaadi kasutamine väga vajalik! Mida suurem kuulmislangus, seda vähem on aparaadist abi, kui kuuldeaparaatidega on kõnest arusaadavus halvem kui 40 protsenti, võib soovitada sisekõrva implantatsiooni.

Kuulmislanguse põhjused? / lahendused ?

* Kuulmislanguse pealmised põhjused on geneetilised probleemid, kõva müra ja vanus, muudeks põhjusteks on näiteks: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline. Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega ja see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.

* Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid, kuid mida suurem on kuulmislangus seda vähem on ka kuuldeapraadist abi. Sobiva kuuldeaparaadi aitavad Teil valida erinevad kuulmiskeskused üle Eesti!

* 20% teabest saab inimene kuulmise kaudu.
* 20% Eesti elanikkonnast esineb kuulmislangust, Eesti elanike arv oli 1331796 (2022) st. Eesti elanikkonnast on kuulmislangusega u. 266359 inimest.
* 30% kuulmislangusega inimestest vajab kuulmisabivahendeid, st. kuulmisabivahendeid peaks kandma Eestis umbes 80000 inimest.
* 80% kuulmislangusega inimestest ei võta kuulmislanguse korral midagi ette, kuigi peaks, sest sellega ei pea sugugi leppima.
* Kaugele arenenud kuulmislangusega tekib üksindus ja sotsiaalne isolatsioon kuni vaimse tervise muredeni välja.
* 3 x  suurem võrreldes tavainimesega on kerge ja keskmise kuulmislangusega inimesel oht dementsuseks, kui ta ei kasuta kuulmisabivahendeid.
* 5 x suurem võrreldes tavainimesega on raske kuulmislangusega inimesel oht dementsuseks, kui ta ei kasuta kuulmisabivahendeid.
* 54% kuulmislangusega inimestest on pensionärid  st. neist u. 143000-l pensionäril on kuulmislangus.
* 40% kuulmislangusega inimestest on tööealistest st. kuulmislangusega neist on u. 106000 inimest.
* 6% kuulmislangusega inimestest on lapsed st. u. 15891 last on kuulmislangusega.
* 1,8-2% sünnib kuulmislangusega st. 2022 aasta statistiliselt sündis Eestis seega kuulmislangusega 234 last.
* 60% kuulmislangusega lastest sünnib geneetiliste vigade tõttu so. u, 140 last aastas ja 40% on selle omandanud hiljem haiguste tõttu so. u. 94 last aastas.
* 90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate peres.
* 0.1% lastest sünnib kurdina (2022) sündis Eestis u. 13000 last st. neist 13 statistilselt sündisid kurdina.
* 0,1% elanikkonnast, kasutab esimese keelena viipekeelt, kusjuures neile on eesti kirjakeel - võõrkeel.
* 1% kuulmislangusega inimestest oskab viipekeelt.
* 3 esimest eluaastat on lastel on kõne arengu seisukohalt otsustavad.
* 15% õpilastest (eriti talveperioodil) on kerge kuulmislangusega, (2022) oli Eestis 158000 õpilast, neist 23000 on statistiliselt kerge kuulmislangusega.
* Isegi väikese kuulmislanguse korral on lastel rohkem käitumisraskusi, tähelepanuga probleeme ja langevad akadeemilised tulemused.
* 24% teismelistest ja noortest täiskasvanutest kuulab ohtliku valjusega muusikat kõrvaklappidest.
* 48% teismelistest ja noortest täiskasvanutest sattub kontsertidel liigtugeva heli kätte.
* 14% noorukitest, kes kuulavad pikaajaliselt kõrvaklappidega kõvasti muusikat, on tekkinud püsiv kuulmislangus (2022) noorte arv Eestis 274673 noort. st. püsiv kahjustus on tekkinud umbes 43000 noorel.
* 50% kaitseväelastest on kuulmislangusega,  tegevväelasi oli (2022) 3500 inimest st. umbes 1750 inimest on kuulmislangusega.
* 85dB helitugevusest alates kuulmisele kahjulik toime, kui selles olla 8 tundi.  (Ntks. tavakõne tugevus on 50–70 dB, tänavaliiklusel 70–85dB ja rokikontserdil 100–120dB.)
* 25dB või suurema kuulmislanguse korral peetakse inimest vaegkuuljaks, algperioodis on see inimesele veel endalegi märkamatu.
* 90dB või suurema kuulmislanguse korral peetakse inimest kurdiks, alates sellest kuulmisastmest inimene enam ei kuule kuuldeaparaadita suurt midagi.
* 2000 uut haigusjuhtu (kuulmislangust) registreeritakse igal aastal.
* 70% suurem tõenäosus on saada suitsetajal võrreldes mittesuitsetajaga saada kuulmislangus, suitsus sisalduvate mürkide tõttu.
* 2-3x suurem tõenäosus on suitsetajaga samas ruumis oleval mittesuitseajal saada kuulmislangus, suitsus sisalduvate mürkide tõttu.
* 3-5% elanikkonnast kannatab tinnituse ehk kõrvavile all. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena. Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see vägagi häirivaks.

Konto:EE664204278613140910

Saaja: Võrumaa Vaegkuuljate Ühing MTÜ
Kirjeldus: Kuulmisnõustamine, sinu e-post või telefon.

Annetused aitavad püsti püsida antud veebilehel, aitavad meil levitada kuulmisalast infot, meie kuulmisnõustajatel soetada, täiendada, hooldada nii soetatavaid kui ka olemas olevaid töövahendeid ja katta tegevuse käigus tekkivaid jooksvaid kulusid. (kontoritarbed, ruumide üür, transport jne) 

Suur aitäh! 😇

Blog

1 aasta tagasi Postitas: Kuulmisnõustaja less than 1 min read No comments