loading...

Mis on kuulmisnõustamine?

Mis on kuulmisnõustamine?

Kuulmisnõustamine on kuulmispuudega inimeste ning nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokku puutuvate inimeste nõustamine.

—> REGISTREERU KUULMISNÕUSTAMISELE – BRONEERI AEG <—

Kuulmisnõustamine toimub annetuste toel, ka sina saad meid toetada. Aitäh!

Konto:
Saaja: Võrumaa Vaegkuuljate Ühing MTÜ
Kirjeldus: Kuulmisnõustamine, sinu e-post või telefon.

Annetused aitavad püsti püsida antud veebilehel, aitavad meil levitada kuulmisalast infot, meie kuulmisnõustajatel soetada, täiendada, hooldada nii soetatavaid kui ka olemas olevaid töövahendeid ja katta tegevuse käigus tekkivaid jooksvaid kulusid. (kontoritarbed, ruumide üür, transport jne)

Suur aitäh! 😇

Annetamistalgud 2022
Loe mis on annetustalgud -> https://annetamistalgud.ee/

Toeta Kuulmisnõustamise teenuse arendamist Lõuna-Eestis, Võrumaal – Annetamistalgud

Annetusi kogume, et saaksime edukamalt läbi viia kuulmisnõustamise teenust Lõuna-Eestis, Võrumaal.

Annetused aitavad püsti püsida meie kuulmisnõustajate veebilehel, aitavad meil levitada kuulmisalast infot, meie kuulmisnõustajatel soetada, täiendada, hooldada nii soetatavaid kui ka olemas olevaid töövahendeid ja katta tegevuse käigus tekkivaid jooksvaid kulusid.

Kohapeal talgutel 28.11.2022 kella 10:00-15:00 Võrus Lembitu 2Võrumaa Puuetega Inimeste Koda , saate ülevaate meie organisatsiooni tööst kui ka vajadusel kuulmisnõustamist kui selleks vajadus tekib.

Võrumaa Vaegkuuljate Ühing MTÜ eesmärk on pakkuda tuge, aidata kuulmispuudega inimestel Võrumaal paremini hakkama saada kuulmispuudega e. meie MTÜ aidab parandada kuulmispuudega inimese elukvaliteeti Võrumaal, erinevate teabeürituste läbiviimise ja kuulmisnõustamise tulemusel.

Annetamise Info: Annetada on võimalik nii panka kui sularahas kohapeal, info: https://noustaja.vaegkuuljad.eu/anneta/

  • Konto:
    Saaja: Võrumaa Vaegkuuljate Ühing MTÜ
    Kirjeldus: Kuulmisnõustamine, sinu e-post või telefon.

Kes on kuulmisnõustaja?

Kuulmisnõustaja on oma ala spetsialist kelle töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest ja muudest olukordadest põhjustatud kuulmislanguse tagajärjel väljenduvaid kõrval- ja järelmõjusid. Kuulmisnõustaja aitab kuulmispuudega inimestel, nende pereliikmetel ja teistel kuulmisprobleemidega kokku puutuvatel inimestel mõista nõustatava hetkeolukorda ja leida lahendusi. Oluline on nõustatava igakülgne toetamine eesmärgiga parandada tema toimetulekut ühiskonnas.
Kuulmisnõustaja tegeleb inimeste erinevate kuulmisalaste probleemidega, kasutades nõustamistehnikaid ning oma erialaspetsiifilisi teadmisi. Kuulmisnõustaja teeb koostööd teiste erialade esindajatega ning kliendivõrgustiku liikmetega.

Kuulmisnõustaja kompetentsideks on:

  • tuvastada kuulmislangus, kuulmisjääk. (Teha kuulmiskriininguid e. kuulmismõõtmisi)
  • abistada klienti kuidas kuulmislangusega toime tulla, tutvustab milliseid abivahendeid on olemas, kuidas neid hankida.
  • suhelda vajadusel sotsiaaltöötajate, kõrvaarstide, kuulmiskeskuste jt asutustega, kellest oleneb kliendi heaolu;
  • suhelda vajadusel kuulmispuudega inimeste pereliikmetega ja võrgustikuga (naabrid, tuttavad, õppeasutus, töökoht, sõbrad, eraldi elavad pereliikmed jt);
  • abistada klienti olemasolevate kuulmisabivahenditega, teostab vajadusel kuulmisabivahendite esmast hooldust – fikseerib vead suunab vajadusel remondihooldusesse.
  • müüa erinevaid kuuldeaparaatide kulutarvikuid (otsakuid) ja patareisid; vaata e-poodi
  • jagab või laenutab kuulmisalaseid brošüüre ja raamatuid;
  • annab nõu kuulmislangusega inimese eluruumide kohandamise suhtes, suunab klienti leidma vastavaid spetsialiste;
  • teeb võimalusel ka kodu- ja haiglakülastusi (eriti eakate vaegkuuljate puhul, kel pole jaksu kohapeale tulla);
  • laenutab võimalusel ja äärmise vajaduse korral kuulmisabivahendeid, seniks kuni vaegkuulja kuuldeaparaat on paranduses;
  • annab infot kohaliku vaegkuuljate ühingu tegemistest, üritustest, võtab vastu liitumisavaldusi ühinguga liitumiseks.

—> REGISTREERU KUULMISNÕUSTAMISELE – BRONEERI AEG <—

Vaata ka kuulmisabivahendite kulutarvikute e-poodi

Viimaste sissekanded

Kõrvakohin häirib igapäevast elu ja und

Mõnel inimesel undab, vilistab, kohiseb või sumiseb kas ühes või mõlemas kõrvas sedavõrd, et see on põhjustanud raskusi oma igapäevase eluga toimetulekus. Kõrva pugenud rohutirtsu saagimist kuuleb inimene vaid ise, teised seda ei taju. Tinnitus võib tekkida aastate lisandudes, aga kummitab ka palju nooremaid inimesi. Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president Marek Metsmaa selgitab, mis inimese peas toimub, kui tinnitab. Kui vahel kõrvas viliseb või kohiseb või vilistab, siis mis haigusega tegemist on? Kõrvakohin ehk tinnitus võib esineda iseseisva kaebusena või olla seotud ükskõik millise kõrva piirkonna haigusega. Heli kõrvas kuuldakse üksnes ise, teised seda ei taju. Umbes….LOE EDASI….

Kõrvakohin

09.08.17 / Perearst Külastaja küsib: Tere 2010. aasta lõpus oli mul elus pingeline periood. Suurimaks mureks oli liigne ärevus. Pöördusin psühhiaatri poole, kes määras raviks antidepressante. Umbes nädala jagu tarvitasin Coaxili, kuid kuna see tekitas kõrvalmõjusid, määras arst edaspidiseks Zolofti. Jõudsin kahe päeva jooksul võtta kaks poolikut tabletti, kui märkasin, et kõrvadesse ilmus madal kohin, mida varem ei olnud tajunud. Lisan tajusin peas kuidagi raskustunnet ning olin maailmast justkui ära lõigatud. Lõpetasin ka Zolofti võtmise. Pöördusin perearsti poole, kes suunas mind kõrvaarstile, neuroloogile ja kardioloogile. Tuvastati kõrgvererõhktõbi. Kuulmisega oli kõik korras. Ka neuroloog ei leidnud ühtegi patoloogiat. Hakkasin tarvitama Nolipreli.….LOE EDASI….

Sisekõrv võimendab ise helilaineid

Teadlased on saavutanud kõrvakuulmise uurimises uusi tulemusi, mõistes paremini, kuidas tigu ehk sisekõrvas paiknev elund heli töötleb ja selle valjusust kontrollib. Columbia ülikooli teadlaste uurimus aitab vastata pikka aega püsinud küsimusele, kas sisekõrv töötleb teosse tulevaid helilaineid passiivselt, justkui põrgatades neid mööda sensoorset kude ja aeglustades neid, kuni neid võimendatakse ja töödeldakse hääleks või võimendab tigu hoopis ise helilaineid. Selle teadustöö järgi toimub pigem viimane. Teadlased kasutasid katseloomade peal sensoreid, mis mõõtsid väikseid rõhu kõikumisi ja pinget kõrvas. Sensorite abil oli teadlastel võimalik märgata faasivahetusi – kõrvas toimuvate helilainete vibratsioonide muutusi –, mis viitavad sellele, et mingi osa kõrvast võimendab….LOE EDASI….

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke. Geeniravi on edukalt katsetatud nägemise parandamiseks. Lähiajal võivad esimesed kurdid inimesed geeniteraapia abil kuuljaks saada. Kuulmisorgan paikneb sügaval sisekõrvas. Helilained panevad võnkuma kuulmekäigus oleva trummikile ja sealt kandub liikumine tibatillukeste kuulmeluukeste abil sisekõrva. Sealsed kuulmisretseptorid ärrituvad ja tekkiv elektrisignaal liigub aju kuulmiskeskusesse. Sisekõrva kuulmisrakud on õrnad ja neid võivad rikkuda vali müra, viirushaigused ja isegi teatud antibiootikumid. Kõrvaarstide unistus ongi turgutada hävinud sisekõrvarakke. Nii saab taastada inimese loomuliku kuulmisvõime ega pea lootma kuuldeaparaadile või sisekõrvaimplantaadile. Kümmekond aastat tagasi avastati geenid, mille mõjutamine muudab sisekõrvas olevad abirakud kuulmisretseptoriteks. USA Kansase ülikooli teadlane Hinrich Staecker….LOE EDASI….

Mõnedel kõrvaimplantaadiga lastel võivad avalduda mäluprobleemid

Kõrvaimplantaate kandvatel lastel võib risk mälu ja mõtlemisvõime arengu mahajäämuse kujunemiseks olla suurem. Kõrvaimplantaat on vahend, mis võimendab helide taju neile inimestele, kes on kurdid või kannatavad tõsise kuulmislanguse käes. Uuringus käsitleti 73 kurti kõrvaimplantaati kandvat last enne nende 7 aastaseks saamist ja 78 normaalse kuulmisega last. Kõik uuringus osalejad omasid keskmisi või keskmisest kõrgemaid IQ tasemeid. Võrreldes normaalse kuulmisega lastega, oli kõrvaimplantaate kandvatel lastel 2-5 korda suurem tõenäosus mälu, planeerimisvõime, tähelepanu ja skemaatilise õppimise arengu mahajäämuse kujunemiseks. Samas näitas uuring, et mida varasem oli kõrvaimplantaadi paigaldus, seda väiksem oli risk sellise mahajäämuse tekkeks. Need lapsed, kes said implantaadi keskmiselt….LOE EDASI….

Lehepuhurite “muusika” ehk kuidas saada aru, et mingi heli on ohtlik?

Kevadel algavad ehitustööd ja teeremondid summutavad linnulaulu. Suvel maakodus või suvilas lõõgastudes on kuskil kindlasti keegi, kes pläristab muruniidukiga. Sügisel on juba täiesti loomulik hooaja “muusika” lehepuhurid. Talvine vaikne hetk sõltub juba töökohast, kuid ka kontoris töötades võib pikaajaline ja ühtlane ventilaatori urin märkamatult stressi tekitada. Maailm on lärmakas – kas tulebki sellega leppida? Müra on kõige lihtsamalt öeldes heli, mis meid häirib. Kui müra on nii valjuse kui ka kestvuse poolest väga palju, siis mõjutab see meie tervist. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru rääkis ERRile vältimatust stressiallikast mürast. Kas müra häirivust saab üleüldse kuidagi mõõta võrreldes muu ja “meeldiva” heliga?….LOE EDASI….

Mitu minutit liiga valju muusikat kontserdil võib kahjustada kuulmist?

Müra või vali muusika võib kahjustada tervist. Aga kui palju on palju, seda seletab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. Valjud helid kahjustavad meie kuulmist. Öeldakse, et kõrvad läksid lukku, kui näiteks juhtumisi kuulete valju kahuri- või püssipauku. Lühikese valju heli järel on tõepoolest kõrvad mõnda aega justkui kurdid. Kuid siis kuulmine taastub. Pikemat aega müra käes viibides võib juhtuda, et kuulmine ei taastugi enam. Müra mõjub sarnaselt radioaktiivse kiirgusega. Kahjustus võib olla seda suurem, mida pikemat aega see mõjub. Sellepärast räägitakse ka müra puhul müradoosist, nagu kiirguse puhul kiirgusdoosist. Näiteks tööstusmüra puhul muutub see kuulmisele ohtlikuks, kui keskmine….LOE EDASI….

Teadlased uurivad, kuidas on kõrvaklapiheli mõjutanud Eesti laste kuulmist

Viimaste aastakümnete jooksul on audioloogid ja kõrvaarstid täheldanud, et noorte kuulmisteravus langeb. Teistes riikides tehtud uuringutest ilmneb, et kuulmislangust esineb kümnendikul noortest. Eestis pole selle kohta andmeid, mistõttu uurivadki Tallinna ülikooli teadlased nüüd Eesti õpilasi, et selgitada välja, kuidas kuulevad lapsed erinevaid helisagedusi. Selleks teeb Tallinna Ülikool koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku, MTÜga Audiere ja Eesti Audioloogia Seltsiga Eesti kuulmisteravuse uuringu. Audiomeetrilise sõeluuringu, käigus koguvad spetsialistid kuulmisteravuse kohta andmeid ühtekokku tuhandelt õpilaselt ning esimesena osalesid selles Keila kooli 9. klassi õpilased. Keila kooli õpilane Markus-Toomas Meritam ütles, et testi tulemus andis talle teadmist, et võib julgemini muusikat kuulata. “Ei olegi….LOE EDASI….

Vikeraadio saade Päevatee. kõrvaarstid

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik räägivad kuuldeaparaatidest. Kas kallim kuuldeaparaat on alati parem kui odavam? Kas see peab koguaeg kõrvas olema? Kuidas suhtuda kuuldeaparaate pakkuvatesse reklaamidesse? Kas kuuldeaparaate võivad müüa kõik, kes tahavad? Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. oktoobril kell 16.05. Ülle Karu Meil on stuudios Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. Siin oli juttu ka kuulmisaparaatide hinnast, kas odavam on natuke kehvem ja kallim on siis palju parem eksele. Maret Lepplaan Kallimale on ikka jah, juurde poogitud ikka palju häid asju, ütleme niiviisi,….LOE EDASI….

Raadio Kuku saade Terviseks: 3. märts on ülemaailme kuulmise päev

Täna on ülemaailmne kuulmise päev, mille eesmärk on pöörata tähelepanu kuulmislanguse ennetamise tähtusele. Eestis on kurte umbes 1400–1600, vaegkuuljad kuni 200 000 ning neist kahest grupist viipekeelseid kurte umbes 2000. Läheme Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arsti, dr Maret Lepplaane vastuvõtule, kellega räägime, milline siis on eestlaste teadlikkus kõrvade tervisest ning millised on levinumad kaebused, millega kõrvaarstile jõutakse. Juttu tuleb ka sellest, kuidas kuulmishäired inimese igapäeva elu mõjutavad ning kuidas on omavahel seotud dementsus ja kuulmislangus. Lisaks anname ka nõu, mida saaks igaüks teha juba täna selleks, et kuulmiskahjustusi ära hoida. Saatejuht on Ingela Virkus. Allikas: Kuku – Terviseks….LOE EDASI….

Vikeraadio saade Päevatee. Kuulmishäired

Stuudios on Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. Millega tegeleb audioloog? Kas kuulmise langus vanemas eas on normaalne nähtus? Millal peaks endale kuuldeaparaadi soetama? Allikas: Vikerraadio Päevatee 14.10.2017 Ülle Karu Raimond Valgre laulu sinilind kuulsime Kalmer Tennosaar esituses. Nüüd sellest, millest tänases saates räägime. Stuudios on Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili raadit millega tegeleb audioloog. Kas kuulmise langus vanemas eas on normaalne tus, millal peaks endale kuuldeaparaadi soetama? Natalja Org ajab juttu tantsuõpetaja ja treeneri Reet kriigeriga, kes õpetab nii noori kui vanemaealisi tantsijaid nii eestlasi….LOE EDASI….

Vikeraadio saade Päevatee. Kõrvahaigused

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik selgitavad, missuguste kuulmisprobleemide korral tuleb kiiresti arsti poole pöörduda, mis on tinnitus, mida teha, kui kõrvas on vaik ja kuidas kaitsta kõrvu müra eest. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 28. oktoobril kell 16.05. Allikas: Päevatee Vikeraadio 28.10.2017 Ülle Karu Meil on stuudios Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. Kuulmislangus võib tingitud olla ka hoopis mingist S223 Muust haigusest, mis võib-olla opereeritav jällegi need on palju harvemad haigused, et ei saa loota, et operatsioon ja, ja teeme teid kuuljakse uuesti. Loomulikult….LOE EDASI….

Vikeraadio saade Päevatee. Tasakaaluhäired ja kuulmislangus

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik selgitavad, kuidas mõjuvad tasakaaluhäirete korral harjutused. Mida teha, kui siis halb hakkab? Kuidas aru saada, et kuulmine on kehvemaks läinud? Kuidas suhelda vaegkuuljaga? Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 25. novembril kell 16.05. Allikas: Vikeraadio Päevatee 25.11.2017 Ülle Karu Meil on stuudios Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. S197 Tasakaalufunktsioon hakkab mõnevõrra loomulikult langema, mida vanemaks inimene saab, seda aga siis jällegi on harjutusi, mida saab kodus teha spetsiaalsed harjutused, mis me saame ette näidata. S199 See on teada-tuntud teda pearinglusega läheb harjutusi….LOE EDASI….

Vikerraadio saade Huvitaja. Kuulmislangus noortel.

Kuulmislangus ei ole enam üksnes eakate mure, vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkemaid noori inimesi. Seekord uurimegi lähemalt Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping, milline see müradoos siis on, mille noored kontsertidelt või klubidest kätte saavad ning kuidas enda kuulmist müra eest kaitsta. Saatejuht on Johannes Voltri. Allikas: Vikeraadio 14.12.2021 S1 Tervist on teisipäev, kell on jälle 10 läbi ning alustab huvitaja saade. Tänases saates on mul teie jaoks ette valmistatud kaks teemat. Esmalt räägime kuulmisest või noh, õigemini sellest, mis kuulmist kahjustab, tuleb välja nimelt, et kuulmislangus ei ole enam mitte üksnes eakamate inimeste mure, vaid kimbutab sel sajandil ka….LOE EDASI….

Raadio KUKU – saade Terviseks: Kuidas mõjutab kuulmislangus lapse arengut?

Jätkame eile alustatud teemal ehk räägime laste kõrvade tervisest. Milline on Eesti laste kõrvade tervis, miks sünnib osa lapsi kuulmislangusega, kuidas kuulmine lapse arengut mõjutab, milliste abivahenditega on täna võimalik aidata kuulmislangusega last ning mida tähendab pere jaoks see, kui laps on kuulmislangusega. Selgitusi jagab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arst, dr Maret Lepplaan. Küsib Ingela Virkus. Allikas: Kuku Podcast S0 Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK Pummu. Ingela Virkus Tere, head kuku kuulaja, eetris on saade terviseks. Ja kui me eilses saates rääkisime laste kõrvade tervisest, siis tänasel teemal jätkame MINA OLEN hingela virkus ja koos minuga….LOE EDASI….

Spetsialist paneb paika: kas vatitikkudega tohib siis ikkagi kõrvu puhastada või mitte?

Apteekri sõnul pole vatitikkudega kõrvade puhastamine just kõige parem mõte. Mis on alternatiivid? Euroapteegi farmatseut Heikko Tiits räägib, et on täheldanud, kuidas mõned inimesed on sõna “vatitikud” sujuvalt asendanud sõnaga “kõrvatikud.” “Selliseid asju nagu kõrvatikud tegelikkuses ei eksisteeri. Need ei ole kõrvade puhastamisel kõige ohutumad abimehed,” ütles ta. Miks mitte? “Esiteks võib inimene lükata vatitikuga kõrvavaigutroppi välja õngitsedes seda veel sügavamale kuulmekäiku, mis käigu omakorda ummistab,” hoiatab Tiits. Teiseks võib inimene kasutada vatitikku liiga agressiivselt ning lükata selle liiga sügavale kõrva ning tekitada kuulmekile vigastuse või purunemise. “Selle tagajärjel on kuulmisvõime täielikult häiritud,” mainib apteeker. Kolmandaks on oht, et tiku….LOE EDASI….

Arstid soovitavad: neid asju ei tohiks kõrvadega mingil juhul teha

Kuigi sageli puhastatakse kõrvu vatitikkudega, tuleks kõrvaarstide sõnul sellest kombest loobuda, nii nagu ka kõrvaküünalde kasutamisest. Ajakirjas Otolaryngology-Head and Neck Surgery avaldati hiljuti soovitused selle kohta, kuidas eemaldada kõrvavaiku, vahendab CNN. Soovitustes öeldakse, et kõrva ei tohiks toppida midagi, mis on küünarnukist väiksem. Peale selle ei tohiks kõrvu ka liiga palju puhastada ega kõrvaküünlaid kasutada. Ära topi väikeseid esemeid kõrva Vatitikud, juuksenõelad, majavõtmed, hambatikud ja muud sellised esemed, mida paljud inimesed kõrva toppida armastavad, võivad vigastada kuulmekäike ja kuulmekilet ning nihutada paigast ära kuulmeluid. Kõik nende kahjustuste tagajärjeks võib olla kurdiks jäämine, peapööritus, kõrvade kohisemine ja teisedki kõrvadega seotud tervisemured. Selle….LOE EDASI….

Mida teha kõrva kogunenud vaiguga?

Üsna sageli võib tunduda, et ühes või teises kõrvas on kuulmine kehvemaks läinud. Tihti on kehva kuulmise põhjuseks kõrva kogunenud vaigu ummistus. Esmalt tasub endale meelde tuletada, et kõrvavaik on kõrvas väga vajalik. Selle ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus, vaigul on nii seente- kui bakteritevastane toime. Kõrvavaik seob tolmu ja teisi väikseid osakesi, takistades nende sattumist kõrva õrna siseossa. Normaalselt liigub kõrvavaik toitu mäludes ja rääkides, ehk siis lõualuid liigutades, kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Mõnel inimesel võib aga vaik kõrva kuhjuda, muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi. Millega annab vaigukork endast märku? selle tekkimisel….LOE EDASI….

Ettevaatust! Kõrv kardab külma vett!

Rahvasuus nimetatakse vaiguummistuse tekkimist sageli ka “ujuja kõrvaks”, kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõu Ene Kivirüüdi ei ole see teps mitte õige. “Ujuja kõrv” tekib sagedasest külmas vees ujumisest inimestel, kes armastavad sügisel hilja, kevadel vara või talvel ujumas käia. See tähendab, et luulises kuulmekäigus on tekkinud luulised mõhnad, mistõttu on kuulmekäik jäänud kitsaks. “Seetõttu tekivad kõrvas sagedamini ummistused ja on ka soodumus põletike tekkeks,” selgitab arst. Selline häda tekib inimestel aastatega. Kui vaigukorgi saab kõrvast lihtsalt eemaldada, siis “ujuja kõrva” ravi on vaid kirurgiline. Allikas: Õhtuleht 09.05.2016

Küünlad kõrva ja soolvesi ninna?

Kas loputada kõrvu ja põletada kõrvaküünlaid, kui vaigukork ummistab? Kas panna tilku, kui nina ei taha enam õhku läbi lasta? Poolt  Anneli Talvik, perearstikeskuse Sinu Arst perearst Kõrvu peab puhastama siis, kui vaik hakkab takistama kuulmist või kui ujumise ajal kõrva läinud vesi sealt enam välja ei tule ja põhjustab valu. Kui on soodumus vaigu kogunemiseks, tuleks regulaarselt (umbes kaks korda aastas) kõrvu puhastada, et vältida täielikku ummistust. Kodus saab kuulmeava eesosa puhastada kõrvatikuga, kuid seda ei tohi sügavale torgata. On oht, et liiga kaugele lükatud tikk ajab vaigu üksnes rohkem tahapoole. Haiguse ajal võib nina loputada. See puhastab, vähendab turset,….LOE EDASI….

Kõrvaarst paljastab: suurimad rumalused, mida patsiendid kõrvavalu korral teinud on

Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku arsti Ene Kivirüüdi sõnul saab kõrvavalu kergesti leevendada, kuid valutavaid kõrvu lambiga soojendada või sinna ravi eesmärgil taimi toppida ei tohiks, sest nii võib endale karuteene teha. «Kuna praegu on gripiperiood, on paar tundi kestnud kõrvavalu tavaliselt viirusliku iseloomuga,» märkis Kivirüüt. Sel juhul soovitab ta võtta valuvaigistit ja võimalusel jääda koju. Kui valu päeva või paari jooksul üle ei lähe või kui inimesel tekib kahtlus, et ta on haigestunud grippi, tuleks ühendust võtta pereõe või -arstiga. «Palavikuhaige peaks kodus püsima, tal oleks vaja voodirežiimi, sooje jooke ja valu korral ka valuvaigistit,» rõhutas Kivirüüt. Tohtri sõnul ei….LOE EDASI….

Ebameeldiv väliskõrvapõletik ähvardab suplejaid: kuidas seda vältida?

Kuidas vesi pärast ujumist kõrvast välja saada? “Selleks kalluta kõrva alla õla poole ja raputa kergelt kõrvalesta. Vesi valgub välja ka pead kallutades ühel jalal hüpeldes. Või siis niinimetatud vaakummeetodil – kalluta pead ja kata kõrv tihedalt peopesaga ning võta siis käsi kõrva juurest kiirelt ära,” soovitab dr Käis. Arst nendib, et osadel inimestel on väliskõrvapõletik igasuvine haigus. “Neile soovitan pead mitte vee alla panna. Ujumiseks mõeldud spetsiaalseid kõrvatroppe ma pigem väldiks, sest need tekitavad kõrva umbse keskkonna. Kõrvatropid on muidugi asendamatud neile, kellel tekib ujudes pearinglus, kui kõrv puutub kokku külm veega,” jagab dr Käis näpunäiteid. Väliskõrvapõletiku vastu on….LOE EDASI….

KÕRVAS PISTAB? Valu võib kõrva kiirguda nendest haigustest

Teinekord käivad läbi kõrva sellised valusähvatused, et võtab silme eest mustaks. Mingi aeg pistab, aga siis kaovad sähvatused ära. Mis on kõrvadel viga? “Tihtilugu on nii, et kõrvavalu ei anna hoopiski mõni kõrvahaigus, vaid näiteks hoopis ülemiste hingamisteede viiruslik või bakteriaalne põletik,” räägib portaalis Kodus.ee kõrva-nina-kurguarst Carina Truuverk. “Neelates käib kõrvadest valu läbi ka siis, kui mingil põhjusel kurk valutab, on neelupõletik või kurgumandlipõletik ehk angiin.” Kõrvades võib valu tunda ka siis, kui kõrvad on terved.  “Kui kõrvad ise on terved, kuid seal pistab, võib olla tegemist ka kolmiknärvipõletikuga, sest kolmiknärvi harud ulatuvad kõrva taha, ja valu kiirgubki kõrva. Sama võivad….LOE EDASI….

Vaik kõrvas on tihti kuulmishäirete põhjustaja

Kõrva vaikummistus tekib tõenäolisemalt neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas. Jelena Ivanova Medicumi kurgu-nina-kõrvaarst Liigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust ja kõrvade lukkuminekut – sagedamini on selle murega kimpus lapsed ja eakad. Vaik on vajalik, kuna takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni. Kui aga väliskuulmekäigu näärmed toodavad vaiku liiga palju, võib tekkida vaigukork. See võib kuulmekäigu ummistada ning põhjustada kuulmislangust, kohinat kõrvus, kuulmekäigu sügelemist ja tasakaaluhäireid. Mõnel inimesel eritubki rohkem vaiku, kuid selle teket võib suurendada ka ärevus ja stress. Kõrva vaikummistus tekib suurema tõenäosusega ka neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline või kellel moodustub kõva ja kuiv vaik. Vaiku….LOE EDASI….

10 küsimust-vastust kõrvahooldusest

Osal inimestel tekib tihti probleeme kõrvavaiguga, kui see ummistab kuulmekäigu. Mida annab ise ära teha ja kellelt abi otsida? Vastab perearst Kristi Parts-Teppo perearstikeskusest Sinu Arst 1. Mis on kõrvavaigu ülesanne ja miks see mõnikord ummistab kõrva? Kõrvavaik on vaigu- ja rasunäärmete eritis, mille ülesanne on kaitsta kuulmekäiku põletiku, tolmu ja mustuse eest. Kui kõrvavaik on pehme, väljub see reeglina kõrvast iseenesest. Inimestel, kellel moodustub kõva ja kuiv vaik või kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline, võib tekkida vaigukork, mis põhjustab kuulmekäigu ummistuse. 2. Millest oleneb see, et mõnel inimesel tekib vaikummistus ja mõnel mitte? Kas siin määrab ka vanus?….LOE EDASI….

Kõrvapõletik kiusab sagedamini koolieelikuid

Iga lapsevanem elus vähemalt korra kogenud, kuidas ta pisike õhtul või suisa öösel kõrvavalu kurdab. Kuigi põhjused võivad olla erinevad, on enamasti valu põhjustajaks kõrvapõletik. Tartu Elite erakliinikus ja Tartu Ülikooli Kliinikumis otorinolarüngoloogina töötav Ene Kivirüüt nendib, et enamasti ei tea vanemad, mida kõrvavalu kurtva lapsega teha. Küll aga teab ta, et ägeda kõrvavalu põhjuseks on lapsel tavaliselt infitseerunud sekreedi sattumine ninaneelust kuulmetõri kaudu keskkõrvaruumi. „Kui sekreeti on palju kogunenud, venitab see kuulmekilet ja tekitabki valuaistingu,” täpsustab Kivirüüt. Öösel ära lapsega valvearsti juurde torma Arst nendib, et Eesti lapsed ei erine lähikaudsete riikide lastest: 75-90 % kuni 7-aastastest lastest põeb….LOE EDASI….

ARST VASTAB: miks kõrva kuulmekäik kuivab ja on valus?

“Olen 65aastane naine ja mul on tekkinud kõrvadega mingi probleem. See on kestnud juba sügisest saadik. Minu kõrva kuulmekäik kogu aeg kuivab, kohati kohe nii, et tekib lõhe ja see on nii valus. Siis ajavad kõrvad kogu aeg nahka ja kui ma selle naha eemaldan, siis valgub välja vaiguvedelikku. Sooviksin teada, mis see on. Kas peaksin kõrvaarsti vastuvõtule pöörduma?” küsib ajakirja Tiiu lugeja. Vastab Viljandi haigla kõrva-, nina- ja kurguarst Marek Metsmaa: Vaigu teke kuulmekäigus ei ole midagi haiguslikku, see on normaalne füsioloogia. Tõenäoliselt on teil väliskuulmekäigu naha põletik – eri põhjustest tingitud mädane või mittemädane põletik, mis piirdub vaid….LOE EDASI….

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Miks kõrvust tuleb vedelikku?

„Mul juba pikemat aega tuleb kõrvust mingit vedelikku, mitte mädast, vaid läbipaistvat. Valu ei ole. Leidsin kõrvaarsti kiirabihaigla vastuvõtuosakonnast ja seal oma kõrvad ette näitasin. Arst ütles, et see on vanadusest ja mingit abi ei pakutud. Kas nii ikka tohib?“ Kes seda nüüd täpselt teab, kes mida ja kuidas ütles, aga valvearst võis vabalt mainida, et tegemist on kroonilise haigusega, millega tuleb minna ambulatoorsele vastuvõtule. Vältimatus abis päästetakse elusid, mitte ei logeleta ilmaasjata. Ärarebitud kõrv oleks väikse ootamise peale ehk tagasi õmmeldud, aga et miskit tilgub ja valu ei ole – arusaadavalt ei vaja see erakorralist abi. Allikas: Õhtuleht

Kõrv valutab? Leevenda seda köögis leiduvate käepäraste vahenditega

Kõrvavalu võib tabada kõige ootamatumal ajal ja kohas. Kuigi sel puhul peaks olema esmane minna arsti juurde, ei ole see näiteks öösel võimalik. Siis mine ja vaatagi, ehk leidub sul köögis midagi, mis võiks kõrvavalu leevendada. Tasub muidugi siiski meeles pidada, et isegi kui need lihtsad meetodid kõrvavalu ära võtavad, tuleks esimesel võimalusel minna arsti juurde, sest kõrvapõletik nõuab arstlikku abi. See tähendab, et allolevaid abinõusid ei tohiks mingil juhul kasutada üle kahe korra päevas ehk ennekõike olgu see esmaabi, rõhutab Womanitely. Et kõrv on õrn koht, et tohiks üle paari korra päevas neid looduslikke meetmeid kasutada ka siis, kui….LOE EDASI….

Müra ja tervis: 10 fakti, mida pead teadma

Mopeedid, skuutrid ja muruniidukid, lõputud suvetuurid ja teised vabaõhuüritused, naabrite aia- ning terrassipeod – suvel kimbutab häiriv müra kõiki meid. Liigne müra on ebameeldiv, aga kas ka päriselt kahjulik? Kuidas müra tervisemõjusid vältida? 1. Mis on müra? Müra on igasugune heli, mis meid häirib või meie tervisele halba mõju avaldab. Müra ei pruugi tingimata olla vali – ka vaikne hääl võib mõjuda mürana, kui see käib meile närvidele. Teisalt aga kujutab kõva muusika endast müra isegi siis, kui see meile meeldib. Põhjus on selles, et liiga vali muusika võib kahjustada kuulmist. Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB), kusjuures tavalise vestluse hääled ulatuvad….LOE EDASI….

Miks kõrvad lukku lähevad?

Kõrvahädad on nii levinud, et vähemalt kord elus on igaüks meist mõnega kokku puutunud, olgu selleks siis lukku läinud kõrv, liigne kõrvavaik või koguni keskkõrvapõletik. Psühholoog Lauri (32) tunneb neid kõiki läbinisti. Laurile on mitmesugused kõrva­hädad parasjagu valu põhjustanud. Mitu korda on ta läbi põdenud keskkõrvapõletiku. “See on nii tavaline asi, et ma ei jäta enam meeldegi, kui mitu korda olen seda põdenud,” sõnab ta. Lapsepõlves oli tema jaoks tavaline olla koolist kodus ja praegugi on tal igal talvel kõrvadega suurem või väiksem mure. Äge keskkõrvapõletik võib tabada igas vanuses inimesi, kuid eeskätt haigestuvad siiski imikud ja väikelapsed, kuna neil….LOE EDASI….

Meniere´i tõvega kimpus: „Olin vapustatud, kui mõistsin, et helid kõrvus ei lõpe“

„Kõige olulisem on, et pannakse õige diagnoos. Minul läks õnneks, mind viidi kiirabiga haiglasse ja juba järgmisel päeval oli diagnoos olemas. Kuid tean, et diagnoosimine võib kesta ka üle aasta,” rääkis Soome Meniereliidu juhatuse liige Tuulikki Hartikainen oma kogemusest täna toimunud konverentsil „Mis on tinnitus? Mis on Meniere’i haigus?” Meniere’i haigus on tingitud sisekõrva kahjustusest, mille tagajärjel tekivad tasakaaluhäired ja kuulmislangus. Tasakaaluhäire toob endaga kaasa sageli pearingluse, millega koos esineb sageli iiveldust ja oksendamist. Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning pidev kohin ehk tinnitus. Tuulikki Hartikainen on selle haigusega kimpus olnud juba 20 aastat. „Kõige olulisem on, et pannakse….LOE EDASI….

Kuuldeaparaat ja implantaat

Inimesel aitavad kuulda kõrvas asuvad mikroskoopilised karvakesed. Kui need on vigastatud või puuduvad, inimene helist aru ei saa. Kuuldeaparaat võimendab heli ning võimaldab kuulda, toetudes sisekõrvas olemasolevatele karvarakkudele. Need saadavad tänu võimendatud helile kesknärvisüsteemi tugevama impulsi ja kompenseerivad nii puuduvate karvarakkude tööd. Sisekõrva implantaat on mõeldud peaaegu olematu kuulmisjäägiga inimestele, kelle kuulmislävi jääb alla 85–90 detsibelli. Neil on heli vastu võtvaid retseptoreid ehk väliseid karvarakke minimaalselt, kuid implantaat stimuleerib sisekõrva viidud elektroodidega närvikiude, matkides nii karvarakkude tööd. Allikas: Õhtuleht 28.06.2011

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Mida teha – arst soovitab kuuldeaparaati, kuigi ma pole mingi hädine vanaätt?

“Mul on probleem kuulmisega. Vasemas kõrvas on kuulmine 65% kadunud, audiogramm tehtud ja mingid aju-uuringud, miski ei näita mitte kui midagi. Arst soovitab kuuldeaparaati. Olen 65-aastane meesterahvas, mitte hädine vanaätt, ja ei tahaks nagu veel kuuldeaparaadiga ringi käia.” Ilmselt olid ultraheli ja röntgen need aju-uuringud, mis mitte kui midagi ei näidanud. Loodetavasti seda ikka näitasid, et ajud olemas, aga muud ei leitud, ja jumal tänatud. Seda nüüd küll ei tahaks uskuda, et audiogramm oli normis, sest just audiogramm näitabki ära kuulmise nõrgenemise protsendi ja ka erinevate sageduste tajumise häired, sealt siis need 65%. Kõrvaarst soovitab kuuldeaparaati ikka viimase abinõuna, kui….LOE EDASI….

Kuidas säästa end kuulmise kaotamisest?

Umbes 48 miljonil ameeriklasel on kuulmislangus vähemalt ühes kõrvas ning mehed kannatavad kuulmislanguse käes viis korda tõenäolisemalt kui naised. Vähemalt nii väidab Johns Hopkinsi ülikoolis läbi viidud uurimus. Kuulmislangus kimbutab aga üha rohkemaid inimesi ning selles saab süüdistada vananemist, kirjutab Men´s Health. Kogu elu jooksul on liiga tugev müra kahjustanud kuulmiseks vajalikke närviimpulsse tekitanud karvarakke ning mida vanem inimene on, seda rohkem on neid kahjustava müraga kokku puutunud. Kindlasti mõjuvad kuulmisele kehvasti lemmikansamblite kontsertidel käimised, kõrvaklappidest liiga valju muusika kuulamine ning ka paljud igapäevased helid, näiteks autode signaalitamine. Ehk teisisõnu – seepärast pole keegi riskist oma kuulmist kahjustada täielikult prii.….LOE EDASI….

Üks küsimus: halvenenud kuulmine – milles asi?

Olen 56aastane naine ja tunnen, et kuulmine on viimasel ajal kehvaks jäänud, pean alalõpmata paluma inimestel oma ütlust korrata. Milles võib asi olla? Külvi Peterson: Kuulmislanguse põhjuseks võib olla sisekõrva kahjustus, keskkõrva kahjustus või kõige lihtsam variant – kuulmekäigus tekkinud vaigukork. Vaigukork on hästi diagnoositav ja loputamisega kergelt eemaldatav ning seda oskab teha ka perearst. Muu täpsem diagnostika peaks toimuma kõrvaarsti juures, kus täpsustatakse kuulmislanguse tüüpi ja sügavust. Sellest oleneb ka võimalik ravi või kuuldeaparaadi vajalikkus. Tänapäevased kuuldeaparaadid on töökindlad ja efektiivsed ning vähe märgatavad. Vahel saab kõrvaarst kuulmise taastada ka kirurgilise operatsiooniga. Allikas: Õhtuleht 13.12.2014

Ettevaatust! Pikaajaline valuvaigistite tarvitamine võib põhjustada kuulmislangust

Pikaajaline mittesteroidsete valuvaigistite või paratsetamooli tarvitamine võib naistel suurendada kuulmislanguse riski. Siiski, aspiriini kasutamisel niisugust mõju ei ole. Sellisele järeldusele jõudsid teadlased õdede terviseuuringu (Nurses’ Health Study andmeid analüüsides, vahendab meditsiiniportaal Med24. Õdede terviseuuring algas 1990 aastal, kaks korda aastas korraldatavas küsitlustes uuritakse aspiriini, paratsetamooli ja mittesteroidsete valuvaigistite (näiteks diklofenakk ja ibuprofeen – S.P) kasutamist. Alates 2012. aastast on uuringusse lisatud küsimused kuulmislanguse ja selle alguse kohta. Kokku analüüsiti 55 850 isiku andmeid; välja jäeti need, kellel oli kuulmislangus tekkinud juba enne 1990. aastat või kes olid saanud kemoteraapiat vähi tõttu. Uuringu alguses 1990. aastal oli keskmine vanus 54 aastat. 873 376….LOE EDASI….

HOIA KUULMIST! Liiga vali muusika võib seda kahjustada kogu eluks

Kuulmislanguse tekkimise kohta on paljud küsimused vastuseta. Kuid perearst Piret Rospu soovitab oma blogis toetuda sellele, mida me juba kindlalt teame: kõrvaklappides tuleb heli maha keerata, et tundlikku kuulmisaparaati mitte kahjustada, kontsertidel kõlarite ees seista ei maksa ja lastele tuleb müra summutavad kõrvaklapid pähe panna. Rääkisin ükskord Sten-Ollega, kes on praegu Viljandi Kultuuriakadeemias helindamise õppejõud ja keda saab ühtlasi näha Kangelaste lauljana ja vahel ka sooloartistina. Uurisin, et koolis kindlasti räägitakse muu tähtsa hulgas ka kuulmise arengust (jah, räägitakse küll), mispeale Stennu ütles väga tabavalt midagi sellist: „Noh, alguses on hea ja sealt edasi läheb kõik allamäge.“ See on tõesti terane tähelepanek.….LOE EDASI….

Arst: kuulmislangusele on oluline jälile saada võimalikult varakult

Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Kõrva-nina-kurguarst Liina Luht kinnitab, et kuulmisprobleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat, kirjutab BENU Apteegi ajakiri “Ilu ja tervis”. Pigem on need aja jooksul muutunud järjest stiilsemaks, märkamatumaks ja mugavamaks kasutada. Tänapäevased kuuldeaparaadid on niiskuskindlad – nendega ei tohiks küll minna vette ega sauna. Samuti on olemas iselaadivad mudelid ning võimalik on jälgida logi, kui tihti ja kui palju ning millistes olukordades kuuldeaparaati kasutatakse.….LOE EDASI….

Terviseks: Milline näeb välja üks kuulmiskontroll?

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arst, dr Maret Lepplaan selgitab, milline näeb välja üks kuulmiskontroll, kuidas on abiks kuuldeaparaadid, aga annab ka nõu, kuidas olla toeks oma kuulmisprobleemidega lähedasele. Saatejuht on Ingela Virkus. S0 Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK Pummu. Karin Kivipõld Tere, head kuku, raadio kuulajad, eetris on saade terviseks. Mina olen ingela virkus ja ma olen täna Ida-Tallinna keskhaigla Tõnismäe polikliinikus, et kõrva-nina ja kurguhaiguste arst doktor Maret Lep Laanega kõrvade tervise teemadel vestlust jätkata. Eile me seda teemat alustasime. Eile oli ka ülemaailmne kuulmise päev ja selle puhul vaatame kõige minu kõrvade tervise üle,….LOE EDASI….

Eesti kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja

Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja. «Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul. Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks….LOE EDASI….

Kuulmispuudega väikelapsi saab aidata

Viljandi haigla on ühinenud Tartu ülikooli kliinikumi projektiga «Vastsündinute kuulmisuuring», mille eesmärk on võimalikult varakult kindlaks teha, kas lapse kuulmisega on kõik korras. Kolmapäeval olid maavalitsuse saali kutsutud maakonna perearstid, kirjutab Sakala. Tartu ja Tallinna spetsialistid selgitasid neile vastsündinute kuulmisuuringute olulisust ning seda, kuidas tehakse lisauuringuid. Anti ülevaade ka implantaatide paigaldamisest, millega ei tohi hiljaks jääda. Õnneks on möödas aeg, mil lapsele kuulmisvõime andmiseks pidi korraldama üldrahvalikke korjandusi. Nüüd kannab kõik uuringute, operatsiooni ja hilisema hooldusega seotud kulud haigekassa. Tartu ülikooli kliinikumi kuulmiskeskuse arst-õppejõud Katrin Kruustük, Viljandi haigla kõrvaarst Marek Metsmaa ütles, et siin tehtud uuringus pole ühtki tõsise kuulmispuudega….LOE EDASI….

Maret Lepplaan: Eestis on umbes 200 000 vaegkuuljat

Eestis on ligikaudu kakssada tuhat vaegkuuljat. Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan on Eestis kahekümne aasta jooksul esimene arst, kes kuulmisteadusele spetsialiseerunud. ••Said suure stipendiumi, et Inglismaal audioloogiks õppida. Mis vahe on audioloogil ja kõrvaarstil? Audioloog spetsialiseerub kuulmishäirete ravimisele. See on teadus kuulmisest, helidest ja vestibuloogiast ehk tasakaalust. Ma kujutan juba ette, kui suurt nimesilti mul vaja minema hakkab: Maret Lepplaan – kõrvaarst, audioloog, vestibuloloog. ••Miks sa tahad audioloogiks saada? Mind huvitas nina-kõrva-kurgu eriala. Audioloogias on ka nii palju ära teha. Me ei alusta küll nullist – Eestis käivitati sisekõrvaimplantatsioonide programm aastal 2000. Kokku on Eestis üle 120 implanteeritud lapse ja….LOE EDASI….

Reportaaž: kui inimene kuuleb esimest korda

Tööpäev Kuulmiskeskuses Kuulmisrehabilitatsiooni keskuse audiometristi kabinetti astub sisse eakas proua tütrega. Naine on vaikne, istub püüdlikult nagu koolitüdruk, käed süles ja pilk maas. Keskealine tütar uurib oma kohalt uudishimulikult laual olevaid kuuldeaparaadi-juppe. Arst tuvastas naisel vanusest tingitud kuulmislanguse. Naine on juba jõudnud kuulmiskeskusse ning siin on audiogramm ja muud kuuldeaparaadi saamiseks vajalikud ettevalmistused ära tehtud. Jäänud on viimane etapp ehk kuuldeaparaadi andmine. Audiometrist Margit Seppu demonstreerib esiteks näidiskuulde-aparaati. Asetab selle oma peopesale, avab patareiluugi, sisestab patarei. Ise räägib rahustava häälega teemakohast juttu juurde. Kui Margit on kuuldeaparaadi esmatutvustusega ühele poole saanud, torkab ta masina endale kõrva ning naeratab. Proua istub….LOE EDASI….

Nõrgeneva kuulmisega ei tohi leppida

Oma nõrgenevasse kuulmisesse ei tohiks kunagi kergekäeliselt suhtuda,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla kurgunina-kõrvakeskuse õde Raili Raadik. „Tasapisi kurdiks muutuja võib oma vaikuses vägagi mugavalt elada. „Rääkige kõvemini!” või „Kuulan raadiot nii valjusti, kui tahan!” aitavad küll iseennast, kuid enamasti ei kujutata ettegi, millise koorma see toob oma perele ja sõpradele. Hoolige endast ja teistest, muretsege endale kuuldeaparaat ning harjutage ja harjuge kuuldeaparaati iga päev kasutama,” paneb Raili Raadik südamele. „Kõnnin sageli õhtuti töölt koju mööda Lembitu tänavat ja kuulen, kuidas ühes korterelamus vaadatakse telerit. See telerivaatamise heli kostab tänavale välja! Vaesed naabrid, mõtlen siis alati. Kui teleril või raadiol oleksid helitugevuse….LOE EDASI….

Anekdoot: 80-aastane vanamees, kes on pool elu kurt olnud

80-aastane vanamees, kes on pool elu kurt olnud, läheb lõpuks spetsialisti juurde. Doktor sobitab talle raskusteta külge pisikese kuuldeaparaadi ja vana kuuleb jälle nii, nagu kunagi nooruses. Kuu aja pärast on papi taas tohtri juures kontrollil. “No nii,” ütleb arst, “kõik on täiesti korras. Teie pere on kindlasti väga rõõmus, et te kuulete nüüd suurepäraselt?” “Ma pole neile midagi rääkinud, lihtsalt istun ja kuulan nende juttu. Kolm korda olen testamendi ringi teinud…”

Kurt beebi saab esimese kuulmisaparaadi

Vaata videot, kus kõigest 7-nädalasele põnnile pannakse esimest korda kuulmisaparaat. Lachlanil diagnoositi mõlemas kõrvas mõõdukas kuni raske kuulmislangus. Oma esimese kuulmisaparaadi sai ta juba seitsmenädalasena. Poisi reaktsioon esimestele häältele on tõeliselt armas. Nüüdseks on poiss kaheaastane ja hea tervise juures. Vaata videot!

Kuidas kuuldeaparaadid elukvaliteeti parandavad?

Kuulmisprobleeme esineb umbes 20%-l inimetest. Kuulmislangus võib tabada meist igat üht, kuid ennekõike seostatakse seda vananemisega. Olukord on tõsine, kuna üle poole kuulmispuudega elanikkonnast on tööealised. Ja ehkki kuulmist võivad aidata parandada kuulmisaparaadid, mida kasutavad maailmas miljonid kuulmislangusega inimesed, on veelgi rohkem kuulmislangusega inimesi, kes mingil põhjusel veel kuuldeaparaate ei kasuta. Paraku näitavad aga mitmed uuringud, et kuulmislanguse ja dementsuse vahel on seos. Kui inimene ühel hetkel enam hästi ei kuule ja võib tekkida vääritimõistmist, võib inimene seda häbenema hakata ja eelistab jääda omaette. Inimestel aga, kes on sotsiaalsest elust eemaldunud ja üksikuks jäänud, on suurem oht dementsuse tekkeks. Seega tuleks kindlasti kuulmise halvenemise korral….LOE EDASI….

Kuidas valida kuuldeaparaati?

Kuulmislangus on head suhtlemist segav häire, mis võib tekkida juba noorena, kuid sageneb vanemas eas. On koguni leitud seoseid kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Kuulmist võivad aidata parandada kuulmisaparaadid, mida kasutavad maailmas miljonid kuulmislangusega inimesed, kuid veelgi rohkem on kuulmislangusega inimesi, kes mingil põhjusel veel kuuldeaparaati ei kasuta. Esimesed kuuldeaparaadid olid suured kohmakad kastid, mis võtsid sama palju ruumi kui väike kohver. Lisaks tuli selle külge ühendada eraldi mikrofon, võimendi, kõrvaklapid ja seda toitis suur aku, mis hoolimata suurusest kestis kõige rohkem paar tundi. Kuna seade töötas kõige paremini lauale asetatuna ja koos kõrvaklappidega, oli selle kasutamine ilmselgelt tülikas. 1902. aastal,….LOE EDASI….

Parem viis kuulmekile perforatsiooni parandamiseks

Kuulmekile perforatsioon võib tekkida näiteks tugeva nohu tagajärjel. Kõrvas asuva kuulmekile püsiv mulgustus ehk perforatsioon võib aja jooksul ise kinni kasvada või vajada operatiivset ravi. Et vähendada ravi järjekorras olevate inimeste arvu ja päästa patsiendid liigsest ebamugavusest on Kanada meedikud välja töötanud radikaalse meetodi, mis nõuab inimeselt ainult 20-minutilist polikliinikus viibimist. Kanada Montreali ülikooli professor Issam Saliba arendas välja uue vähekuluka meetodi, et ravida kuulmekile perforatsiooni nii täiskasvanutel kui lastel. Kiire protseduur, mis nõuab ainult kohalikku tuimastust, on palju kergem patsientidele (ja laste puhul ka nende vanematele) ning võiks kokkuvõttes lühendada ootejärjekorda. Otoloogia ja neurootoloogia professor Saliba on 5 aasta….LOE EDASI….

Üks helin mul heliseb kõrva sees

Kuulmine ja nägemine on kaks inimese jaoks olulisemat aistingut. Kui kumbki neist puudub, tundub maailma tajumine jäävat poolikuks. Vähemalt selle jaoks, kel kõik meeled töötavad, on raske elu ette kujutada, ilma et kuuleks, mida teised räägivad. Ei saa ju näiteks kurdina kuulata linnulaulu ega nautida meelepärast muusikat. Teinekord võivad aga kõrvad meile hoopis vastupidise triki teha – me kuuleme rohkem, kui tahaksime. Peale väliste helide lasevad meie kõrvad kuulda ka meie sisemisi hääli – kõrvus hakkab kohisema. Kes seda kogenud, teab, et liiga palju kuulda pole ka mõnus, kuid õnneks pole tegemist tervist kahjustava haigusega. Kõrvakohinaks ehk tinnituseks nimetatakse heli….LOE EDASI….

Kuulmislangus on vanemas eas sama paratamatu kui nägemise nõrgenemine.

Paraku ei taheta esimesi kuulmislanguse märke endale tunnistada. Arvatakse: ega ma siis veel nii-ii vana pole! Arsti juurde minekuga viivitatakse seni, kui enam teiste kõnest aru ei saa. Siis on aga enamasti tegemist juba keskmise või raske kuulmislangusega. Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst-konsultant Liina Luht soovitab probleemiga tegelema hakata niipea, kui see endast märku on andnud. Võimalused abi saada on Eestis olemas. KUULMISLANGUS TEKIB TASAPISI „ Umbes kolmandikul üle 65-aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimesed kuulmislanguse märgid on, et teiste kõnest arusaamine on raskendatud, aga kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta veel midagi ette. Probleemi teadvustatakse siis, kui….LOE EDASI….

KUULMISLANGUS TEKIB TASAPISI

Kahjuks näitavad tendentsid, et kuulmiskahjustuse all kannatab 16% arenenud riikide elanikest. Kuulmislanguse käes kannatavad eelkõige eakamad inimesed, kuid samas pöördub probleemiga arstile üha rohkem noori, kelle kuulmist on kahjustanud liiga valju heli kuulamine. Umbes kolmandikul üle 65aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimesed kuulmislanguse märgid on, et teiste kõnest arusaamine on raskendatud. Probleemi teadvustatakse enamasti alles siis, kui kõnest enam aru ei saada. Kuulmislangus on üldjuhul pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Muid märke – näiteks kohin või vihin kõrvus – võib olla lisaks, aga ei pruugi. Vilinad ja kohinad ei tarvitse alati näidata seda, et kõrvadel on midagi viga,….LOE EDASI….

Kaitse oma kuulmist liigse müra eest

Maret Lepplaan Lääne-Virumaa tervisenõukogu audioloog Müratekkene kuulmislangus ei ole enam levinud ainult tehasetöötajate või ehitajate seas, vaid aina rohkem nende noorukite hulgas, kes kuulavad muusikat liiga valjusti ja liiga kaua. Püsiv kuulmiskahjustus võib tekkida üksikust akustilisest traumast, näiteks püssilasust, ilutulestiku helist, kär- gatusest, plahvatusest või pikaajalisest korduvast valju heli kuulamisest, sest müra kahjustab meie sisekõrvas olevaid välimisi karvarakke, mille peamiseks ülesandeks on vaiksete helidele valjemaks muutmine. Välimisi karvarakke on sünnihetkel ligikaudu 12 000, mis iga pikaajalise liigvalju müra tõttu kahjustuvad ning võivad surra. Kui mürast tingitud kahjustus on märkimisväärne, siis karvarakk hukkub ja selle asemele uut ei teki. Seega on….LOE EDASI….

Kõige sagedamini esineb kuulmise langust vanuse kasvades

Kuuldeaparaadid arenevad tänapäeval sama jõudsalt kui muugi tehnika. Kuulmishäired võime kaasa saada sündides või arenevad need välja elu jooksul – kas siis pärilikust faktorist, mürakahjustusena või õnnetuse tagajärjel. Kuid kõige sagedamini esineb kuulmise langust lihtsalt vanuse kasvades. “Seda viimast seost ilmselt kõige enam peljatakse ja häbenetaksegi,” kahtlustab Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik. “Sest miks muidu venitatakse kõrvaarsti juurde tulekuga nii kaua, et kaaskondsed on juba tüdinud kõva häälega rääkimast ja naabrid prõmmivad seintele, kui teler liiga kõva häält teeb. Pahatihti on vaegkuulja selleks ajaks juba ka igasugusest seltsielust kõrvale tõmbunud. Põhjendusi leiab ta selleks igasuguseid, kuid põhjus on üks –….LOE EDASI….

Müra väsitab kuulmiselundit

Müra väsitab, aga kas müra sees viibimine võib kahjustada ka kuulmist, näiteks kui töötada ruumis, kus pidevalt miski müriseb? Müra kahjustab kuulmiselundit. Selline pidev üleväsitamine võib põhjustada kuulmisteravuse vähenemist. Kuulmisteravuse langus toimub aeglaselt. Esialgu inimene ei märkagi, et kuulmine on halvenenud. Kuulmine nõrgeneb kõigepealt kõrgete toonide osas ning esialgu on tekkinud häireid võimalik kindlaks määrata ainult audiomeetri abil. Pärast päev läbi müra sees töötamist võidakse tunda kõrvades näiteks kohinat või vilet. Kui müras töötamine jätkub, siis mingi aja pärast ei kuulda enam sosinkõnet, kuid tavalise valjusega kõnet kuuldakse veel normaalselt. Mürarikkas keskkonnas töötades tuleks kasutada kõrvaklappe või kuulmekäigusiseseid kõrva-troppe.

Kuulmislanguse esimesed märgid – teiste kõnest arusaamine on raskendatud

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurgukeskuse dr Liina Luht kinnitas rahvusvahelisel kõrva tervise päeval, et kuulmislangus kimbutab inimesi senisest enam. Ida-Tallinna Keskhaiglas tegeletakse juba 10 aastat vastsündinute kuulmisskriininguga, mis tähendab seda, et enne vanematega sünnitusmajast lahkumist saab beebide kuulmine kontrollitud. „Kuulmisprobleemide korral on iga aasta tähtis, seetõttu peaks laste kuulmisprobleemidele jälile saama võimalikult kiiresti – kuulmislangus pärsib kõnelema hakkamist ning abi saades on mahajäämus minimaalne kui olematu,“ lisab dr Luht. Vastsündinute kuulmisskriining on üleriiklik programm, mis on sellest aastast teostamisel rutiinsetel alustel kõigis sünnitusosakondades. Kel tõsised kuulmiskahjustused, vajavad kuulmisimplantaati. ITK kõrva-nina-kurgukeskuses teostatakse alates 2009. aastast luukuulmisimplantatsioone. „Kahjuks näitavad tendentsid, et kuulmiskahjustuse all kannatab….LOE EDASI….

Valju muusika sagedase kuulamise tõttu võib kuulmine halveneda juba keskeas

Kuulmine langeb aastate jooksul tasapisi ja esialgu jäävad kuulmata tasased helid. Kuulmislangusele aitab aga tublisti kaasa müra. Vahet pole, kas tegu on sõna otseses mõttes lihtsalt müraga, näiteks tööstusmüra või liiklusmüra, või meloodilise heliga ehk muusika väga kõvasti kuulamisega. „Mis sa ütlesid? Ära pobise oma nina ette, räägi nii, et inimesed aru saavad! No mis sa karjud, ega ma kurt ole!“ Üsna tüüpiline kahekõne vanaemaga või pensionieas naabritädiga. Ida-Tallinna Keskhaigla kuulmiskeskuse juhataja audioloog dr Liina Luht ütleb, et tegelikult ei kuule eakas tihtipeale tõepoolest hästi ehk tema kuulmistase on tublisti langenud. Kusjuures ei kuule ta just vaikseid helisid. Tugevamaid küll….LOE EDASI….

Kuulmise täielik kaotus: üks vähetuntud raseduse kõrvalmõju

42aastane Kate Llewellyn-Waters oli õnnelik rase hetkeni, kui sündis tema esimene laps. Beebit käte peal hoides tabas teda õud: ta ei kuulnud oma lapse nuttu, ehkki nägi, et beebi karjub. Ta oli kaotanud oma kuulmise, vahendab Daily Mail. Kate sai oma esimese lapse kuus aastat tagasi. Juba raseduse jooksul hakkas ta kuulmine halvenema, kuid ise ta sellest aru ei saanud. Tema abikaasa märkas, et naine ei kuule teda enam ja palub tal tihti lauseid korrata, mistõttu läksid nad arsti juurde. Arsti juures öeldi neile kohe, et sisekõrvas on luu kasvama hakanud, mida saab korda teha väga riskantse operatsiooniga. Kate leppis….LOE EDASI….

Niimoodi saad enda kõrvakuulmist kõige paremini kaitsta

Suvi on täis meeldivaid sündmusi ja tegevusi, millega võib kaasneda tihtipeale ka müra, mis ületab 85 detsibelli läve. Kui pead müra keskel olles sõpradega suhtlemisel juba häält tõstma, on see audioloogi Hope Lanteri sõnul märk sellest, et müra on piisavalt vali ja kahjustab sinu kuulmist. Õnneks on olemas mõned lihtsad viisid, mida saad oma kuulmise kaitsmiseks teha. Nimelt kui on minek mõnele üritusele, kus on vali muusik garanteeritud, tasuks kõrvatropid või mürasummutavad kõrvaklapid kotti pista. Dr Hope Lanteri sõnul ei pea neid kogu aeg kandma. „Müraga kokkupuute aeg on võtmetähtsusega, nii et isegi kui kannad ainult teatud osa ajast kõrvatroppe,….LOE EDASI….

Kui kõrv ei kuule

Kui suur probleem on 65aastaste ja vanemate inimeste häiritud kuulmine? Inimene kuuleb kõige paremini 25 eluaastani, 60–65aastaselt algab aga loomulik kuulmislangus. Eestis saab aastas umbes 4000 inimest endale kuulmisaparaadi. Mida tähendab ealine kuulmisnõrkus? Inimkõrv kuuleb helisagedusi 16 hertsi kuni 20 tuhat hertsi. Vestluskaaslasega rääkides peame suhtlema teatud helitugevusega, mis on talle kuuldav ja arusaadav. Kõnepiirkond on kuuldeväljast oluliselt väiksem. Kuulmiskahjustus on tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest erinevates kuulmissüsteemi osades. Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel 3000–8000 hertsi, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Seda tajuvadki inimesed kuulmislangusena. Kas vananemisega kaasnev kuulmislangus….LOE EDASI….

Kõrvakuulmine halveneb märkamatult

Inimene tajub maailma põhiliselt viie meele kaudu, mis vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite. Kõrvad annavad meile võimaluse säilitada tasakaalu ning kuulda – teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kõrvalest püüab kinni helilaine ja väline kuulmekäik koondab selle kuulmekilele, mis hakkab võnkuma. Kuulmeluukeste ahela kaudu edastatakse võnked sisekõrva, kus kuulmisnärvi rakud võtavad võnkumise vastu ning edastavad elektriliste impulssidena ajule. Nii tajubki inimene helisid. Kui kuulmekile või –luukesed, samuti kuulmisnärv on saanud kahjustada, hakkab ilmnema kuulmislangus.Helilained ei suuda kuulmiskile normaalselt võnkuma panna, mistõttu võnked jäävad edastamata. Samuti võib probleem olla selles, et võnked ei jõua piisava tugevusega sisekõrva, kus info vastu võtmine sõltub….LOE EDASI….

Absoluutne kuulmine – tohutu õnn või vaev

Üks inimene 15 000-st sünnib absoluutse kuulmisega. Asümmeetria kahe ajupoolkera vahel, üle mitme põlvkonna välja löönud geen ja palun väga, tulemuseks on uus Bach, Mozart või Frank Sinatra. Nähtusel pole midagi ühist kuulmise teravusega. Nagu kooliharidusega inimene võib sõna kala kõrva järgi üles tähendada tähtede k-a-l-a abil, teab absoluutik “Põdral maja metsa sees” kuuldes, et tegemist on do-fa-fa-sol-iga. Ta võib mõnele noodile mõeldes selle täpsel kõrgusel ette laulda ja pruugib kellelgi ümbritsevatest pilli häälestamisel mööda panna, kui ta tundlik kõrv paneb halvaks kas või veerandtoonist eksimist. Absoluutse kuulmisega geeniuste nimekiri on pikk ja kuulsusi täis pikitud. Kõik oleks justkui suurepärane?….LOE EDASI….

Kõrvavaik kiusab

Kõrv ajab palju vaiku, aga vaik ei taha välja tulla. Mille järgi ise ära tunda, et kõrvas on vaigutropp ees?  Nõu annab arst-audioloog Carina Truuverk. Kui vaigutropp on ainult osaliselt kuulmekäigu ummistanud, siis sageli polegi ise võimalik aru saada, kas kõrvas on vaiku. Kui kõrva satub vett (näiteks saunas, vannis või ujudes), siis tihti vaik paisub ning tekib äkki kuulmislangus. Seda tajub inimene kui kuulmise järsku halvenemist ja pöördub kiiresti arsti poole. Kui vaiku kipub tihti kõrva tulema, peaks kasutama vaigu pehmendamiseks kõrvatilku. Mõnikord tuleb vaik siis ise kuulmekäigu eesossa, kust inimene saab selle vatiga ära pühkida. Pehmendatud vaiku on ka….LOE EDASI….

Müstilised libahelid peas

Kõrvus kohiseb, undab, vilistab, siriseb ja seda kogu aeg, andmata asu. Diagnoositakse tinnitus. Miks see tekib ja kas selle vastu leiab abi, selgitab kuulmiskeskuse Audiale kõrvaarst-audioloog Carina Truuverk. Kõrv on meile loodud selleks, et vastu võtta ja ajju edasi kanda helisid väljastpoolt. “Eks see ole vajalik inimestega suhtlemiseks ja ümbritsevast arusaamiseks – kõrvad on teadagi ühed meie meeleorganitest. Samal ajal kuuleme ka oma sisemusest tulevaid helisid, näiteks oma häält, samuti kõhu korinat. Aga tavaliselt ei kuule me seda, kuidas veri meie soontes voolab,” räägib dr Carina Truuverk. Süda justkui pähe kolinud Mõnikord kuuleme südametukseid siiski – süda oleks nagu pähe….LOE EDASI….

Kas halb kuulmine on pärilik ja kuidas harjuda pideva tinnitusega?

Juba üks väga tugev heli võib põhjustada kuulmiskahjustuse, sellepärast peab oma kuulmise eest hästi hoolitsema. Millised müüdid saadavad kuulmislangust? 1. Halb kuulmine on pärilik Nii ja naa Helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning seepärast kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas. Üks põhilisimaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on aga ikkagi igapäevane ja aastaid kestnud 75–85 detsibelli mõjuväljas olemine. Müra on kahjulik, sest see hävitab sisekõrva sensoorseid rakke. Näiteks liiklus teeb 70–85-detsibellist müra ja restoranis on õhtusel ajal müratase 70–100 detsibelli. Jutt ja taustamüra avatud kontoris võib tekitada isegi 50–70 detsibelli suurust müra. 2. Ka ühekordne viibimine tugeva müra….LOE EDASI….

Muusikalisi hallutsinatsioone võib põhjustada kuulmislangus või hoopis ülim loomingulisus

Kas oled kogenud, kuidas ühtäkki kõlab väga realistlikult muusika, kuid samal ajal ei suuda sa selle heli tekitajat tuvastada ja kõrvalseisjad eitavad muusikalise tausta olemasolu? Jah, see tuleb sinu peast. Miks muusikalised hallutsinatsioonid tekivad ja kas see viitab skisofreeniale? Totakate lugude kummitamist on ilmselt igaüks kogenud. Seda ei tohiks aga segamini ajada muusikalise hallutsinatsiooniga. Muusikaline hallutsinatsioon tähendab seda, et kuuled muusikat väga realistlikult justkui päriselt, aga tegelikult kõlab see sinu enda peas. Ja sellele jälile jõudmine võib omajagu aega võtta. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur, muusikapsühholoog Marju Raju kinnitab, et tegelikult esineb muusikalisi hallutsinatsioone üpris paljudel inimestel, kuid tihtipeale ei….LOE EDASI….

Kõrva-nina-kurguarst: aina sagedamini pöörduvad vastuvõtule teismelised, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle

Aina sagedamini pöörduvad arsti vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osad kuulmislanguse põhjused ning tüübid, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Maret Lepplaan. Umbes 14 protsendil noorukitest, kes kasutavad sageli kõrvaklappe, on püsiv kuulmislangus WHO prognooside kohaselt kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka. Umbes 14 protsenti noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms  kuulajad, on tekkinud püsiv kuulmiskahjustus (Peng,….LOE EDASI….

Arst soovitab: mida teha, kui lennureis kõrvad lukku lööb?

Kas oled kogenud, kuidas lennureisil rõhu muutudes kõrvad lukku lähevad, kohisevad ja tekib kõrvavalu? Miks kogeme kõrvades survetunnet, milliste nippide ja ravimitega seda ennetada ja kuidas kõrvad lukust lahti saada, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Erik Luht. Miks lennureisil rõhu muutudes kõrvad lukku lähevad? Lennukikabiinis toimuvad lennu jooksul väiksed õhurõhu muutused. Lennuki tõustes kabiinirõhk langeb ja laskudes uuesti tõuseb veidi. Terves kõrvas on õhurõhk kuulmekile taga keskkõrvas sama, mis väljaspool kuulmekile, mis võimaldab kuulmekilel vabalt helide rütmis liikuda. Kaabinirõhu langedes (kui lennuk tõuseb) muutub õhurõhk kuulmekäigus madalamaks keskkõrva rõhust ja kuulmekile saab seetõttu pisut väljapoole tõmmatud ja pingestatud, mistõttu see….LOE EDASI….

Ebameeldiv väliskõrvapõletik ähvardab suplejaid: kuidas seda vältida?

Ujumisega kaasneb paljudel risk haigestuda suvel väliskõrvapõletikku, mis võib edasiarenedes muutuda eakatele inimestele ja diabeetikutele eluohtlikuks. Novel Clinicu ülemarst Lauri Käis jagab soovitusi, kuidas väliskõrvapõletikku ennetada ja ravida. Väliskõrvapõletik ehk väliskuulmekäigu põletik tekib siis, kui ujumast tulles jääb vesi kõrva ja seal hakkavad vohama halvad bakterid. Neid leidub hulganisti nii järve-, jõe-, mere- kui ka basseinivees. Dr Käis selgitab, et kõrv on bakterite paljunemiseks ideaalselt soe ja niiske keskkond. “Põletiku tekkimise võimalus on veelgi suurem, kui vett täis kõrva vatipulgaga urgitseda ning vigastada nahka,” sõnab arst. Kuidas vesi pärast ujumist kõrvast välja saada? “Selleks kalluta kõrva alla õla poole ja….LOE EDASI….

Kõrvaarst: kõrvaklappe ei tohiks kasutada üle kolme tunni päevas

Qvalitas Arstikeskuse kõrva-nina-kurguarst dr Marina Tšerkassova ütleb, et üldiselt näiteks virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine suurt kuulmiskahjustuste riski ei tekita. Ta toonitab aga siiski, et kõrvaklappide kasutamise aega on mõistlik piirata ja tarvitada neid mitte kauem kui 1,5 tundi korraga ning päevas kokku kuni 3 tundi. Miks nõnda? Pikaajaline kasutamine kahjustab kuulmist Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine erinevates eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva sisse. “Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine aga kuulmisele kahjulik,” ütleb dr Tšerkassova. Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende….LOE EDASI….

Suvised suurkontserdid võivad kahjustada laste kõrvakuulmist

Suvi on täis mitmeid muusikafestivale, kuid vali muusika võib viia kuulmiskahjustuseni, eriti noorte laste puhul.   Vanemad armastavad suvistel festivalidel laps kukil kanda, kirjutab Yle. «Kui laps õlgadele tõsta, siis kuuleb ta palju suuremat müra,» rääkis Helsingi ülikooli haigla kõrvakliiniku konsultant Antti Aarnisalo. Rahvamassi sees on laps müra eest rohkem kaitstud. «Lapsed on tundlikumad. Nende kõrvad ei ole valju heliga nii harjunud.» Aarnisalole teeb head meelt, et mitmed vanemad on lastele ostnud müra eest kaitsvad kõrvaklapid, mida suurtel vabaõhuüritustel kantakse. Samas, suur osa festivalide auditooriumist ei muretse oma kõrvakuulmise pärast. Aarnisalo soovitab kaitsta end neil, kes seisavad lavale lähedal. Allikas:….LOE EDASI….

Mõningate kuulmishädade lihtsasti ravitav põhjus

Liigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust ja kõrvade lukkuminekut – sagedamini on selle murega kimpus lapsed ja eakad. «Vaik on vajalik, kuna takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni,» lausus erakliiniku Medicum kurgu-nina-kõrvaarst Jelena Ivanova. Kui väliskuulmekäigu näärmed toodavad aga vaiku liiga palju, võib tekkida vaigukork, mis võib kuulmekäigu ummistada ning põhjustada kuulmislangust, kohinat kõrvus, kuulmekäigu sügelemist ja tasakaaluhäireid. Mõnel inimesel eritubki rohkem vaiku, kuid selle teket võib suurendada ka ärevus ja stress. Kõrva vaikummistus tekib Ivanova sõnul suurema tõenäosusega ka neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline või kellel moodustub kõva ja kuiv vaik. Vaiku ongi kahte tüüpi: pehme ja….LOE EDASI….

Kuidas tegelikult kõrvu puhastada

Kõrvavaha on tüütus, mille eemaldamiseks kasutatakse enamasti vatitikku. Tegelikult on see ohtlik, sest kogemata võib oma kõrva jäädavalt vigastada. Kõrva-, nina-, kurguarst Leon Chen hoiatab portaalis Greatist, et vatitikuga kõrvu puhastades teed rohkem kahju kui kasu ja mõistlikum oleks end sellest kombest välja harjutada. Kuigi sulle endale tundub vatitikul vaha nähes, et teed kõrva puhtaks, siis suure tõenäosusega lükkad hoopis rohkem vaha sügavale kuulmekäiku, kaugemalegi sealt kus see tegelikult tekib (ja kuhu see peaks ka jääma). Kõrvavahal on antibiootilisi omadusi ja liigne puhastamine võib pikema aja jooksul tekitada kõrva- ja nahaprobleeme alates kõrvapõletikust ekseemini välja. Lisaks jõuab arsti sõnul tema….LOE EDASI….

8 üllatavat tegurit, mis võivad sinu kõrvakuulmist kahjustada

Olete kogenud, kuidas muusikaüritus paneb kõrvad tükiks ajaks vilisema või lehepuhur huugama? Kuid leidub igasuguseid üllatavaid igapäevaseid esemeid, mis võivad teie kuulmist mõjutada, kirjutab The Heathy. Siin on mõned näited, mille osas võiksid ettenägelikum olla, sest need rikuvad su kõrvakuulmist. Verega seotud seisundid Esimese ja teise tüübi diabeet, kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolisisaldus mõjutavad peaaegu kõiki keha rakke, sealhulgas kõrvu. Pisikesed vibratsioonid saadavad ajule teateid selle kohta, mida kuuled, kuid need rakud vajavad korralikku verevoolu. Juuste föönitamine Pea lähedal olev föön võib tekitada koguni 85 detsibelli müra. Pikalt kestev või korduv 85- detsibelline heli vähendab kuulmist. Tõenäoliselt peaksid juukseid kuivatama….LOE EDASI….

Kui taustamürast ei erista räägitut, võib see viidata levinud haiguse suuremale riskile

Kuulmisraskused võivad olla uue uuringu kohaselt vanemas eas seotud ka suurema dementsusriskiga, vahendab Science Alert. Uuringus, milles osales üle 80 000 üle 60-aastase täiskasvanu, ilmnes suurem dementsusoht nendel, kel oli mürarikkas keskkonnas raskusi kõne kuulmisega. Dementsust iseloomustavad lisaks mäluprobleemidele ka raskused kõne ja mõtteprotsessidega. Uuring lisab tõendeid, mis viitavad, et kuulmisprobleemid võivad olla mitte ainult dementsuse sümptom, vaid tegelikult ka dementsuse riskifaktor. «Eriline huvi on olnud kuulmispuude vastu ja kas see võib suurendada dementsuse riski,» ütleb epidemioloog ja uuringu autor Thomas Littlejohns Oxfordi ülikoolist. 2017. aastal lisati kuulmislangus koos suitsetamise ja kehalise aktiivsusega muudetavaks dementsuse riskifaktoriks. Lanceti aruande kohaselt on keskeas alanud kuulmislangusega inimestel viis….LOE EDASI….

Kuulmislangust esineb rohkem kui arvame

Eestis on hinnanguliselt veerand miljonit vähemalt 65aastast inimest, kellest 43%-l on igapäevast suhtlust mõjutav kuulmislangus. Samal ajal on palju aktuaalsemaks muutunud noorte liigsest muusika kuulamisest tingitud kuulmiskahjustus. Nimelt on täheldatud, et umbes 14% noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms  kuulajad, on tekkinud kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed/teismelised, kes kurdavad kuulmislanguse ja muude kuulmishäirete nagu kõrvavile üle. Kuulmislanguse tüübid Kuulmislanguse tüüpe saab kuulmissüsteemi ehituse alusel jaotada perifeerseks ja tsentraalseks. Perifeerne kuulmislangus võib olla neurosensoorne, juhtivuse ehk konduktiivne, segatüüpi. Helilainete ülekande häirumine kuulmekile mulgustuse,….LOE EDASI….

Kuulmise saab tagasi

Kuulmislangus pole ealine iseärasus ega paratamatus, millega peab lihtsalt leppima. Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas kinnitab kõrva-nina-kurguarsti Liina Luht, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat. Pigem on need aja jooksul muutunud järjest stiilsemaks, märkamatumaks ja mugavamaks kasutada. Tänapäevased kuuldeaparaadid on niiskuskindlad – nendega ei tohiks küll minna vette ega sauna. Samuti on olemas iselaadivad mudelid ning võimalik on jälgida….LOE EDASI….

Tehnoloogia areng mõjutab otsust, kas elada pigem kuulja või kurdina

“Pealtnägija” vestles sel puhul Taneli ja tema tädi Riinaga – neist üks on täiesti kurt ja viipleb ning loeb huultelt, teine kasutab moodsat tehnikat – pähe istutatud implantaati – ning kuuleb elektroonika abil peaaegu täielikult. Statistika kohaselt sünnib 1000 inimese kohta üks-kaks kurti ehk Eestis on 1400-1600 kurti, mis on üks suuremaid meelepuudega gruppe. Valga noormees Tanel Visnap ja tema tädi Riina Tirmaste sündisid mõlemad kurdina. Samas on kaks sugulast üsna erinevad näited, kuidas lapsepõlve ajal tehtud otsused ja tehnoloogia tormiline areng on mõjutanud, kas elada rohkem kuulja või kurdina. Riina sündis 45 aastat tagasi rohkem kui 90 protsendi ulatuses….LOE EDASI….

Kuuldeaparaadi ja laseriga Alzheimeri vastu

Kuuldeaparaadi kasutamine aitab Alzheimeri riski vähendada. Erinevalt mitmetest teistest kroonilistest haigustest on Alzheimeri diagnoosimine tõusuteel. Arvatakse, et aastaks 2050 võib selle degeneratiivse tõve all kannatada juba ligi 160 miljonit inimest. Teadlased otsivad ravi ja leevendust mitmel rindel, selgus Vikerraadio saates “Huvitaja”. Dementsuseni viiiva Alzheimeri tõbe uurivad teadlased rõhutavad ajakirjas Journal of Alzheimer Research Reports, et tegemist on kompleksse haigusega, mis vajab rätsepatööna valminud raviplaani. Inimesed ei mõista endiselt, kui olulised nende endi elustiil ja toiduvalikud aju tervise jaoks on. Science Daily andmetel lisati tänavusel Alzheimeri Assotsiatsiooni konverentsil senisele üheksale riskifaktorile veel kolm: alkoholiga liialdamine, täiskasvanueas saadud peavigastus ja vanemas eas….LOE EDASI….

Kuulmislangus nooreneb ööklubis, trennis ja kinos

Eesti ööklubides tehtud mõõtmised näitasid, et keskmine helitase on seal 97 detsibelli. Autor/allikas: Roma Novitskiy/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0) Kuulmislangus ei ole enam üksnes eakate mure, vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkemaid noori. Mürarikka töökeskkonna asemel kahjustab inimene tänapäeval kuulmist näiteks kinos, kontserdil, ööklubis või rühmatrennis ja Eesti asutused pole siinkohal erand, osutab Tallinna Ülikooli uurimistöö. “Viimase umbes 30 aasta jooksul on kuulmislangus muutunud oluliselt nooremaks. Ka WHO on osutanud tähelepanu, et viimastel aastakümnetel on kuulmine massiliselt hakanud halvenema just noorte inimeste seas,” ütleb Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. “Viimase umbes 30 aasta jooksul on kuulmislangus muutunud oluliselt….LOE EDASI….

Pooled kaitseväelased kannatavad kuulmislanguse all

Pooltel tegevväelastel tekib teenistuse ajal kuulmislangus, selgus Eesti Maaülikooli doktoritööst. Kaitseväelaste kuulmist aitaks hoida see, kui nad kaitsevahendeid hoolikamalt kasutaks. Eesti Maaülikooli doktorant Assar Luha otsis oma doktoritöös seoseid militaarmüra ja kaitseväelaste kuulmisprobleemide vahel. Töö juhendaja ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru sõnul on seos selgelt olemas. “Rasket kuulmislangust on ütleme igal kümnendal. Loomulikult siit lähevad välja need inimesed, kes enam ei saa teenistust jätkata kuulmise tõttu, aga seda esineb igal kümnendal. Kerget kuulmislangust on rohkematel. Kui tekib küsimus, kas seda on palju, siis tegelikult ma ei oska öelda, sest üldrahvastikus me isegi ei tea, kui paljudel on kuulmislangus,”….LOE EDASI….

Sumisevas baaris kaaslase mitte kuulmine võib olla seotud dementsusega

Kuulmine on miski, mida enamik meist peab enesestmõistetavaks. Uus uurimus näitab aga, et täiskasvanud peaksid tähele panema muutusi kuulmises, sest kuulmisraskused võivad olla seotud dementsuse ehk nõdrameelsuse tekkega vanemas eas. Oxfordi Ülikooli teadlased leidsid, et inimesed kel oli mürarikkas keskkonnas kuulmisega raskusi, muutusid vanemas eas ka suurema tõenäosusega nõdrameelseks. Teadlaste uuringus osales üle 80 000 inimese, kes olid vähemalt 60 aastat vanad. Uurimuse alguses eritleti inimeste nõdrameelsuse ohtu ning hinnati nende kuulmist. Tähelepanu pöörati just sellele, kuivõrd kuulevad inimesed kõnekatkendeid mürarikkas keskkonnas. Täpsemalt loeti neile mitmesuguste taustahelide saatel numbreid ette, kirjutab Science Alert. 11 aastat hiljem oli 80 000 osalejast 1300 diagnoositud….LOE EDASI….

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Pean kandma kuuldeaparaati – kas teadlased pole midagi uut leiutanud?

“Kannan juba aastaid mõlemas kõrvas kuulmisaparaate, ise olen 75aastane. Kas tänapäeva meditsiinis ei ole teisi kuulmist parandavaid meetodeid-operatsioone? Teadlased pole midagi uut leiutanud?” Teadlased leiutavad kogu aeg midagi, kasvõi väiksemaid ja mugavamaid kuuldeaparaate. Aga kõik sõltub kuulmislanguse põhjusest. Arvata võib, et kui kahe kuulmisaparaadiga tegu, siis on püsiv ja ravimatu kuulmislangus. Põhimõtteliselt on küll olemas implantaate, mida lastele paigaldatakse, aga selles eas inimene nendega ei kohane. Kuid tehnoloogia areneb, tänapäevane kuuldeaparaat on midagi hoopis muud kui paarikümne aasta tagune, nii et lootust on, ja kes kannatab, see jõuab ära oodata. Allikas: Õhtuleht

ÄRA LEPI VAIKUSEGA! Märka kuulmislangust, mis läheneb hiilivalt

Aasta-aastalt on maailmas aina rohkem kuulmislangusega inimesi ja kahjuks on kuulmishäireid järjest noorematel inimestel. “Inimene harjub kiiresti vaikuses elama, kuid ei peaks,” ütleb ITK Kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik. kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas me tajume ümbritsevat ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks on üks anekdoot, mis võib igaühega meist juhtuda ka päriselus. Kumb ei kuule? Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret: „Naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ja arsti juurde minna. Iga kord, kui temalt midagi küsin, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.“ Arst….LOE EDASI….

Miks kuulmine halveneb?

Seni, kui meie meeled töötavad hästi, ei pruugi me neid eriti tähelegi panna. Kui probleemid ilmnevad, tekkib kohe ka rida küsimusi: miks see juhtus? Mida teha? Kas ma oleksin saanud seda kuidagi vältida? Mis võivad olla põhjused, miks inimese kuulmine halveneb? Kuulmislanguse põhjuseid on palju ja need võivad olla nii elu jooksul tekkinud kui ka kaasasündinud, ütleb Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik. “On lihtsaid ja keerulisi põhjuseid – viimaseid on harvem ja seotud haigustega.” Ka kõrvapõletik mõjutab kuulmist Kõige lihtsama, nö klassikalise põhjusena nimetab Külle Loik kuulmekäigu ummistumist kõrvavaiguga. Ka tavaline kõrvapõletik mõjutab kuulmist lühiajaliselt ja ägedast põletikust tingitud püsivat….LOE EDASI….

Miks ei tohi kõrvu vatitikuga puhastada?

Kuulmise ja kõrvade tervise peale ei mõelda tavaliselt enne, kui see on kahjustunud. Et nii ei juhtuks, võid ka ise üht-teist ära teha. Soovitusi jagab kliiniku Elite kõrva-nina-kurguarst Helju Mitrofanova. Kaitse end müra eest Müra võib põhjustada püsivat aeglaselt arenevat kuulmislangust. Sel juhul kahjustuvad sisekõrva kuulmisrakud, mida ei saa taastada. Seega on oluline kaitsta kõrvu üleliigse müra eest nii tööl kui ka koduste toimetuste juures, muru niites, trimmerdades, saagides, aga ka kontsertidel. Muusika kuulamisel kõrvaklappidega väldi liiga tugevat heli ja anna kõrvadele aeg-ajalt puhkust. Järgi klappide puhul nn 60/60 reeglit: ära säti heli üle 60% ja ära kuula muusikat üle….LOE EDASI….

7 asja, mida peaks teadma, et hoida kuulmist ja kõrvu

Vilets kuulmine pole enam ammu pelgalt vanurite probleem. Terve maailm on mures MP3-põlvkonna pärast, kes rikub teadmatusest oma kuulmist valju muusikaga, mis pausideta kõrvaklappidest tuleb. Veel põlvkond tagasi oli kuulmise halvenemine tööealiste inimeste seas tingitud valdavalt halbadest töötingimustest – töötati kõvasti mürisevate masinate keskel või huugavas tsehhis ning ka tööohutusnõuded olid teised. Praegu on kuulmise kaitsmiseks tööl kõrvatropid või -klapid. Aga ohud varitsevad meid nüüd hoopis mujal. Arenenud riikides kannatab kuulmislanguse all 16 protsenti inimestest. Osalt on see tingitud elanikkonna vananemisest, sest üldiselt pole vanemas eas kuulmise nõrgenemisest naljalt pääsu. Kõrvaarstid diagnoosivad aga järjest tihedamini kuulmislangust noortel, arvatakse, et see….LOE EDASI….

Keera musa vaiksemaks: isegi väike kuulmislangus on seotud õppeedukuse halvenemisega

Rääkisin ükskord Sten-Ollega, kes on praegu Viljandi Kultuuriakadeemias helindamise õppejõud ja keda saab ühtlasi näha Kangelaste lauljana ja vahel ka sooloartistina. Uurisin, et koolis kindlasti räägitakse muu tähtsa hulgas ka kuulmise arengust (jah, räägitakse küll), mispeale Stennu ütles väga tabavalt midagi sellist: „Noh, alguses on hea ja sealt edasi läheb kõik allamäge“. See on tõesti terane tähelepanek. Kohe selgitan. Kuulmise areng Erinevalt nägemisest, mida pärast kõhust tulemist ootab ees intensiivne areng mitmete aastate vältel, on kuulmine ema kõhus hoopis kaugemale jõudnud. Kõhus olles saab beebi üsna palju erinevaid hääli kuulda, seetõttu on see meeltest esimene, mis arenema hakkab. Kõhubeebid kuulevad üht-teist juba 25.-27.….LOE EDASI….

KOHIN JA VILIN KÕRVUS? Vaata, kas selle põhjuseks võib olla liigne müra!

Oleme iga päev mürarikkas keskkonnas – seda tekitavad transpordihelid, kontori ventilatsioon, aga ka  kõrva asetatud kõlarid. Ometi teadvustavad vähesed, et see mõjutab ka meie tervist ja võib kahjustada kuulmist. Qvalitas Arstikeskuse töötervishoiuarsi dr Lauri Laasi sõnul on oluline eristada kuulmislangust, mis tekib haigusest ja mis tekib mürast. „Kuulmiskahjustuse risk on siis, kui müratase ehk inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli on püsiv. Ei olegi niivõrd oluline, kui mitu detsibelli see konkreetselt on,“ selgitas dr Laas. Arsti sõnul on mürastressist ja sellest tulenevaid tervisekahjustusi – väsimust, närvilisust, lihasvalusid –  võimalik ennetada. Eeskätt aitavad mürastressist kiiremini taastuda õigel ajal….LOE EDASI….

Arst annab nõu: kuulmislangusega ei pea leppima

Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas annab arst kinnitust, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat. Pigem on need aja jooksul muutunud järjest stiilsemaks, märkamatumaks ja mugavamaks kasutada. Tänapäevased kuuldeaparaadid on niiskuskindlad – nendega ei tohiks küll minna vette ega sauna. Samuti on olemas iselaadivad mudelid ning võimalik on jälgida logi, kui tihti ja kui palju ning millistes olukordades kuuldeaparaati kasutatakse.….LOE EDASI….

Millise helitugevusega on tervislik muusikat kuulata?

Üha rohkem inimesi kuulab muusikat kõrvklappidest, teadmata sellega kaasnevaid võimalikke riske. Loomulikult peab muusika kuulamine pakkuma naudingut, kuid nagu ütlevad erinevad uuringud, siis tasub teada, millal piiri pidada, et kõrvu mitte kahjustada. Tallinna Ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuses lektori ja projektijuhi ametit pidav Avo-Rein Tereping ütleb, et muusika kuulamine kõrvaklappidest võib kahjustada kõrvu ning seda peamiselt kahel põhjusel. „Probleeme tekitab esiteks see, kui muusikat kuulatakse liiga valjult. Teiseks on kuulmisprobleeme uurinud teadustöödes leitud, et kõrvade tervist mõjutab ka muusika kuulamise aeg. Pika aja jooksul kõrvaklappe kasutavad noored kurdavad näiteks kuulmisteravuse langust ning ka tinnitust ehk pidevat kohinat või vilet kõrvades.….LOE EDASI….

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kuidas eemaldada kõrvavaiku?

“Kuidas eemaldada kõrvavaiku? Olen 65aastane ja ei kuule hästi.” Vatitikkudega ettevaatlikult, apteegis on ka müügil spreid ja tilgad kõrvavaigu lahustamiseks. Kõrvaarstile pole esialgu kiiret, tänapäeval tegeleb kõrvavaiguga perearst, tema saab teha kõrvaloputust ja ka soovitab, kuidas edasi toimetada. Kusjuures ei välista võimalust, et ehk saadab isegi kõrvaarstile, sest probleem võib olla näiteks kuulmekäigu põletikus või ärrituses. Ja üldse, järgmisel korral perearsti külastades võiks talle kuulmise mure ära mainida, siis saab selgust, on seal kõrvavaik või midagi muud. Mina kirja teel kõrva sisse ei näe. Allikas: https://tervis.ohtuleht.ee/1025491/dr-vassiljevi-nouanne-kuidas-eemaldada-korvavaiku

Mida peaksid noored kõrvade hoidmiseks tegema?

“Kuulmisprobleemide esinemist peetakse 21 sajandi epideemiaks. Seda saab seostada kahe asjaoluga,” sõnab Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik, Esiteks toimub tema sõnul elanikkonna vananemise protsess ehk suureneb ka tublide ja täisväärtuslikku elu hindavate vanemate inimeste hulk, mis ühtlasi tähendab suuremat hulka vaegkuuljaid ja suuremat tähelepanu kuulmisele. Teiseks on viimastel aastatel on kujunenud nö kõrvaklapikasutajate põlvkonnad, kelle kohta teadlastel ei ole tegelikult proportsionaalseid seireandmeid võrreldes üldise keskkonna müraseire andmetega. Teoreetiliselt mõjutab otse kõrva suunatud helivoog kuulmist rohkem ja võib seda kahjustada. Paraku eristab inimese taju ühekordselt pigem suuri kuulmislanguseid, mis juhivad tähelepanu kuulmisprobleemile. Tasapisi nõrgenev kuulmine võimaldab ka tasapisi harjuda, seepärast pöördutakse tihtipeale….LOE EDASI….

Murrame müüte: kas need asjad võivad tõesti sinu kuulmist jäädavalt kahjustada?

Kindlasti oled ka sina mõnda neist müütidest kuulnud, aga teeme nüüd selgeks, kas halb kuulmine ikka on pärilik, kas kõrvatropid ikka aitavad või kas suu avamine plahvatuse ajal ikka vähendab kuulmiskahjustust. 1. müüt: halb kuulmine on pärilik Nii ja naa: helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning sel juhul kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas, aga üks põhilisemaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on ikkagi igapäevane ja aastaid kestnud 75-85 detsibelli mõjuväljas olemine. 2. müüt: paarieurosed kõrvatropid aitavad kuulmist hoida Müüt: tugevas, üle 100 detsibelli ulatuvas müras pole tavalistest kõrvatroppidest abi, sest need summutavad heli vaid 10 detsibelli võrra.….LOE EDASI….

KÕRVAKLAPID RIKUVAD KUULMIST: kasutamisel ei tohiks ületada seda helitugevust ja aega

Kodukontoris töötades kasutavad paljud kõrvaklappe. Kas need võivad ohustada kuulmist? Qvalitas Arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti Marina Tšerkassova sõnul ei ole virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine üldjuhul suur risk kuulmiskahjustusteks, kuid sellele vaatamata on mõistlik kõrvaklappe kasutada mitte üle pooleteise tunni korraga ning päevas kokku kuni kolm tundi. „Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine eri eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva. Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine kuulmisele kahjulik,“ selgitas dr Tšerkassova. Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on….LOE EDASI….

Kurvad kogemused – kurdiks võib jääda üheainsa kontserdiga. Lemo pääses ehmatusega, noor naine mitte

Lemmikbändi kontserdile minnes või kõrvaklappidega tänavamürasse sukeldudes ei tule me selle pealegi, et muusikaelamusega võib kaasneda pöördumatu kuulmiskahjustus – kui mitte kohe, siis aja jooksul. Kui kahekümnendates Kati sõpradega ühe tuntud Eesti bändi vabaõhukontserdile läks, ei osanud ta aimatagi, et selle kontserdi lõppedes on ta sisuliselt kurt. “Tavaliselt ei lähe ma kunagi lavale liiga lähedale, tookord tahtsid aga sõbrad minna ettepoole kaasa elama ja mina läksin nendega kaasa,” meenutab ta. Juba kontserdi algul tundis Kati paaril korral, justkui oleks helikvaliteediga midagi viltu. “Tekkis kummaline resonants, mis tekitas kõrvades ebamugavus­tunnet, kohati lausa valu. Aga ma ei osanud seda ohuna näha,” meenutab ta… Laur-Leho Kaljumets (48),….LOE EDASI….

Kuulmisaparaat toob kaasa ootamatuid olukordi

Terviseuudiste palvel pidas 87aastane tallinlane Henn Alton oma esimese kuuldeaparaadiga harjumise päevikut. Harjumine polnud lihtne. Kuid sel kevadel on tal lootust maal jälle linnulaulu kuulda. Seni sai Henn hakkama ka, aga palju olulist juttu läks ikkagi kaotsi ja ta oli õppinud ise juurde mõistatama, mis talle parasjagu räägiti. Ta tunnistas, et alles siis, kui mõlemas kõrvas oli korralik kuuldeaparaat, taipas ta, kui viletsaks oli kuulmine läinud. “Raadio või teleri võisin ju valjemaks keerata, kuid suurem häda oli selles, et ma ei saanud pahatihti ikkagi aru, mida räägitakse. Päevauudised ja ilmateated loeti enamasti ette korrektselt, kuid telelavastustest olin juba loobunud. Sarjad,….LOE EDASI….

Kuuldeaparaadid aitavad säilitada vaimset võimekust

Kuuldeaparaatide kandmine võib aeglustada eakatel vaimse võimekuse kadumist ning parandada kognitiivseid funktsioone. Kuulmiskadu põhjustab ka tunnetusliku võimekuse vähenemist ning umbes 32 protsenti üle 55-aastastest ja 70 protsenti üle 70-aastastest kannatavad kuulmiskahjustuse all. Kuulmiskadu üks on dementsuse riskiteguritest. Melbourne’i ülikooli teadlased katsetasid, kuidas mõjutab kuuldeaparaat saja 62–82-aastase inimese vaimset võimekust. Osalejate aju funktsioone ja võimekust testiti 18 kuud enne kuuldeaparaadi kasutamist ning 18 kuud pärast kasutama hakkamist. Testiti osalejate kuulmist, tunnetuslikke funktsioone, kõnetaju, elukvaliteeti, füüsilist aktiivsust, üksildust, meeleolu ja füüsilist tervist. Tulemustest on selgunud, et 18 kuud pärast kuuldeaparaatide kasutama hakkamist paranes inimestel kõnetaju ja elukvaliteet märkimisväärselt. 97,3 portsenti osalejatest kogesid tunnetusliku võimekuse….LOE EDASI….

Ühe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust?

Tänapäeval vaevab üha sagedamini ka noori tinnituse nimeline kuulmiskahjustus, mis tähendab, et kõrvas vahel vilistab või kuuleme kohinat. Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping. Tinnituse põhjuseks võivad olla kõrva kahjustused, põletik või vaik kõrvas. Kõige sagedamini põhjustab tinnitust valjude helide, näiteks müra pikaajalise mõju tõttu tekkinud kuulmisteravuse langus. Ka vananedes langeb kuulmisteravus ja kõrvakohina või vilistamise üle kurdab umbes 12 protsenti 55- kuni 66-aastaseid inimesi. Kahjuks on tinnitus muutunud aasta-aastalt üha nooremate inimeste kaebuseks. Uuringud kinnitavad,….LOE EDASI….

Ekspert: vali tümps nööpkõrvaklappides paneb kuulmiskahjustuse ohtu aina nooremaid

Aasta-aastalt suureneb kuulmislangusega inimeste osakaal maailmas ja kuulmislangus esineb järjest noorematel inimestel, kirjutab ITK kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik. Kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas tajume ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks üks anekdoot, mis võib igaühega juhtuda ka päriselus. Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret: «Naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ja arsti juurde minna. Iga kord, kui naiselt midagi küsin, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.» Arst ütleb, et probleem on tõsine, aga igaks juhuks tuleb teha üks katse. Tuleb minna koju….LOE EDASI….

Õigus kuulda on igas vanuses

Igas vanuses ja sõltumata haigusest on inimesel õigus kuulda ja suhelda, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst, audioloog Maret Lepplaan. 15% maailma elanikkonnast esineb kuulmislangus, mis tähendab, et kuulmislävend on >25 dB HL. Veerand kuulmislangusega inimestest on üle 65aastased (1). Kui 20aastaste hulgas on kuulmislangus marginaalne, 40aastaste hulgas väike, siis üle 60aastastel suur ja 80-90aastastel esineb juba pea kõigil (2). Statistika näitab, et aasta-aastalt kuulmislangusega inimeste osakaal maailmas tõuseb. Selle üheks põhjuseks on diabeedi esinemissageduse suurenemine (3), kuna nii I kui ka II tüüpi diabeedi puhul esineb keskmisest rohkem kuulmislangust (4). Vanuse kasvades suureneb tõenäosus haigestuda dementsusesse (5). Aastaks 2050 on ennustuste….LOE EDASI….

Järjest nooremate probleem: kuidas annab märku varane kuulmislangus?

Aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osa kuulmislanguse põhjuseid ja tüüpe, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Maret Lepplaan. WHO prognooside järgi kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka. Püsiv kuulmiskahjustus on tekkinud umbes 14 protsendil noorukitest, kes on kuulanud pikalt muusikat MP3-mängijast, telefonist ja/või arvutist. Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed – teismelised,….LOE EDASI….

Kõrvaarst: ka kontoritöötajad peaksid piirama kõrvaklappidega töötamise aega

Qvalitas arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti dr Marina Tšerkassova sõnul ei ole virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine üldjuhul suur risk kuulmiskahjustusteks, kuid sellele vaatamata on mõistlik kõrvaklappe kasutada mitte kauem kui 1,5 tundi korraga ning päevas kokku kuni 3 tundi. «Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine erinevates eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva sisse. Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine aga kuulmisele kahjulik,» selgitas dr Tšerkassova. Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on soovitatav mitte kasutada kõrvaklappe kauem kui 1,5….LOE EDASI….

Kõrvapõletik ja sellega seotud müüdid

1. Igasugune kõrvavalu on keskkõrvapõletik Tegelikult ei vasta see tõele, kuna kõrva puhul võib valu põhjuseks olla nii kurguvalu (kiirgumisega ühte või teise, vahel ka mõlemasse kõrva), väliskõrvapõletik kui ka näiteks kõrva sattunud võõrkeha (sagedamini putukas). Täpsemaks hindamiseks on vaja külastada õde või arsti, kes kõrvu otoskoobi ehk kõrva vaatlusinstrumendiga vaatab ja seejärel diagnoosi püstitab. 2. Kõrvapõletike raviga tegeleb kõrvaarst Tänapäeval kuulub ägedate kõrvapõletike diagnostika ja ravi perearstide pädevusse. Ainult tüsistunud kõrvapõletikud (nii väliskõrva- kui keskkõrvapõletikud) vajavad spetsialisti konsultatsiooni. 3. Kui laps pole kõrvavalu kurtnud, siis keskkõrvapõletikku olla ei saa Sageli ei väljenda lapsed oma valu/ebamugavustunnet kõrvas verbaalselt, vaid võivad….LOE EDASI….

%d bloggers like this: