loading...

Vikerraadio saade Huvitaja. Kuulmislangus noortel.

13 minutes, 27 seconds Read

Kuulmislangus ei ole enam üksnes eakate mure, vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkemaid noori inimesi.

Seekord uurimegi lähemalt Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping, milline see müradoos siis on, mille noored kontsertidelt või klubidest kätte saavad ning kuidas enda kuulmist müra eest kaitsta.

Saatejuht on Johannes Voltri.

Allikas: Vikeraadio 14.12.2021

S1

Tervist on teisipäev, kell on jälle 10 läbi ning alustab huvitaja saade. Tänases saates on mul teie jaoks ette valmistatud kaks teemat. Esmalt räägime kuulmisest või noh, õigemini sellest, mis kuulmist kahjustab, tuleb välja nimelt, et kuulmislangus ei ole enam mitte üksnes eakamate inimeste mure, vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkem noori inimesi. Iseäranis siis neid noori, kes veedavad tihti aega mürarikastes keskkondades, nagu seda on näiteks klubid. Ühesugused kontserdid. Saate esimeses pooles räägingi psühholoogia, õppejõud Avo-Rein Terepingiga. Mida see mürarikkas keskkonnas viibimine meie kõrvadega siis teeb ja kuidas sellest hoiduda…… .. Sellised teemad on siis tänases saates, minu nimi on Johannes Voltri helipuldist abistab mind täna, Kätlin Maasik. Head kuulamist.

Tanel Padar

Palju paremad päevad on see ees, seda nüüd.

Tanel Padar

Kõik need seega setu

Tanel Padar

Selgemaks.

Tanel Padar

Mõtetes olla võinud? Ennast teisiti.

Tanel Padar

Ses vaid piiraks meid meie mõlema ja siin ei saa hoida isa.

Tanel Padar

Olla sinuga?

Johannes Voltri

Tanel Padar on kuulatud räägimegi nüüd edasi sellest, mis meie kuulmist igapäevases keskkonnas kõige enam kahjustab ning kui levinud ja tõsine see probleem, see kuulmislanguse probleem, sest tegelikult üldse on. Tallinna ülikoolil on nimelt praegu käimas projekt, mille eesmärk ongi siis kaardistada mitmesugused sportimise ja meelelahutuse kohad Eestis, olgu selleks siis klubid, kontserdid, fitness, treeningud, kinod või spordivõistlused ning uurida, kui valise muusika seal siis on. Tänapäeval nimelt ongi siis kuulmislanguse peapõhjus mitte enam tööstusmüra nagu möödunud sajanditel, vaid hoopis see müra, mida me nimetame muusikaks ning mis jõuab meieni peaasjalikult meelelahutusest. Ning minuga on nüüd siin stuudios liitunud ka selle projekti eestvedaja Tallinna Ülikoolis psühholoogia õppejõud, Avo-Rein Tereping, tervist. Tere, tere. No enne kui me räägime edasi sellest, et kui valis müra või see muusika, siis kuskil on ja mida ta meie tervisega teeb? Paneme ehk nii-öelda selle probleemi nagu paika, et kui suur probleem kuulmislangus eesti inimestel või siis ka laiemalt läänemaailma inimestel praegu üldse on.

Avo-Rein Tereping

No see probleem on saanud üsna üsna tõsiseks ja lausa nii tõsiseks, et mingi viis või, või kaheksa 10 aastat tagasi umbes ilmus üks selline Inglismaa meditsiiniajakirjas üks selline artikkel, mille pealkirjaks siis oli et noorte kuulmislangus, kas kaasaegne epideemia, epideemia sõna on praegu väga moes, aga aga seda märgati juba siis, et et täiesti katastroofiliselt on hakanud kuulmislangus noorenema vanasti, eks ole, või noh, tänapäevalgi see on täiesti tavaline, et vanemad inimesed hästi ei kuule ja kõrv on jäänud tantsiks, aga, aga nüüd, et see asi on hakanud tabama noori seda, siis märgati niimoodi täiesti tõsiselt kohe noh, vähemalt mingi 10 aastat tagasi ja see tendents on tegelikult kestnud vähemalt 30 30 aastat, niimoodi tasapisitasapisi, üha süvenevat. Ja, ja sellele on osutanud tähelepanu ka maailma terviseorganisatsioon WHO siis. Ja nimelt on üks selline prognoos, et kusagil 1,1 miljardit miljardit noort vanuses kusagil 12 kuni 30 aastat on siis kuulmislanguse riskigrupp ja, ja, ja see, see, see põhjus siis jah, nagu siin alguses oligi, juttu ei ole mitte mingisugused tänava mürad või tööstusmürad vaid see, et meelelahutuskohtades on väga vali muusika ja, ja teine põhjus on see, et noored kasutavad üsna palju ja üsna arutult kõrvaklapp ja, ja see tekitab kõrvadele sellise koormuse nagu noh, ütleme siis inimese evolutsioonis mitte kunagi ei ole olnud ja kuulmiskuulmine muutub lihtsalt tantsimaks.

Johannes Voltri

Kas meil on ka mingit statistikat näiteks Eestis selle kohta, et kui paljudel inimestel on siis kuulmine natuke tundschimaks juba muutunud?

Avo-Rein Tereping

Eesti kohta kahjuks statistikat ei ole, aga tõenäoliselt Eesti inimesed ja, ja noh, ka eesti noored nende käitumine ilmselt on, on samasugune ja nende ütleme siis meelelahutuse ütleme siis valju heliga, meelelahutuskohtade ja kõrvaklappidega kõrvaklappide kasutamine, et, et see tõenäoliselt on samal tasemel. Ja, ja kui võtta nüüd selline nagu rahvusvaheline tase, mida, mida mujal märgatud on siis nõnda, et kui võtta kogu elanikkond, siis keskmiselt 16 protsenti on neid, kellel on kas suurem või väiksem kuulmislangus. Noh, siin on siis ka kuni kuni päris vanad inimesed, eks ole, ka need on siia siia siia punti võetud ja näiteks Ameerika Ühendriikides, noh, seal tehakse igasuguseid edetabeleid, noh, tegelikult nagu mujalgi. Aga, aga nende hinnangul on siis kuulmislangus kõigi krooniliste tervisehädade puhul kolmandal kohal. Nii et asi iseenesest on tõsine. Ja noh, see nüüd ei tähenda sugugi, et meil siin inimesed kõik täiesti kurtidena ringi käiksid, aga kuulmislangusega küll.

Johannes Voltri

16 protsenti ühiskonnast seal on siis ütleme ka vanad inimesed sees noortel tegelikult arvatavasti on see alla 10.

Avo-Rein Tereping

Noortel on see nojah, keskmiselt niimoodi seitse, kaheksa kuni 10 protsenti kus on niisugune kuulmislangus, mida, mida ütleme siis auteoloogid ja, ja kõrvu arstid juba nimetavad kuulmislanguseks, sest noh, selline väike kõikumine, see võib olla see võib-olla alati ja see hakkab paratamatult mõjutama inimeste elu.

Johannes Voltri

Mis asi see kuulmislangus on, mida see endast kujutab?

Avo-Rein Tereping

No see tähendab seda, et inimest inimese kõrva tundlikkus tasapisi hakkab langema, see on ju nõnda nagu noh, nägemise puhul on täpselt samuti, eks ole, et prillikandjaid on meil ju üpris palju ja, ja selle põhjus on see, et silmade suutlikkus eristada peeneid, detaile on langenud, no siis tuleb prillid ette panna. Kõrvadega on samasugune lugu ja tavaliselt siis kuulmislanguse esimene sümptom ei ole mitte see, et inimene ei kuule üldse, ta kuuleb ikka, aga, aga ütleme, kui ta on sellises mürarikkas keskkonnas kusagil kohvikus, kus rahvas ümberringi sumiseb või või kaubanduskeskuses või, või linnamüra. Ja kui ta siis teise inimesega vestleb, siis Ta peab kogu aeg üle küsima. Ütle veel, mis sa ütlesid, ma ei kuulnud päris hästi, ta kuuleb heli, aga ta ei suuda eristada nii hästi kõnet nii nagu inimene, kellel kuulmislangust ei ole ja, ja no mis siis tulemus on, tulemus on see, et inimene hakkab häbenema, ta nagu püüab vältida seltskonda, sest naljakas on ka eriti veel, kui kõik teised kuulevad ja mina nüüd äkki kogu aeg küsin üle. Ja noh, on leitud ka selline huvitav seos et siis vanaduses nõdrameelsuse või siis Alzheimeri tõbi, mis on nagu üsna selline ka levinud, kuna inimesed elavad kõrge vanuseni tänapäeval, et, et see on seotud, see seos kuulmislangusega on, on üsna märgatav, et inimesed, kellel hakkab tekkima selline sügav kuulmislangus nendel areneb oluliselt kiiremini ka sedasama nõdrameelsus, nii et et kui me noh, ütleme nooruses rikume oma kuulmist, siis sellega me valmistame ette tuleviku vanadusepõlve nõdrameelsust.

Johannes Voltri

No Tallinna Ülikoolis on praegu siis käimas projekt, kus tudengid on käinud meelelahutusasutustes ja sportimiskohtades mõõtmas, et kui valise müra, aga noh, õigemini siis muusika seal siis on, et kui valjult seda kunsti tehakse, ütleme mida te siiamaani teada olete saanud tulemust.

Avo-Rein Tereping

Ja no meil on praegu kõik need mõõtmistulemused on olemas, me oleme käinud ööklubides sportimiskohtades, fitness-klubides kinodes on tehtud mõõtmisi ka koolides, sest tegelikult ka koolides vahetunni ajal on koridorides üsna üsna kõva kilkamine, noh, seal ei ole küll muusikaga. Aga, aga ikkagi on see müra, et sellistes kohtades me oleme käinud. See projekt on siis nõnda, et on üks grupp üliõpilasi kes, kes, kes selle projektiga tegelevad. Ma olen siis nende juhendaja ja siis pannaksegi kokku selline selline ülevaade ja no siis selgub, et asi on nii nagu mujal maailmas, täpselt nii nagu mujal maailmas on, on märgatud, et näiteks ööklubides on kui nüüd detsi Bellidest rääkida, mis on siis helivaljuse mõõteühik. Et, et see helivaljus ulatub kuni 97 kuni 100 isegi kuni 105 detsibelli. Nii. Ja see on juba selline selline helitase, mis noh, teatud aja jooksul, kui selles olla, siis kõrva tundlikkus hakkab langema. Ja noh, siin peakski rääkima siis sellest, et et, et, et kuidas seda nüüd hinnata ja see hinnang on siis niisugune, seda nimetatakse heli doosiks, elli doos on siis helienergia, mida inimene teatud aja jooksul saab. Ja on siis selline reegel, et 85 detsibelli kaheksa tundi, see on see piir, millest alates kuulmisteravuse languse risk hakkab langema.

Johannes Voltri

85 detsibelli, kaheksa tundi, üheksa tund, palju see 85 detsibelli on, on ta valjem kui mootorsaag on ta mingi liiklusmüra. Kui me omavahel räägime, mitu detsibelli.

Avo-Rein Tereping

Ja noh, see on kusagil ütleme noh, 60 65 nagu me siin omavahel vaikselt vestleme, see muutub pidevalt, aga siin mõeldakse ja see on see nõndanimetatud keskmine, efektiivne aga 85 detsibelli, see on umbes selline heli nagu tavaliselt inimesed, kui nad muusikat kodus kuulavad keskmiselt sellise tasemega tavaliselt nad seovad, see on nõndanimetatud komportne kuulamistase kaheksa tundi järjest, see on üsna väsitav ja nüüd on selline reegel, et iga kolme detsibelli lisandumisega see aeg väheneb kaks korda. Nii et siis 85 detsibelli, kaheksa tundi, 88 detsibelli, neli tundi noh, 91 detsibelli, siis kaks tundi, eks ole, ja 94 detsibelli, siis tuleks juba tund ja nii edasi, iga iga kolme detsibelli lisandumisega, aga ööklubides keskmine efektiivne helitase ulatub enam-vähem pidevalt kuskil 95 97 detsibelli. Et noh, ütleme siis siin mõõtsime klubis diskor, kes seal siis seda muusikat ette mängib, ta on seal ju ütleme siis kella üheksast kuni kella neljani öösel, seni kuni ööklubi kinni pannakse, praegu koroona ajal on küll seal lühendatud, aga ikkagi päris pikalt ja niimoodi. Ja on tõenäolisena. Tal ongi tekkinud üsna tõsine kuulmislangus.

Johannes Voltri

Kui kaua see aega võtab, siis et see kuulmislangus hakkaks välja kujunema, noh, kui ma niimoodi võib-olla iga reedeõhtu seal kontserdil või seal klubis käin, siis see vist nii hull ei ole. Võrreldes, eks ju, sellega, kui ma töötangi seal

Avo-Rein Tereping

Ja no see ongi ju nagu ma ütlesin, helitoos, eks ole, et kui sa sellise helidoosi saad pidevalt noh, ütleme kas igal õhtul või, või, või siis kasvõi niimoodi üle päeva või see on individuaalne, see kuulmislanguse väljakujunemine, aga, aga see paratamatult suhteliselt lühikese aja jooksul kujuneb, võib-olla võtab aega mõned kuud, võib-olla jah, et siis on, siis on asi valmis ja noh, on teada, näiteks igasuguste bändide trummarid on riskigrupp ja trummarit, ma olen üsna palju trummarite kuulmisteravust ka mõõtnud, meil on võimalus ka siis ülikoolis kuulmisteravust mõõta. Et nendel ongi jah, selline tüüpiline trummarite kuulmislangus või siis näiteks heliinsenerid, kes seovad seal seadmeid üles, ise on sel ajal ja kontsertide ajal ka väga tugevas heliväljas. Ja, ja noh, kipub olema ka niisugune tendents, et ka kontsertidel pakutakse oluliselt valjemalt heli, kui inimesed tegelikult sooviksid. Ja meil oli siin mõni aeg tagasi Solarises seal selles kontserdimajas oli üks selline hästi suur ja üsna kallis mahukas eksperiment, kus elavat muusikat esitati laval ja inimesed siis täitsid neid küsitluslehti. Seal olid erinevad parameetrid, aga üks nendest oli siis ka helivaljus ja selguski, et inimesed ei soovi kontsertidel helivaljus, mis keskmine, mille keskmine ületaks kusagil seal 85 87 detsibelli. Et need üle 90 detsipõlised rokk-kontserdid, kuulajad tegelikult seda ei soovi.

Johannes Voltri

Samas Solarises on hoopis teine keskkond ka ju kui kuskil metsatöllu kontserdil inimesed on teistmoodi meelestatud, seal.

Avo-Rein Tereping

Jaa, seda küll, aga, aga huvitav oli see, et sõltumata muusikažanrist ka, ütleme sellise rokkmuusika puhul ka siis inimesed ei soovi neid helitasemeid, mis ulatuksid seal 90 95 detsibelli, nii et tegelikult ütleme, kõige meeldivamaks seal oligi see parameeter oli, et selle helimeeldivus, mis on teie jaoks kõige meeldivam mesel, muutsime seda heli valjusti ja siis selguski, et on niisugune optimaalne, mis ongi kusagil 85, kaks, seitse detsibelli, aga, aga mida edasi, seda rohkem ütleme siis, võrreldes 20 aasta taguse ajaga on siis ka kontsertide helivaljus pidevalt suurenenud.

Johannes Voltri

Miks ta suureneb, miks üldse on ööklubides ja kontserditel see heli niivõrd vali Mullen kontserdite korraldajatelt ka seda uurida?

Avo-Rein Tereping

Vaat see kuidagi iseenesest on tulnud, heliseadmed on muutunud võimsamaks, nende kvaliteet on tõusnud, järelikult saab pakkuda, ja sellised subjektiivsed vestlused näitavad kas või muusikutegagi, et, et noh, et kui ma niimoodi liga vaikselt, et võib-olla see asi tundub kuidagi nagu veidikese vilets ja, ja nõrgavõitu ja, ja nii edasi erinevad muusikud pakuvad tegelikult ka erinevat heli või erinevad produtsendid. Ja siis üks selline riskikoht on fitnessklubide rühmatreeningud seal ju treener paneb sinna mingi taustamuusika mürtsuma, eks ole, see on niisugune üsna valija tavaliselt. Ja, ja miks ta nii vali on, on levinud ka selline arvamus, et mida valjem muusika, seda innustunumalt ja seda parema sooritusega inimesed Spordi spordiharjutusi teevad. Tegelikult uuringud näitavad, et ei ole mitte mingit seost. Ja, ja noh, vot need fitnessklubide rühmatreeningutel seal on ka siis me oleme mõõtnud kus helitase on ka keskmiselt 97 detsibelli ühe tunni jooksul inimene saab helidoosi, mis on 85 protsenti umbes päevasest, eks ole. Et selles mõttes neid kohti parasjagu jagub. Kinodes asi nii hull küll ei ole, sest kinode soovitatav helitase, see on ka nagu normeeritud. Aga siiski suhteliselt, et kipub ka kinodes olema see asi piiri peal, et ei ole kuulnud, et kinokülastajad oleksid kurtnud, et heli on liiga vaikne. Aga seda kurtmist on üsna sageli kuulda, et heli on liiga vali.

Johannes Voltri

Palju seadus üldse ütleb, et tööklubis te ütlesite, on seal kuni 105 detsibelli tihtipeale või ütleme, mõnikordse muusika valjus, aga palju seaduse järgi üldse tohib olla?

Avo-Rein Tereping

No meil on jah, selle kohta sotsiaalministri määrus, jaa, jaa. No mis ongi seaduseks ja see ühtib ka Euroopa nõuetega, on siis nõndamoodi, et see keskmine efektiivne ei tohiks ületada 100 detsibelli laste jaoks 90 ja tipud, need maksimaalväärtused ei tohiks ületada 115 detsibelli. Need normid on kahjuks üsna lobeda. Ja, ja selles mõttes ongi, et, et noh, kui lühiajaliselt sellises heli väljas olla, siis ei juhtu midagi, aga kui sa ikka terve kontserdi kuulad ära, kus keskmine helitase on 100 detsibelli seal tunnine kontsert ja, ja teed seda sageli, vaat siis kujunebki see, see kuulmislangus. Ja, ja noh, loomulikult on lisaks ju veel ka kõrvaklapid, et tänapäevane noorte põlvkond ongi siis kõrvaklapi põlvkond. Ja sageli kuulatakse või kasutatakse kõrvaklappe selles mõttes arutult, kõrvaklapid on väga hea asi, kvaliteetne ei sega teisi, kui sa muusikat kuulad, ase tuleb kasutada mõistlikult ja kui sa keerad seal liiga valju heli ja kuulad seal, noh, ütleme rohkem kui kolm tundi päevas, on leitudki selline seos. Et nendel noortel, kes pikalt kasutavat kõrvaklappe päeva jooksul seal üle kolme tunni on üsna suur tõenäosus kuulmislanguse tekkeks. Et see, et kõverad, kui palju noored kõrvaklappe kasutavad ja mitu protsenti nende noorte seas on see kuulmislangus, need on täitsa paralleelselt käivad.

Johannes Voltri

Aga aeg hakkabki meil siin otsa tiksuma. Ma arvan, et probleem on püstitatud. Sellest saab nüüd siin lähiaastatel kindlasti aina rohkem ja rohkem kõneldud ja vaatame siis, et kuhu me välja jõuame nende keskuste eludega. Aga aitäh praegu selle probleemi siin stuudios püstitamisest. Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping.

Sarnased postitused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: