Noortel avastatakse üha sagedamini mürast tingitud kuulmiskahjustust
Aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osad kuulmislanguse põhjused/tüübid, sh vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst Maret Lepplaan. WHO prognooside kohaselt kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka. Umbes 14% noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms kuulajad, on tekkinud püsiv kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see nii, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed/teismelised, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osad kuulmislanguse põhjused/tüübid, sh vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast
tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav. Kuulmislangus võib alata hiilivalt, eraldades kuulmislangusega inimest tasapisi oma elukaaslasest, sõpradest, kolleegidest. Lemmiksaadete vaatamine ei ole enam nauditav, sest see nõuab liigselt energiat, väsitab. Sõprade naljade püant ei ole enam kuuldav. Lihtsam on kaasa naerda nalja mõistmata. Kuulmislangusega inimene võib kuulda selgelt artikuleeriva telesaatejuhi kõnet, aga samas jääb lapselapse kiire jutuvadin selgusetuks. Kas kuulmislangus võibki olla
selliselt salakaval? Lähedased võivad arvata, et kuulmislangusega inimene kuulab juttu „selektiivselt“ ja on nö „sõnakuulmatu“. Hiiliv ja salakaval Kuulmislangus ongi hiiliv ja salakaval, nähtamatu, valutu. Enne kui kuulmislangusega inimene ise mõistab kuulmishäire ulatust, on see teda perest ja lähikondlastest teatud määral isoleerinud. Mida varasem on sekkumine, seda suurem on tõenäosus, et kuulmishäirete mõju igapäevaelule on võimalikult vähene. See sama põhimõte kehtib ka dementsete kuulmislangusega inimeste hulgas. Me suudame dementsuse süvenemist aeglustada, kui kuulmishäiretega dementne saab adekvaatset abi kuulmisabivahenditest. Dementsuse alguse edasilükkamine ühe aasta võrra vähendab selle globaalset levimust 10% võrra aastal 2050. Õigeaegsel, korrektsel kuulmisnõustamisel ja rehabilitatsioonil on hindamatu väärtus. Kui Teil või Teie lähedasel on kuulmishäired, siis soovitame minna esmalt perearstile, kes võtab esmase anamneesi ja hindab sh vaikummistuse, kõrvapõletike osas. Edasi suu-
natakse kõrv-nina-kurguars-ti (KNK-arsti) vastuvõtule, kus tehakse kindlaks kuulmislanguse võimalik põhjus ja määr ning otsustatakse edasise ravikäsitluse üle. Parimaid tulemusi annab varajane kuulmiskahjustuse kompenseerimine. Kuulmishäiretega inimene peab juba esimeste kuulmisega seotud probleemide korral abi otsima. Ei tasu oodata, et kuulmislangus läheb ise üle. Tänapäeva kuuldeaparaatide tehnoloogia võimaldab jäljendada aina paremini loomulikku kahe kõrvaga kuulmist. Aparaadid on digitaalsed, töötlevad heli automaatselt, muudavad seadeid sujuvalt vastavalt helikeskkonnale, kus viibitakse, püüavad kõne võimalikult selgeks teha. Kuulmisabivahendite valik tänapäeval on suur ja valikut võib olla keeruline langetada. See on ka põhjus, miks tuleks sobiv aparaat valida koos koolitatud spetsialistiga. Kuulmisabivahend valitakse inimesele individuaalselt vastavalt kuulmislanguse määrale ja selle tüübile, arvestades inimese vajadusi ja võimalikke kuuldeaparaadi kandmisega seotud piiranguid. Terviseuudised
Valju muusika kuulamine kõrvaklappidest võib tuua kuulmislanguse.
Allikas: terviseuudised.ee – Terviseuudised, nr. 3, 10 märts 2021
