Kõrvaarst: ka kontoritöötajad peaksid piirama kõrvaklappidega töötamise aega

Qvalitas arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti dr Marina Tšerkassova sõnul ei ole virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine üldjuhul suur risk kuulmiskahjustusteks, kuid sellele vaatamata on mõistlik kõrvaklappe kasutada mitte kauem kui 1,5 tundi korraga ning päevas kokku kuni 3 tundi.

«Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik kasutamine erinevates eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab kõrvaklappide kasutamise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva sisse. Isegi madalal helitugevusel on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine aga kuulmisele kahjulik,» selgitas dr Tšerkassova.

Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on soovitatav mitte kasutada kõrvaklappe kauem kui 1,5 tundi järjest ja kauem kui 2-3 tundi päevas. Samuti tuleks ohtliku helitugevuse vältimiseks kasutada suletud kõrvaklappe. 

Qvalitase kõrva-nina-kurguarst soovitab anda oma kõrvadele vahepeal võimalus puhata — mitte ainult kõrvaklappidest, vaid ka muudest, isegi mitte valjudest helidest ja mõnikord lihtsalt vaikust kuulata.

Tavaolukorras piisab kuulmist kahjustavate helide vältimiseks lihtsalt tunnetusest, kas heli on meeldiv või ebameeldiv. Ja seda mitte ainult helitugevuse, vaid ka toonide poolest. «Heli ligikaudse tugevuse väljaselgitamiseks võiks helitugevust võrrelda enda jaoks tuttavate helidega. Näiteks sosistamise väärtuseks hinnatakse 20 detsibelli. Tavaline vestlus on 30–35 detsibelli. Hüüd vastab 60–65 detsibellile ja viib juba ebamugavustundeni. Kahjulik helitugevus on alates 85 detsibellist,» kirjeldas dr Tšerkassova.

Seetõttu on elektrilised tööriistad juba kuulmist kahjustavad, kuna annavad umbes 90 detsibelli. Väga valjuhäälses ööklubis või valjuhäälsel kontserdil võib see olla 105 -120 detsibelli. Väga võimas helisüsteem autos võib ulatuda ka 120 detsibellini. 

Arsti sõnul peaks esimeste kuulmislanguse ilmingute korral pöörduma kohe arsti poole, sest varajane ravi enamustel juhtudel soodustab kuulmise taastumist. «See, kas ja kui kiiresti kuulmine taastub, sõltub kuulmislanguse põhjusest. Näiteks vaigukorgiga suletud kuulmekäigu korral tuleb kuulmine tagasi kohe pärast vaigukorgi eemaldamist või välja loputamist. Keskkõrvapõletiku ravi korral taastub kuulmine järk-järgult, kuid sisekõrva mõne toksilise kahjustuse korral ei pruugi kuulmine üldse taastuda, vaid vastupidi – kuulmislangus võib aja jooksul süveneda, isegi mõni aeg pärast seda, kui toksiline aine enam sisekõrva ei mõjuta,» ütles Tšerkassova.

Qvalitase arsti sõnul on samuti oluline ravida nohu õigeaegselt. Kõrvad, kurk ja nina on omavahel seotud, nii et isegi tavaline nohu võib põhjustada keskkõrvapõletikku, mis omakorda võib viia kuulmislanguseni. «Peamine on aga mitte oma kuulmist üle koormata. Vältima peab tugevat müra ja vibratsiooni ning kanda vajadusel kuulmiskaitsevahendeid,» lisas dr Tšerkassova.

Kuulmiskahjustusi on kolm tüüpi:

  • Konduktiivne kuulmislangus tekib siis, kui inimese välimises või keskkõrvas on heli läbimiseks olemas mingi takistus. Seda tüüpi kuulmislangus tekib näiteks kuulmekäigus kogunenud vaigu tõttu ning keskkõrvapõletiku korral.
  • Sensoneuraalne kuulmislangus – heli vastuvõtu häire, kui välis– ja keskkõrva läbinud helilaine jõuab sisekõrva, kus mehaanilised vibratsioonid muudetakse elektriliseks impulsiks, kuid millegi pärast  on see protsess häiritud. Põhjuseks on muutused sisekõrvas, mis on sageli seotud seal paiknevate tundlike karvrakkude surmaga. Näiteks võib see olla tingitud müra, vibratsiooni, teatud ravimite toksilisest mõjust sisekõrvale.
  • Segatüüpi kuulmislangus tekib, kui on kesk- ja sisekõrva probleemid/häired.

Allikas: https://tervis.postimees.ee/7202855/korvaarst-ka-kontoritootajad-peaksid-piirama-korvaklappidega-tootamise-aega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.