Kuulmine. Aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks vanuritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osad kuulmislanguse põhjused/tüübid, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav.
Maret Lepplaan
Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst
Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka. Kuulmislangus võib alata hiilivalt, eraldades kuulmislangusega inimest tasapisi oma elukaaslasest, sõpradest, kolleegidest. Lemmiksaadete vaatamine ei ole enam nauditav, sest see nõuab liigselt energiat, väsitab. Sõprade naljade puänt ei ole enam kuuldav. Lihtsam on kaasa naerda nalja mõistmata. Kuulmislangusega inimene võib kuulda selgelt artikuleeriva telesaatejuhi kõnet, aga samas jääb lapselapse kiire jutuvadin selgusetuks.
Kas kuulmislangus võibki olla selliselt salakaval? Lähedased võivad arvata, et kuulmislangusega inimene kuulab juttu „selektiivselt“ ja on n-ö „sõnakuulmatu“? Varasem sekkumine vähendab mõju Kuulmislangus ongi hiiliv ja salakaval, nähtamatu, valutu. Enne kui kuulmislangusega inimene ise mõistab kuulmishäire ulatust, on see teda perest ja lähikondlastest teatud määral isoleerinud. Mida varasem on sekkumine, seda suurem on tõenäosus, et kuulmishäirete mõju igapäevaelule on võimalikult vähene. See sama põhimõte kehtib ka dementsete kuulmislangusega inimeste hulgas. Me suudame dementsuse süvenemist aeglustada, kui kuulmishäiretega dementne inimene saab adekvaatset abi kuulmisabivahenditest.
Dementsuse alguse edasilükkamine ühe aasta võrra vähendab selle globaalset levimust 10% võrra aastal 2050. Õigeaegsel, korrektsel kuulmisnõustamisel ja rehabilitatsioonil on hindamatu väärtus. Kui teil või teie lähedasel on kuulmishäired, siis soovitame minna esmalt perearstile, kes võtab esmase anamneesi ning hindab sh vaikummistuse, kõrvapõletike osas. Edasi suunatakse teid kõrv-nina-kurguarsti (KNK-arsti) vastuvõtule. KNK-arst teeb kindlaks teie kuulmislanguse võimaliku põhjuse ja määra ning otsustab edasise ravikäsitluse osas. Nagu eelnevalt mainitud, siis kõige paremaid tulemusi annab varajane kuulmiskahjustuse kompenseerimine. Kuulmishäiretega inimene peab juba esimeste kuulmisega seotud probleemide korral abi otsima.
Ei tasu oodata, et kuulmislangus läheb ise üle. Abivahend tuleb valida kaalutletult Tänapäeva kuuldeaparaatide tehnoloogia võimaldab jäljendada aina paremini loomulikku kahe kõrvaga kuulmist. Aparaadid on digitaalsed, töötlevad heli automaatselt, muudavad seadeid sujuvalt vastavalt helikeskkonnale, kus viibitakse, püüavad kõne võimalikult selgeks teha. Kuulmisabivahendite valik tänapäeval on suur ja valikut võib keeruline langetada. See on ka põhjus, miks me soovitame sobivat aparaati valida koos koolitatud spetsialistiga.
Kuulmisabivahend valitakse inimesele individuaalselt vastavalt kuulmislanguse määrale ja selle tüübile, arvestades inimese vajadusi ja võimalikke kuuldeaparaadi kandmisega seotud piiranguid. Kuulmisabivahendi valiku soovitame teha kaalutletult. Ma ei soovita osta esimest ettejuhtuvat pakutavat aparaati või tellida internetipoest või kataloogist, kuulmisabivahendit peaksid aitama valida koolitatud õed. Kokkuvõtteks – hoiame ja kaitseme kuulmist ning hoolime endast ja teistest.
Mis on tinnitus? Tinnitus ehk kõrvakohin on nn fantoomkuulmine või peteaisting, mille korral tekib heli inimese enda närvi- või kuulmisteedes siis, kui väline helistimulatsioon puudub. Tinnitus võib esineda kohina, vilina, undamise või muu heliaistinguna, mida on raske objektiivselt hinnata. Esineda võib nii pidevat tinnitust kui ka hootist tinnitust. Tegemist on väga häiriva ning tihti elukvaliteeti langetava sümptomiga, millele puudub sageli spetsiifiline ravi. Põhiline sümptom on subjektiivselt kuuldav heli, mis võib olla kõrge- või madalatooniline, pidev või pulseeriv, tugev või nõrk. Heli võib aja jooksul muuta iseloomu või kaduda ja seda võidakse kuulda ühes või mõlemas kõrvas. Kõige häirivamalt on heli kuuldav vaikuses, just õhtuti magama minnes, takistades uinumist. Tinnitus võib esineda täiesti iseseisva kaebusena ilma kaasnevate haigusteta, aga olla ka väga paljude erinevate kõrvahaiguste üks sümptomitest. Üheks sagedasemaks tinnituse põhjuseks on kuulmislangus, mis tekib inimese vananedes. Teised haigused ja seisundid, mis võivad põhjustada tinnitust, on väliskõrva häired nagu kõrvavaik, võõrkehad kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus ning keskkõrva häired nagu negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmetõrve häire, kuulmeluukeste liikumatus. Samuti sisekõrva häired nagu kuulmisnärvi kahjustus, mürakahjustus, pearinglus, tasakaaluhäired, Méniere’i tõbi või ravimitest tingitud ajutised kahjustused (kuulmist kahjustavad antibiootikumid ja valuvastased ravimid). Lisaks on põhjuste seas süsteemsed häired: kõrge või madal vererõhk, aneemia, suhkurtõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad ning peaja kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese patoloogia.
ALLIKAS: VIRTUAALKLIINIK.EE
Lähedased võivad arvata, et kuulmislangusega inimene kuulab jutu „selektiivselt“ ja on nö „sõnakuulmatu “.
28 aasta pärast võib iga neljas elanik maailmas kannatada kuulmislanguse all, prognoosib Maailma Terviseorganisatsioon.
↑Kuulmist on soovitav korrapäraselt kontrollida ka noorematel inimestel.
Allikas: Terve Elu : ajaleht oma tervisest huvitatutele, nr. 2, 31 märts 2022
