Pühapäeval oli rahvusvaheline kuulmispäev. Räägime audioloogi tööst ning võimalustest seda õppida. Põhikese on ikka sellele kuidas kuulmist hoida, saates audioloogid Sandra Vill ja Marleen Houseman. Saatejuht on Krista Taim.
NB! Tekstis võib esineda vigu, sest kiri on valminud 100% kõnetuvastuse abiga!
Krista Taim
01:26
tere, head kuulajad. Tänane saade viib meid audioloogia või audioloogide töömaile, kui aga kui täpsem olla, siis kõigele sellele, mis on seotud kuulmisega ja see on lausa hämmastav, kui palju meie heaolust on seotud kõrvadega kuulmisega ja sellega noh, mis siin kõrva sees on ja mis aitab meil tasakaalu säilitada või siis väldib kinnitust ja mingeid muid probleeme ja hädasid. Nii et saate alguses on meil külas audioloogid Sandra, Vilja, Marleen, Housemann ja saate lõpuosas teeme juttu psühholoog Merit lage ka, et rääkida ühest muinasjutusarjast, sõber, raamat, mis on audiosari tasuta allalaetav leitav Youtube’ist internetist lihtsalt siis toksides sõber, raamat ja seal on siis muinasjutud, mis sisse loetud näitlejate poolt Tonga heliliselt natuke kujundatud ja mis nende mõte on, tuleb välja, et mitte lihtsalt meelelahutus, vaid läbi selle peaks olema võimalik lastel mõista elus ettetulevaid olukordi, probleeme, et siis vanematega koos seda muinasjuttu kuuletaja lahata. Nii olen mina aru saanud, aga kindlasti psühholoog Merit lage teab sellest lähemalt ja täpsemalt rääkida. Helipuldis on täna Villem Rootalu, mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist.
Krista Taim 04:55
Pühapäeval oli rahvusvaheline kuulmispäev ja sellest päevast tõukununa räägime ka tänases huvitaja saates kuulmisest, selle hoidmisest ja inimestest, kes tegelevad selle hoidmisega. Ja mul on hea meel, et Tartu stuudios on kaks spetsialisti, need on Eestis ainult kuus. Kaks audioloogi, Sandra Vill – Marleen Houseman, tere.
Sandra Vill 04:57
Tervist, tere.
Krista Taim 05:11
Te mõlemad olete oma hariduse saanud väljaspool Eestit, sest siin seda eriala nagu audioloogia ei õpetata, küll lõpetakse kõrvaarste, aga vot, mis on nüüd siin see vahe ja, ja kus teie oma hariduse olete saanud?
Sandra Vill 06:12
Jah, et Eestis veel audioloogiks õppida ei saa, et me mõlemad käisime Inglismaal õppimas ja ütleme praegu enam Inglismaale ei saadeta audioaudio loga õppima, vaid nüüd lähevad nad Iirimaale, et iga aasta otsimegi uusi huvilisi, kes tahaks audio lopiks õppida ja siis Eesti poolt on stipendium, mis nad sinna saadab ja niimoodi me spetsialist endale koolitame. Aga jaa, audioloog ongi siis selline kõrvaspetsialist, et kui me võrdleme kõrvaarstiga, kui inimesel on kuulmisega, ütleme, kas kõrvas mingi haiguspõletikud, midagi sellist, siis ta pöördub kõrvaarsti poole. Kui on kuulmisega või tasakaaluga mingi mure, mingi häire, et siis audioloogi poole. Et sarnaselt nagu on näiteks silmaarstid ja optomit, optomeetristid on kõrvaarstid.
Krista Taim 06:28
Audioloogid öelge, aga kui meil veel audioloogi ei olnud, kuhu siis need inimesed suunati või saadeti, kellel esines kuulmislangus, kellel oli kinnitus peapööritus tasakaaluhäired, ebamäärased, kelle juurde nemad siis saadeti?
Marleen Houseman
07:07
Eks muidugi, sellega on varasemalt ka tegelenud, tegeletud, et ei ole niimoodi, et meie nüüd õppisime ära, tulime Eestisse ja siis järsku hakati sellega tegelema. Et muidugi on varasemalt olnud spetsialiste eriti just noh, arstid ja kindlasti ka õed, kes on tegelenud selliste patsientidega ja tegelikult siiamaani tegelevad, et see ei ole nüüd tõesti, et ainult meie kuue juurde on võimalik saada Eestis. Aga ka varasemalt tõesti oli rohkem lihtsalt rõhku sellel nüüd lihtsalt on nagu päris paljudes erinevates erialades on spetsialiseerunud spetsialiste nii-öelda, kes siis tegelevad mingi kindla asjaga ja selle jaoks siis audioloog tegelikult ongi.
Krista Taim 07:30
Kas siin ei ole väike oht, et inimest kui tervikut enam ei vaadata, vaid vaadataksegi ainult ütleme siis kõrva ja tegeletakse ainult kõrvaga, aga võib-olla võib põhjus peituda elustiilis või siis milles veel, ma ei tea, ei tahaks öelda toitumises, aga mingites muudes asjades, et stress, pinge, emotsionaalsed üleelamised.
Marleen Houseman
08:06
Jaa, absoluutselt, eks seda kõike õpetatakse meile ka, et, et just vaadata seda tervikut, et, et kuigi me oleme üpriski spetsiifilise ala spetsialistid, siis tegelikult me ikkagi oskame seda tervikut vaadata, et see audioloogia haridus välismaa mõttes on ikkagi meditsiiniline haridus, et me vaatame seda nagu siukest kooslust üldisuste ka. Aga muidugi teine asi on ka see, et seal tulebki hästi tähtsalt mängu koostöö teiste erialade spetsialistidega. Et me saaksime koos seda teha ja mõelda, mõtiskleda selle üle, et, et see on kindlasti hästi-hästi tähtis.
Krista Taim 08:15
Kui tähtis on teie töös ennetus ja kõik selline, et inimestel kuulmine püsiks kõrge, eani terav, on see üldse võimalik?
Sandra Vill 09:05
On küll, et tegelikult vanaduskuulmisnõrkus selle vastu me ei saa, küll aga müramürast tingitud kuulmislangus, seda on vägagi võimalik ennetada, et siinkohal tuleb mängu kuulmiskaitse. Et näiteks kui inimene töötab mürakeskkonnas, siis on väga oluline kasutada kuulmiskaitset näiteks kõrvaklapid, kõrvatropid, kaasa arvatud meelelahutusmüra, kui käia kontserditel igasugustel meelelahutusüritustel, isegi teinekord kinos käies, kus need helid lähevad päris intensiivseks, et väga oluline on olla teadlik, mis olukordades vaja kuulmiskaitset kasutada ja siis saab tegelikult üpris palju ennetada mürast tingitud kuulmislangust.
Krista Taim 09:31
No teie eriala hulka kuuluvad nii ka tasakaaluhäired kui ka siis tõstsid kinnitused ja, ja kõik sellised kahtlased asjad, mis kõrvu kostavad millised ma ei tea, kuidas ma küsin protsendid või, või kuidas jaotub, et millega on meil inimesed kõige rohkem hädas? On see siis tõesti, et langeb, aga seda ei pruugi arugi saada, et vahel ongi hea, kui kuulajat ei tahagi kõike kuulda.
Marleen Houseman 12:10
Ja selles mõttes tõesti see kuulmine on ikkagi ikkagi noh, üpriski mõnes mõttes suureks probleemiks ja järjest rohkem tuleb inimesi juurde, kellel seda kuulmislangust on, arvatakse, et umbes 20 protsenti rahvastikust on kuulmislangusega sealhulgas siis kõik kerge kuulmislangusega, kuni siis raske sügava kuulmislanguseni ja kerge kuulmislangusega inimestel ei pruugigi olla üldse seda teadmist, et neil on kuulmislangus. Et need, need nii-öelda igapäevased probleemid võivad olla nii väikesed, et nad kas ei vii üldse seda kokku, et see on kuulmislanguse probleem või nad lihtsalt ei taha mõelda selle peale, et päris paljuski tuleb ette meie praktikas seda, et saadetakse pigem pereliikme poolt. Et ei olegi patsienti ise, kes on pöördunud selle probleemiga, sest pigem pereliikmed või tuttavad hakkavad tähele panema, et natuke küsib palju üle. Televiisor on natukene palju või et raadio läheb järjest valjemaks. Et siuksed, asjad võivad hoopis tõesti teiste inimeste poolt tulla, et see inimene ei pruugigi tegelikult üldse teada seda. Ja eks ongi, noh, seal on natuke nagu stigma asi ikkagi ka seoses. Et kui me mõtleme, et prillid kui abivahend on selline igapäevane, me näeme neid nii palju siis kuuldeaparaat kui abivahend sellel nagu on justkui natuke sihuke stigma juures. Et, et ei ole nagu päris sarnane asi, mõeldakse, et noh, pigem nooremad inimesed mõtlevad, et ah, see on ainult vanade inimeste haigus. Ja võib-olla vanemad inimesed mõtlevad, et natukene minu hakkamasaamist või isegi intelligentsust pannakse kahtluse alla sellega, kui ma tunnistan, et mul on kuulmislangus, et ma vajaks abivahendid. Et tegelikult seal ikkagi selline stigma on ja sellepärast nagu see protsent võib-olla ei väljendu igapäeva praktikas nii väga palju, et kindlasti oleks tegelikult nagu rohkem just seda teadlikkust hea anda edasi, et inimestele, et nad oleksid teadlikumad sellega seoses, mida see kuulmislangus tähendab, kuidas seda märgata? Et see tõesti noh, maailma terviseorganisatsioon arvab, et 2000 20 2000 et 50 aastaks on iga neljas inimene kuulmislangusega, et see on üpriski ühe selline suur number, et tõesti see kuulmislangus nii-öelda järjest nagu kasvab ja, ja sellepärast on hästi tähtis see ennetustöö, hästi-hästi tähtis oleks kättesaadavus. Just sellepärast me käimegi rääkimas oma kuue inimesega, et võimalikult paljud inimesed teaksid, et meil spetsialiste kindlasti juurde tuleks. Kas ka lastel on see probleem või esineb?
Sandra Vill 12:39
Jaa, absoluutselt, et ikka järjest nooremaid inimesi tegelikult tuleb meie juurde. Ja lastel muidugi kuulmislangus on tavaliselt teistel põhjustel on kas kaasasündinud mingite haiguste tagajärjel, et nemad tulevad teistel põhjustel meie juurde, aga esineb siiski ka lastel. Et, et lastel, noortel, täiskasvanutel igas vanuses inimestel võib kuulmislangust olla kinnitust ja ka tasakaaluhäireid
Marleen Houseman 13:32
Millest nad tekivad? On see põhjusseoseid on päris palju erinevaid on tõesti, oleneb, kus see probleem võib siis olla, et kõrvas mehelt tihtipeale loeme kolm erinevat osa väliskõrv keskkõrv sisekõrv, et sealt tulenevalt võib palju probleeme tekkida kasvõi niisama lihtsalt kui vaik kõrvas, et kui on suur vaiguummistus, võib tekitada probleeme või kui mingi noh, väikelastel just topitakse igale poole mingisuguseid väikseid asju võib lihtsalt kõrva midagi toppida ja see tekitab aga ka keskkõrvapõletik ikka kindlasti päris paljudest kuulajatest on kogenud keskkõrvapõletikku eriti just väiksena. Aga võib ka olla sisekõrvapõletik või siis müras tõesti tingitud kuulmislangus või ka lihtsalt tõesti vananemine, väga paljud ravimid võivad ollaoto toksilised ehk siis nii-öelda kõrmu kõrva mõjutavad, kuulmist mõjutavad ravimid. Et neid põhjuseid võib-olla tõesti hästi palju erinevaid.
Krista Taim 13:52
Aga millal millal pöörduda, pöörduda arsti või spetsialisti poole, et mis on need sümptomid? Kui ma olen põdenud keskkõrvapõletiku kuumul on olnud võib-olla vaik, mida tuleb välja pesta. Kas ma peaks siis minema, noh, ütleme poole aasta pärast või sedasi, et kas mul on nüüd kõik korras, sest ma ise ei pruugi aru saada, et ma ei kuule.
Sandra Vill 15:37
Jah, et alati tõesti ise ei, ei saagi aru, et kuulmine on muutunud, et nagu Sandra mainis, et siis pereliikmed võib-olla annavad märku, et midagi on natuke teistmoodi. Aga on märke küll, mida jälgida. Et millal võiks pöörduda, kas siis arsti audioloogi spetsialisti poole, et esimene märk ongi võib-olla televiisorid, televiisor või raadio lähevad järjest valjemaks. Et kui kevadkülalised, et võib-olla kurdavad, et liiga kõvasti on. Teine, on see, kui inimene tunneb vajadust vaadata rääkija suu poole, et just seda miimikat ja miimikat näha. Kui kuulmine on langenud, siis miimika liigutused väga palju aitavad nii-öelda lünki täita. Ja muidugi, kui peab kogu aeg üle küsima, et kuidas, palun, palun korda, ütle uuesti, et ei saa päris hästi kõnest aru kui tunned, et justkui pead pöörama rääkija poole, et paremini kuulda. Ja väga tihti tekib ka selliseid olukordi, et kui inimene tunneb niimoodi juba kergelt tunnetab, et kuulmine ei ole enam nii hea, et midagi on nagu korrast ära siis hakkab isegi vältima teatud sotsiaalseid olukordi, kus ta teab, et ta jääb hätta, et tavaliselt on selleks, kas sellised suuremad grupi olukorrad, sünnipäevad, perekondlikud istumised, mürarik kätt, keskkonnad hakkabki vältima, selliseid sotsiaalseid olukordi muutub mõnes mõttes isoleerituks. Et ja see omakorda
Krista Taim 15:39
Viieses mõne järgneva haiguse süvenemiseni.
Sandra Vill 16:46
Just just et ärevus, depressioon, hilishiljem ka, võib-olla dementsus, skisofreenia sellised asjad ka tegelikult on kuulmisega kuulmislangusega, et sünnitusega seotud. Et, et ja timmitus ka tegelikult on üks esimesi sümptomeid kuulmislanguse puhul, et kui kuulmine langeb, ei ole enam nii hea, kui kunagi oli siis väga sageli inimene hakkab kõrvades kuulma sellist heli, selleks võib olla kohin. Vilin erinevat moodi heli, see heli on ainult see, mida inimene ise kuulab, seda teised inimesed ei kuule, ehk siis on sisemine. Ja see on justkui selline kompensatsioonimehhanism, et kui enam nii hästi ei kuule, siis aju üritab seda kuulmisjääki kompenseerida. Tekib kinnitus, et kui hakkab inimene kuulma kinnitust, mis on järjepidev siis on ka märk, et kindlasti võiks kuulmist kontrollida.
Krista Taim 17:17
Kui näiteks miks ma seda küsin, on see, et olen puutunud oma töös sellise asja kokku, et vahel kuulajad helistavad ja ütlevad, et kui on kõne all muusika et see nii väga häirib, millest sa räägid, kas see ongi nagu ütleme, et peabki häirima, sest kahte asja korraga on keeruline või on ka see mingi märk sellest, et et kui on, ütleme, taustamuusika keegi räägib selle peale, et see tekitab väikese segaduse või ei lase kuulata.
Marleen Houseman 18:54
Tõesti, see müras kuulamine, müras just kõne kuulamine on üpriski raske vaegkuuljatel või siis kuulmislangusega inimestel. Et, et siis kui see tähelepanu ja keskendumine vajab ikkagi nagu nii-öelda ühte imputi, et kui sealt tuleb mitu erinevat asja, eriti müra, mis on üpriski selline nagu sarnane kogu aeg sarnase heliga sihukus enamasti isegi kui ta on ainult muusika, siis ta on üpriski sarnane taustaks ja ta tekitab natukene tõesti siukse tunde, et et ei saa täpselt nendest kõne häälikutest aru ja see müras nii-öelda halvasti kuulamine või müras halvemini kuulamine on üks päris tüüpiline sümptom sellele, et võiks tegu olla kuulmislangusega. Et meie patsiendid päris tihti mainivad seda, et kui ma telekas kuulan mingit sarja ja siis nad hakkavad mingit taustamuusikat mängima, no siis ma ei saa enam mitte midagi aru. Ja eriti see on just eesti sarjade puhul, sest eesti sarjade puhul pigem ikkagi mingit subtiitreid abiks all ka ei ole. Et siis tekib eriti neid probleeme, et kui välismaa sarjade puhul tuleb muusika, ma ei pane tähele, ma loen Alt siis eesti sarjade puhul. Ma peaks tähele panema, aga see väga tõesti mõjutab ja, ja nagu segab seda ja see võib olla ka täiesti muudes olukordades tõesti, nagu Marleen juba rääkis, et kui on niisugused suuremad seltskonnad ja on seda tausta nii-öelda müra, siis teiste inimeste rääkimist ja ma tahaks keskenduda ainult ühele inimesele siis on palju, palju raskem, sest tõesti see ümber müra, kõrvad lihtsalt kõrvadel on palju raskem eristada, mis on tähtis, mis mitte. Ja see kõik läheb siukseks üheks selliseks nii-öelda salatiks kokku.
Krista Taim 20:06
Mul on kuulajate ees üks väike võlg eelmisest saatest. Sandra kui see oli kuskil kuu aega tagasi ja me rääkisime põhjalikult nii kinnitusest kui kõigest kuulmisega seotust ka veel soovitan järele kuulata, aga ma teen ettepaneku, et ma avan praegu telefoni lühikeseks ajaks küll, et kui teil head kuulajad on jäänud mõni selline küsimus, siis praegu helistades muusikalugu me vahele ei pane, saate te selle esitada ja telefoninumber on meil muutunud, see on nüüd praegu 611 40 50 611 40 50, kui teil on küsimus, mis puudutab kuulmist, vulmisega seotud ennetust või tegevust, siis saate helistada ja meil on Tartu stuudios kaks audioloogi spetsialisti Sandra, Vilja Marleen Hooseman. Nii kaua, kuni inimesed mõtlevad, jätkan mina oma küsimustega. Kas on võimalik ka kuidagi enne seda, et mind ei tabaks kinnitus Vertigo pearinglus kuulmislangus? Siiski teate, võtame me kuulaja, sest mine tea, need telefonid on alati ebastabiilsed, et et kuulame ära hallo.
S191 – 20:34
Tervist tere, kuulanen, probleem tasakaalu. Kas ma kuulsin, et audioloog tegeleb sellega vul kaheldi Parkinsoni tõbe käisin neuroloogi juures, öeldi, et ei, sellega ikka tegemist ei ole ja nagu tõepoolest vasakul pea pool ma nagu tunnen, et igal juhul, kui tahan telefoniga rääkida, panen alati telefoni ikka paremale poole. Millegipärast see tähendab, et mul vasak pool natukene keelem. Ei tea, kas tasub taotlejad audioloogile vastuvõtul.
Krista Taim – 20:38
Aitäh. Niimoodi, mis te kostate?
Marleen Houseman – 21:56
Ja selles mõttes kindlasti kõlab, et võiks täitsa üks asi kindlasti kõrvakuulmist kontrollida, kui on juba kahtlus, et üks kõrv kuuleb paremini kui teine toetutakse pigem ühele kõrvale rohkem kui teisele kõrvale, siis kindlasti võiks kuulmist kontrollida, sellepärast et nii-öelda abivahendeid ja variant, et on nii palju erinevaid, et tegelikult saada nagu seda kuulmist natukene paremaks. See lihtsalt aitab, nagu Marleen ütles ka edaspidi sihukeste muude terviseasjadega ja kindlasti aitaks ka tasakaaluga, et siin puhul tuleks muidugi audioloogi vastuvõtul või siis ka alguses täitsa kõrva-nina-kurguarsti arsti vastuvõtul võiks täitsa üle kontrollida kuulmise ja siis seda tasakaalu osasest. Tegelikult tuleb seal vahet teha, kas ta on kõrvast tulenev nii-öelda peapööritus, probleem, tasakaaluprobleem või on ta mingi muu tasakaaluprobleem ja vot seal vastuvõtul saab siis nagu selle seda vahet teha ja vaadata, et mis ta siis nagu pigem võiks olla, millega me saaks hakata nagu tegelema, aga juba tihtipeale see ühepoolne kuulmislangus või siuke asümmeetriline ehk siis üks kõrv on halvem kui teine. Kuulmislangus võib juba tekitada ka tasakaaluprobleeme, nii et tegelikult oleks kindlasti vaja see kuulmine kõigepealt üle vaadata ja siis vaadata jube edasi.
Krista Taim 21:58
Niimoodi aitäh ja järgmine helistaja.
S191 22:03
Mina tahaks ravida, mitte kontrollida.
Krista Taim 22:09
Teatega keerake kõigepealt omal raadio vaiksemaks, sest muidu oled ka, tekib päris palju kaja.
Krista Taim 22:20
Pidevalt räägitakse kontrollimist, aga ma tahan ravida, mida te ravida tahate? Kinnitust endal või teistel endal aha, selge, nii.
Marleen Houseman 23:06
Kas kontrollis on juba käidud, sellepärast et nägusi Marleen ennem ka ütles, et see kinnitus on päris tüüpiline kuulmislanguse esmane sümptom. Nii et tegelikult algselt, et üldse saaks ravida. Meil oleks siiski vaja teada, kust see kinnitus tulnud on ja selleks on vaja kahjuks ennem siiski natukene uurida seda asja, et, et kui on juba teada kindlalt millesse kinnitus tulnud on siis kindlasti audioloogi vastuvõtule ja saab erinevaid variante vaadata, erinevaid lahendusi läbi rääkida. Kinnituse käsitlemine on tegelikult üpriski individuaalne ja sellepärast tuleks ikkagi nagu vastuvõtul seda vaadata, neid erinevaid variante, mis patsiendile endale sobiks, mis tema jaoks kõige kasulikum oleks. Et, et tõesti ma väga väga soovitaks siis vastuvõtule minna.
Krista Taim 23:23
Kaua või tähendab, kas kinnitus on üldse ravitav, kui ta on kestnud pikka aega võib-olla ka süvenenud? Nagu te ütlesite, et tal on individuaalne, et kas ta on üldse ravitav. Ma olen aru saanud, et võib leevendada, aga mitte ta teda välja ravida.
Sandra Vill – 24:27
Ja see tegelikult oleneb, et millest see tingitud on kinnitus, et kui on seotud kuulmislangusega üldiselt ravi kui sellist ei ole, et ei ole tabletti, mida saab võtta, systennitus kaob ära vaid näiteks, kui ongi kuulmislangusega seoses, siis juba kuult aparaadi kandmine aitab leevendada kinnituse sümptomeid, et tekibki selline efekte, kui hakkad aparaati kandma, aju ei pea enam niivõrd palju kompenseerima ja kinnitust ei ole niimoodi enam märgata. Kui põhjuseks midagi muud, et see võib-olla siis tegelikult seal põhjuseid on niivõrd palju, et võib-olla mingist muust tervise terviseprobleemist tingitud. Kui see põhjus leitakse ja põhjust likvideeritakse, siis kas on ka võimalik, et kinnitus kaob, aga, aga jah, et olulile ongi kõigepealt aru saada, et millest, millest see tuleb kas kuulmislangusest või mõnel muul põhjusel.
Marleen Houseman – 25:07
Kinnituse põhjustajaid on hästi palju erinevaid ka, et, et tõesti see nimekiri on hästi pikk, et meie siin keskenduma rohkem sellele kuulmisosale, aga tegelikult mitte ainult kõrvast tulenevalt asju ka tõesti mingisugused veresoonkonna haigused, isegi hambad tegelikult on päris palju inimesi olnud, kellele ütlevad ja mul on praegu siin hamba põletik ja kohe tekst kinnitus sellest, et täiesti sihuksed asjad, mille peale võib-olla ei mõtle, mis võiks mõjutada seda kinnitust, ei tekita seda kinnitust, et kas need asjad võivad tegelikult põhjustada seda ja tõesti, nagu Marleen ütles, on tähtis leida siis põhjustaja ja siis, kui me saame seda täiesti kuidagi ravida või eemaldada, see võib juba kinnitusele mõjuda.
Krista Taim – 25:15
Ehk siis alguses teha selgeks, välistada välistamismeetodil mingid asjad ära, kuni siis lõpuks on selge, et vot see võib-olla see ja siis tegeleda.
Marleen Houseman – 25:58
Just et meie Omalt poolt vaatame alati selle kuulmispoole üle ja vaatame muid siukseid variante, et tõesti tegelikult ka siuksed asjad nagu stress ja suur vaimne ülekoormus võivad olla ka mõjutada seda kinnitust, et me peame kõik siuksed asjad üle rääkima ja üle vaatama. Ja, ja tõesti, sealt tuleb ka see nii-öelda tiimitöö ja see teiste osadega osakondadega nagu koostöö, et aru saada, mis see võiks siis mõjutada ja siis sealt edasi minna, et kahjuks tõesti nagu Marleen ütles siukest siukest tabletti või siukest kirurgiat meil veel kahjuks ei ole, mis kähkusele teenituse ära võtaks, et nagu me mainisime, neid põhjuseid on hästi palju, sellepärast on ka raske seda, seda ravi nii-öelda koheselt saada. Aga.
Krista Taim 26:02
Siis võtame jah, muidu läheb väga pikale, kuuleme teid.
Krista Taim – 26:07
Keerake palun natuke raadio vaiksemaks.
S250 – 26:46
Ja mul on selline jutt, ma käisin siin Tallinnas Mustamäe teel kurgu-nina-kõrvaarsti vastuvõtul ja mind huvitas, mul on ka kinnistu ja tasakaaluhäired. Et küsisin arsti käest, kas see võib olla sellest, et mul on tasakaaluhäired seoses selle kuulmist Väikse langusega ja mulle vastati, et ei, see ei ole põhjuseks, et keda ma siis usun. Nüüd, kui siin teie külalised räägivad, et see on võimalik ja arst vastab, et ei ole võimalik, aitäh.
Krista Taim – 26:52
Mida teha taolisel juhul, kui ka arstid võivad eksida ja tihtipeale ka eksivad, nagu kõik inimesed?
Sandra Vill – 28:01
Keda uskuda ja mida kuidas edasi talitada? Sellega ongi nüüd niimoodi, et nagu Sandra enne mainis, siis tasakaaluhäireid see võib tule tuleneda kõrvast, aga ei pruugi, et kui on see seotud kõrvaga, siis see on väga spetsiifiline tasakaaluhäire tavaliselt ehk peapööritus Vertigo ja, ja sellisel juhul ongi nagu pearinglus nagu Gerleks ümber inimese. Et see on üsna spetsiifiline. Kui on muid tasakaaluhäireid, siis olenebki oleneb tegelikult, et milline see täpselt on, et seda meil on praegu raske öelda, et kas on kõrvast tulenev või mitte, sest et oleneb väga palju tasakaaluhäire iseloomust, kui kaua kestab. Kui tihti juhtub, mis seda esile toob, kas mingid konkreetsed liigutused võib-olla et, sest, et mõnikord tasakaaluhäire võib-olla ka vererõhuga seotud, et inimene ei ole kõik nii lihtne just just et seda me meil oleks sel juhul vaja rohkem informatsiooni.
Marleen Houseman – 28:36
Ei no see kuulmistest ei ole asi, mis näitab tasakaaluorganit, nii et kui kuulmistest on tehtud, siis ei tähenda kohe automaatselt, et tasakaaluorgan on terve. Kui kuulmistest on näiteks terve või kuulmistestil, on kuulmislangus, et need on kaks eraldi organit seal sisekõrvas, seega tasakaalu nii-öelda testimiseks peaks täiesti eri teste tegema. Et see kuulmistest ei ole see, mis annab nagu vastuseid, et selles mõttes, et see võib olla, aga ei pruugi olla, selleks peaks täiesti erinevad testid tegema. Kuulmistest ainukesena ei anna alati nagu infot selle selle tasakaalu või peapöörituse.
Krista Taim – 28:44
Me jõuame võtta veel kaks helistajat rohkem, mitte kahjuks, ja hallo, kes nüüd on liinil ja ja mis teil mureks?
S191 – 29:00
Mina olen Peeter Palo, tore, tore ja tahan rääkida oma murest, kas on nüüd päevakorda tundvat inimene kordistub täielikult ja ja siis tuleb äkki kuulmine tagasi.
Sandra Vill –
29:02 – Ohoo, kui pikalt kurt olite.
Marleen Houseman –
29:08 – Ja siis tuli uuesti tagasi. Aga mis juhtusite kurdiks jäite?
S191 – 29:14 – See ongi küsimus praegu, et miks nii juhtub.
Krista Taim
29:19 – I kui huvitav küsime kohe, Sandra ja Marleen, mis te kostate selle kohta?
Marleen Houseman
30:48 – Ja tõesti, see kuulmine võib niimoodi järsku ära minna. Me tihtipeale kutsume seda äkkkuulmislanguseks. Äkkkuulmislangus võib olla põhjustatud väga erinevatest asjadest, üks asi võib olla täiesti lihtsalt siuke isheemia, ehk siis niisugune verevarustushäire. Et lihtsalt kõrva ei lähe piisavalt verd ja need karvakesed, mis seal sisekõrvas on, need saavad selle tõttu kahjustatud. Aga kui see isheemia ehk siis verevarustushäire ei ole väga tugev või kui saadakse koheselt head ravi, siis kuulmine võib täielikult taastuda. Võib täiesti siuksed, lihtsad asjad olla ka, mis kahjuks ei ole siukseid, ennetatavad asjad, et päris paljudel inimestel nad võivad lihtsalt niisama juhtuda võib ka olla, et on seal sisekõrvas mingi põletik, mis tihtipeale mõjutab natukene tasakaaluga ja tekitab kuulmislangust ja siis, kui põletik ära kaob, võib täiesti sajaprotsendiliselt taastuda kaasa kuulmine ja tasakaal, et seal on päris palju erinevaid põhjuseid, aga see on täiesti võimalik, et see ei ole üldse üldse nagu sihuke mõeldamatu asi. Ka selline lihtne asi nagu vaik võib tekitada siukse tunde, et lihtsalt kuulmine täiesti läinud ja kui, kas tõesti natuke läheb sinna vett sisse pesu käigus või lihtsalt magades, noh see nagu kõrv natukene nagu liigub mõnes mõttes seal seest kaagumil, lõug liigub ja me ise liigume, see vaik võib sealt liikuda, võib eest ära minna, kuulmine tuleb justkui tagasi. Et neid põhjuseid võib olla päris palju erinevaid. Kui otseselt spetsialisti poole ei pöördu, siis ei pruugigi tulistada.
Krista Taim
30:52 – Siis oli ju kõik, läks hästi. Kuulge, võtame veel viimase kõne, kahjuks.
Krista Taim – 31:05
Oi, oi. Niimoodi hallo kuuleme, teid, külma saan, rääkige, rääkige aga kuuldeaparaadi rääkida.
Krista Taim
31:12 – Nüüd te olete niisuguses kajased, kui te saaksite vahepeal raadio vaiksemaks keerata, oleks väga tore.
Krista Taim
31:18 – Oi, ma ei. Kuidas ma olen, kas ma olen järjekorda pandud?
Krista Taim
31:24 – Ei ole järjekorras, te olete otse-eetris, aga pange natukene raadio vaiksemaks. Et jaa, jaa, jah.
Hipe Tarvel-Hartwig
31:35
Nii et ma saan selle. Praegu käib siis saade. Ma mõtlesin, et ma saan saate järjekorda ennast nii mada. Kas ma võin teiega rääkida ja neid või? Olge nii kena?
Hipe Tarvel-Hartwig – 32:47
Olen väga eakas inimene, kuuld kuulmine on muidugi väga nõrgaks jäänud, aga mul on kuuldeaparaat, mille ma ostsin. Varem oli mul need nõrgad aparaadid siis ma ostsin omale kallima aparaadiga kuuldeaparaadi ühte kõrva, kasutanud seda, sest üks kõrmul kuuleb paremini kui teeni. Ja, ja seda kuuldeaparaati kasutades ma kuulen näiteks televiisorist raadiot väga kehvasti, nagu kõlab kõik vastuvastase kõlamine, see see segab ja ma sisse no ei kuule. Ja kui kiiresti räägitakse, siis vaigu lõuga lihtsalt nii vastamisi rääkides. Nii et, et kas mul näiteks on mõtet jälgida seda, et kuuldeaparaadid, teadus areneb ja nende võimal võimed kuuldeaparaadid järjest tugevamad ja paremad? Kas mul on mõtet tahta seda üldse? Kui ma olen juba?
Krista Taim 32:53
Kui vana te olete? Kuidas, kui vanad?
Krista Taim – 33:04
Kuulge, see pole mingi vanus, elati kunagi 800 aastaseks, olen lugenud. Nali olgu, aga jaa.
Krista Taim – 33:14
Kõik on hästi, kohe kuuleme, mida spetsialistid ütlevad, et see 90 ei ole mingi selline vanus, et peaks käega lööma.
Krista Taim
33:19 Ehk siis Sandra Marleen, mis te kostate?
Hipe Tarvel-Hartwig – 33:41
Seda ma tahtsin veel natukene veel rääkida seda, et mul on tasakaal, on ka vilet. Aga ma ei saa öelda, et mul on tasakaaluhäired, ei ole, vaid mul on kogu aeg see tasakaal vilets ja mul ei ole pearinglust. Lihtsalt Käia koperdan, ei saa sirgelt ühel joonel käia.
Krista Taim 33:45
Selge, aitäh teile. Mis te kostate.
Sandra Vill – 34:59
Et mis puutub kuuldeaparaatidesse, siis nende puhul muidugi naturaalset kuulmist kunagi taastaga kõige kallimad aparaadid. Alati on olukordi, kus, kas natuke puudu, et kõne ei ole päris nii selge kui vaja ja eriti kui müra taustal et teinekord aparaat ei ole võimeline nii hästi eristama, et jaga kaja hakkab segama, et siis tekibki tihti sellist olukorda, et on, et on kuulda justkui paremini, aga kõnestika karuizza et me ütleks tegelikult, et selle puhul võib pöörduda spetsialisti poole kindlasti, sest et sageli me saame aparaat programmeerida ümber, et seda kõne selgust paremini esile tuua, kaja vähendada, müra mingil määral vähendada, et need seadistused peaks kindlasti üle vaatama. Et esimesena soovitaksin kindlasti pöörduda kas siis audioloogi kuulmisabivahendi spetsialisti poole, et oleneb kust, kust see aparaat on saadud. Teate.
Krista Taim 35:14
Paluks teil hästi kiiresti veel, kuna meil juba psühholoog Merit lage on ukse taga ootamas. Et kuidas ennetada või, või mis on nende põhisoovitused, mida teie annaksite inimesele, kes veel kuuleb ja justkui oleks kõik korras?
Sandra Vill – 36:10
Mida teha, et vältida ja põhiline soovitus on kaitsta kuulmist, müra eest, et kanda kuulmiskaitset. Et tänapäeval on see väga aktuaalne just meelelahutusliku müra puhul. Et kui minna kontserditel festivalidele igasugused selle isegi klubid, pubid, kõik sellised mürarikkad kohad alati mõelda tegelikult, et kuulmiskaitse aitab ennetada, et need on asjad, mida, mille peale tavainimene võib-olla ei mõtlegi, aga tegelikult ohutult kas või kontserdil viibida, me saame ainult 15 minutit ilma kaks kuulmist kahjustama. Kui meil on kõrvas või, või kõrvadel kuulme kuulmekaitse, siis me saame seal olla juba tundide viisi, enne kui see kuidagi meie kuulmist mõjutab, nii et ennetamine tõesti on väga suur märksõna.
Krista Taim – 36:21
Kellelegi on ka küsimusi, kas on mõni selline telefoninumber või kontakt, et kuhu pöörduda ja kiirelt abi saada, et mitte kohe hakata arste, spetsialiste ummistama.
Sandra Vill – 36:46
Alati võib pöörduda Eesti Audioloogia seltsi poole, et meil on ka koduleht www. audioloogia.ee, mida me oleme hiljuti täiendanud. Seal on päris palju informatsiooni kuulmislanguse timmituse pearingluse kohta ja seal on ka meie meiliaadress, kuhu võib alati kirjutada, saame nõu anda. Et, et võib näiteks meie poole pöörduda.
Krista Taim – 37:11
Väga tore aitäh saatesse tulemast selgitamast nõu andmas Sandra Vill ja Marleen Housemann, jõudu, jaksu teile. Ning ma usun, et tulevikus tuleb sellest veel rääkida, sest kui arvud ütlevad, et kuidas see oligi, et 20 protsenti inimestest kannatab kuulmislangust? Jaa jaa. 30 aasta pärast on iga neljas maakeral kuulmislangusega, siis on asi tõsine, sellega tasub tegeleda.
