loading...

Sisekõrv võimendab ise helilaineid

2 minutes, 1 second Read

Teadlased on saavutanud kõrvakuulmise uurimises uusi tulemusi, mõistes paremini, kuidas tigu ehk sisekõrvas paiknev elund heli töötleb ja selle valjusust kontrollib.

Columbia ülikooli teadlaste uurimus aitab vastata pikka aega püsinud küsimusele, kas sisekõrv töötleb teosse tulevaid helilaineid passiivselt, justkui põrgatades neid mööda sensoorset kude ja aeglustades neid, kuni neid võimendatakse ja töödeldakse hääleks või võimendab tigu hoopis ise helilaineid. Selle teadustöö järgi toimub pigem viimane.

Teadlased kasutasid katseloomade peal sensoreid, mis mõõtsid väikseid rõhu kõikumisi ja pinget kõrvas. Sensorite abil oli teadlastel võimalik märgata faasivahetusi – kõrvas toimuvate helilainete vibratsioonide muutusi –, mis viitavad sellele, et mingi osa kõrvast võimendab helilainet. Faasivahetuse põhjus on teadmata, kuid teadlased arvavad, et selle taga oleva jõu põhjustavad välised karvarakud, kuna nende liikumisega kaasneb ka helilaine võimendumine.

Teadlaste sõnul on kõrvas toimuv võimendusmehhanism sarnane mänguväljakul kiikuva lapse tegevusega: kui keegi lükkab tema kiike vaid korra, siis lõppevad võnked kiiresti, aga kui laps ise korduvalt jalgadega hoogu tõukab, jääb kiik liikuma.

Paraku on katseks vajalikke sensoreid keeruline sisekõrva viia, sest sellega tekivad kergesti komplikatsioonid, nagu veritsemine, mis mõjutavad sensorite tööd. Seetõttu oli uuringul väike valim ning töö autori Columbia ülikooli biomeditsiini inseneri Elisabeth Olsoni sõnul oleks seda ka raske suurendada.

Kuigi teadustöö abil pole võimalik kohe kuulmislangust paremini ravida, siis heidab see valgust teo toimimismehhanismidele, mis on olulised, et selle tööd efektiivsemalt jäljendada. Nii on tulevikus ehk võimalik teha kuulmisaparaate, mis mööduvad keskkõrvast ja viivad elektrilised signaalid otse sisekõrva ja teosse.

Parem arusaamine sellest, millist osa sisekõrvast helilained tabama peaksid, peaks samuti edasi arendama neid kuulmisaparaate, mis saadavad häält läbi keskkõrva. Näiteks on teadlased võrrelnud olukorda sellega, et kui inimene näeb häguselt, siis ei piisa tema nägemise parandamiseks tulede põlema panemisest, kuna siis näeb ta ainult heledamat hägust pilti.

Tänapäevane kuulmislanguse ravi ongi just tule põlema panemine, kuid uute sisekõrva- ja teomudelite abil peaks olema võimalik häält sisekõrvas paremini fokusseerida, seega saaks teoreetiliselt nii helisignaale võimendada kui teravdada.

Uurimus on avaldatud väljaandes Biophysical Journal.

Loe veel:

Sarnased postitused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: