loading...

Mida peaks vaegkuuljaga suhtlemisel arvestama?

Vaegkuuljas tekitab pingeolukorda see, kui temasse suhtutakse kui mittetäisväärtuslikku. Kurdiga suhtlemisel tuleb esmalt saavutada tähelepanu. Selleks sobib väga hästi puudutus, väikekäeviibe või lihtsalt pilkkontakt. On oluline meeles pidada, et kui kõneleja nägu ja suu ei ole kurdile näha, siis ei ole võimalik ka kõnet tajuda ega mõista. Seepärast tuleb jälgida, et valgus ei langeks kõneleja […]

Kuulmislangus vaevab järjest enam ka noori

Helid aitavad ümbritsevaga paremini kohanduda, pakuvad elamusi ja naudingut. Kui helisid on liiga palju ja need kõlavad valjusti, tekib väljakannatamatu müra, mis võib kõrvu püsivalt kahjustada. Kas kuulmislangus on paratamatus või tuleneb teadmatusest? Vastab Valga kiirabiõde, aasta õde 2021 Marje Rebane.   Mida peetakse tavapäraseks ealiseks kuulmisvõime languseks?  Vananedes jääb erinevates meeletes närve järk-järgult vähemaks ja märkimisväärselt halveneb just kuulmine. Presbüakuus ehk ealine kuulmislangus tuleneb […]

Mitu minutit liiga valju muusikat kontserdil võib kahjustada kuulmist?

Müra või vali muusika võib kahjustada tervist. Aga kui palju on palju, seda seletab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. Valjud helid kahjustavad meie kuulmist. Öeldakse, et kõrvad läksid lukku, kui näiteks juhtumisi kuulete valju kahuri- või püssipauku. Lühikese valju heli järel on tõepoolest kõrvad mõnda aega justkui kurdid. Kuid siis kuulmine taastub. Pikemat […]

Teadlased uurivad, kuidas on kõrvaklapiheli mõjutanud Eesti laste kuulmist

Viimaste aastakümnete jooksul on audioloogid ja kõrvaarstid täheldanud, et noorte kuulmisteravus langeb. Teistes riikides tehtud uuringutest ilmneb, et kuulmislangust esineb kümnendikul noortest. Eestis pole selle kohta andmeid, mistõttu uurivadki Tallinna ülikooli teadlased nüüd Eesti õpilasi, et selgitada välja, kuidas kuulevad lapsed erinevaid helisagedusi. Selleks teeb Tallinna Ülikool koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku, MTÜga Audiere ja […]

Vikeraadio saade Päevatee. Tasakaaluhäired ja kuulmislangus

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik selgitavad, kuidas mõjuvad tasakaaluhäirete korral harjutused. Mida teha, kui siis halb hakkab? Kuidas aru saada, et kuulmine on kehvemaks läinud? Kuidas suhelda vaegkuuljaga? Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 25. novembril kell 16.05. Allikas: Vikeraadio Päevatee 25.11.2017 Ülle Karu Meil on stuudios Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste […]

Arst: kuulmislangusele on oluline jälile saada võimalikult varakult

Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Kõrva-nina-kurguarst Liina Luht kinnitab, et kuulmisprobleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat, kirjutab BENU Apteegi ajakiri “Ilu ja […]

Terviseks: Milline näeb välja üks kuulmiskontroll?

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arst, dr Maret Lepplaan selgitab, milline näeb välja üks kuulmiskontroll, kuidas on abiks kuuldeaparaadid, aga annab ka nõu, kuidas olla toeks oma kuulmisprobleemidega lähedasele. Saatejuht on Ingela Virkus. S0 Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK Pummu. Karin Kivipõld Tere, head kuku, raadio kuulajad, eetris on saade terviseks. Mina […]

Eesti kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja

Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja. «Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis […]

Reportaaž: kui inimene kuuleb esimest korda

Tööpäev Kuulmiskeskuses Kuulmisrehabilitatsiooni keskuse audiometristi kabinetti astub sisse eakas proua tütrega. Naine on vaikne, istub püüdlikult nagu koolitüdruk, käed süles ja pilk maas. Keskealine tütar uurib oma kohalt uudishimulikult laual olevaid kuuldeaparaadi-juppe. Arst tuvastas naisel vanusest tingitud kuulmislanguse. Naine on juba jõudnud kuulmiskeskusse ning siin on audiogramm ja muud kuuldeaparaadi saamiseks vajalikud ettevalmistused ära tehtud. […]

Kuulmislangust esineb rohkem kui arvame

Eestis on hinnanguliselt veerand miljonit vähemalt 65aastast inimest, kellest 43%-l on igapäevast suhtlust mõjutav kuulmislangus. Samal ajal on palju aktuaalsemaks muutunud noorte liigsest muusika kuulamisest tingitud kuulmiskahjustus. Nimelt on täheldatud, et umbes 14% noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms  kuulajad, on tekkinud kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, […]

×