Koroonakriis on ootamatult mõjutanud kuulmislangusega inimeste igapäevaelu. Nimelt ei saa vaegkuuljad enam lugeda sõnu huultelt, kui kaasvestleja kannab kaitsemaski.
Maskide kandmist viiruse tõkestamiseks soovitavad paljud poliitikud ja kaalutakse isegi maski kandmise kohustuslikuks muutmist. Kui maskide kandmisega hakatakse juba harjuma, siis kuulmispuudega inimestel tekib sellega seoses poes, arsti juures või apteegis käimise ja igapäevatoimetuste tegemisel teistsuguseid probleeme. Nimelt ei ole neil enam võimalik harjumuspäraselt kaaskõneleja huultelt sõnu lugeda. Audiomed OÜ Kuulmiskeskuse esindaja dr Liina Luht kinnitab, et esimene asi, kuidas inimene hakkab märgatavat kuulmislangust kompenseerima, on püüe lugeda infot kaaskõneleja huultelt. Ta kiidab rahvusringhäälingut selle eest, et keskpäevased valitsuse pressikonverentsid on tõlgitud viipekeelde. Sellest on kurtide jaoks infojagamisel suur abi, kuid vaegkuuljaid, kes viipekeelt
reeglina ei valda, see paraku ei aita, kui kõnelejatel maskid ees on. Vaegkuuljatele tähendab maski kandmise olukord seda, et niigi teistest kehvemini kuuldes summutab maski kandmine osaliselt heli ning ka huultelt ei ole võimalik sõnu lugeda. Poodides ja teistes avalikes kohtades on müratase keskmisest kõrgem – see muudab kõnest arusaadavuse niigi keerukaks. “Kui kuulmislangusega inimene peab näiteks minema COVID-19 testi tegema, on testijatel maskid ees ning nõnda jääb oluline osa informatsioonist, mis nendega toimuma hakkab, saamata,” toob dr Liina Luht näite. Lahenduseks oleksid maskid, kus suuga kohakuti asetseb maski läbipaistev osa. Selliseid maske juba disainitakse, kuid kas need ka sertifitseeritakse ja kasutusse jõuavad, on omaette küsimus. Kui kuulmislangus ei ole suur, sai seni inimene sellega elades oma igapäevategemised ikkagi tehtud ning see ei mõjutanud tema elu tuntavalt. Nüüd oleme aga olukorras, kus märgatakse maskide kandmise tõttu üha enam, et kuulmisega võib olla probleeme. Kuidas uues olukorras hakkama saada? Üks võimalus on apteegis või poes kasutada kuuldeaparaadiga ühilduvat lisamikrofoni, kuid sel juhul tuleb mängu hoopis teine aspekt – käest kätte mikrofoni andes ei suuda me tagada mikrofoni desinfitseeritust. Kuni teenindajatel läbipaistvaid maske pole ja ka head tehnilised lahendused puuduvad, peaks vaegkuulja poes või arstil-apteegis käies
teisele poolele oma eripärast märku andma. Paljudel vaegkuuljate liidu liikmetel on liikmekaardid, millel vastav info toimimiseks kirjas. Nutikad kuulmisaparaadid 16 protsendil täisealistest esineb kergem või raskem kuulmislangus, üle 65aastastest kannatab juba kolmandik kehva kuulmise käes ning eaga probleem vaid süveneb. Euroopas tervikuna ei kasuta vanemaealistest keskmiselt ca 35% kuuldeaparaate – kas ei soetata üldse või ei kasutata soetatud aparaate. Kui märkate, et teil tekib vajadus tihti asju üle küsida, on see juba märk, et pöörduda spetsialisti poole. Mida varem, seda parem. Aju nn õpivõime kahaneb aastatega ning mida hiljem alustada, seda raskem on ajul kuulmislangust kompenseerida ja ümber õppida, abivahenditega harjuda ning neist kasu saada. Igal juhul on kuuldeaparaadid ja nende lisaseadmed vaegkuuljatele abiks. Laias maailmas on juba aastakümneid kasutusel olnud silmusvõimendid, mis aitavad kuuldeaparaadi vastavat programmi kasutades paremini kuulda. See on vähemal määral kasutuses ka Eestis. Neid võiks ühiskondlikes ruumides kasutusele võtta märksa laiemalt, et vajalik informatsioon vaegkuuljani jõuaks. Ka teleris räägitu jõuab vaegkuuljani, kui kasutada kaasaegset tehnoloogiat – kuuldeaparaatidega ühilduvat TV-striimerit. Viimastel aastatel turule tulnud uute kuuldeaparaatide mudelitel on ka mitmeid uusi lisafunktsioone, mis kasutajate elu lihtsustavad või mugavamaks muudavad. Näiteks
on lisandunud aparaatide kandja oma hääle eristamise võimalus. Tihti tundub aparaatide esmakordsetele kasutajatele teiste kõne normaalne, kuid enda hääl võõras. Seda võib võrrelda oma hääle helisalvestuselt kuulamisega. Kui nüüd audioloog seadistab aparaadid nii, et iseenda kõne tunduks normaalne, kannatab seejuures teiste kõnest aru saamine. Signia uue põlvkonna aparaadid võimaldavad positsioneerida aparaatide kandja suu asukoha ja rakendada reaalajas eri seadeid vastavalt
kõne lähtepunktile. Nii ei pea enda võõralt kõlava häälega harjuma ega tegema kompromissi teiste kõne mõistmise arvelt. Liikumissensoriga kuulmisaparaadid Lisaks on turule jõudnud liikumissensoritega kuulmisaparaadid. Kui varem sõltusid telefoniga ühenduvad kuulmisaparaadid IPhone’i liikumisanduritest, siis nüüd suudavad kuuldeaparaadid tänu akustilistele ja liikumissensoritele ka ise ana-
lüüsida, kuidas kasutaja liigub, kust kõne tuleb ning vastavalt sellele suunata mikrofone nii, et kõnet on kuulda igast suunast ja igas olukorras. Populaarsust koguvad ka akudega kuuldeaparaadid, mida laetakse reeglina öösiti, akupangaga on võimalik laadida kuulmisaparaati neljaks päevaks. Kaasaegsed kuuldeaparaadid ühilduvad ka kõigi mobiiltelefonidega, nii et kõne striimitakse mõlemasse kõrva.
Kadri Penjam
Kaasaegsed kuuldeaparaadid ühilduvad ka kõigi mobiiltelefonidega.
Allikas: Targu Talita : Maalehe nõuandelisa, nr. 19, 7 mai 2020
