Suhtlemiseks ehk kommunikatsiooniks nimetatakse teabevahetust. See on igapäevaelu lahutamatu osa ning toimub nii mitmetel erinevatel tasanditel. On mitmeid asju, mis võivad aga kommunikatsiooni pärssida, üheks põhjuseks paljudest on ka kuulmishäired (sh kuulmislangus ja tinnitus). Õnneks on mitmeid suhtlemistaktikaid, mis saavad sellises olukorras abiks olla ning mida võiks meeles pidada.
Kirjutan siin artiklis lahti soovitused, mida kuulmislangusega inimesega suheldes silmas pidada, et kommunikatsioon oleks efektiivsem ning kuulmislangusega inimesel oleks sinust lihtsam aru saada.
Ole näoga vestluskaaslase poole.
Ideaalis võiksid seista otse vestluskaaslase poole ning valida asukoht selle järgi, et su nägu oleks heas valguses ja suu liikumine hästi nähtav. Suu liikumine annab sageli kuulmislangusega inimese jaoks palju kasulikke vihjeid kõne paremaks mõistmiseks. Seda mürarikkas keskkonnas viibimise puhul ka inimese jaoks kel ei ole veel väga suur kuulmislangus.
Ära hüüa teisest toast.
Kui võimalik, väldi kaugelt rääkimist. See summutab ja halvendab märkimisväärselt helikvaliteeti ning muudab sageli kuulmise raskeks ka inimese jaoks, kel ei ole ühtegi kuulmisprobleemi. Kuulmislanguse olemasolu puhul on aga raskused veelgi suuremad. Üksteise mitte nägemine ja eemalt suhtlemine on üks levinumaid põhjuseid, miks on öeldust raske aru saada. Ka kuuldeaparaatidel on oma kindel vahemaa, kus nad töötavad maksimaalselt hästi.
Ära karju.
Räägi selgelt ja vajadusel ka natukene aeglasemalt, kuid siiski võimalikult loomulikult. Kuigi automaatne reaktsioon võib olla oma häält tõsta, siis proovi seda mitte teha. Karjumine ning üle pingutatud sõnade välja hääldamine võib tegelikult teha mõistmise palju raskemaks, kuna suu liikumine muutub ebaloomulikuks.
Püüa tema tähelepanu.
Kõige parem oleks vestluse alguses püüda kaaslase tähelepanu, näiteks tema nimega.
Ära räägi liiga kiiresti.
Väldi liiga kiiresti rääkimist ning keeruliste lausete kasutamist. Proovi rääkida veidi rahulikumalt (kuigi mitte liiga ebaloomulikult), tee pause ning proovi aru saada, kas vestluskaaslane on öeldut mõistnud.
Ära kata oma suud.
Nagu eelnevalt mainitud, siis kuulmislanguse olemasolu puhul lihtsustab suhtlemist vestluskaaslase suu nägemine. Seega proovi mitte käsi suu ette panna ning kui võimalik, väldi suhtlemist ka söömise või suitsetamise ajal. Nendel hetkedel on sinu kõnest arusaamine veelgi rohkem raskendatud. Isegi habe ja vuntsid võivad vahel “ette jääda”.
Ole paremini kuulvale kõrvale lähemal.
Kui sa tead, et su vestluskaaslane kuuleb ühe kõrvaga paremini kui teisega, siis ole talle abiks ning säti ennast selle kõrva poole.
Vähenda taustamüra.
Taustamüra muudab (ka kerge) kuulmislangusega inimeste jaoks kõnest arusaamise palju raskemaks. Vali suhtlemiseks keskkond, mis on vaikne.
Üks inimene võiks rääkida korraga.
Grupivestluse puhul võiks suhtlemine toimuda ühekaupa, mis lihtsustaks väga palju vestluse jälgimist. Mitme inimese korraga vestlemisel võib tekkida üldine mürafoon, mis raskendab kõne mõistmist.
Ära korda, vaid sõnasta ümber.
See on üks oluline soovitus, mis meelde jätta. Kui vestluskaaslasel on raske sinust aru saada, siis ära korda pidevalt sama lauset, vaid leia viise, kuidas sama info anda edasi teistsuguste sõnadega. See suurendab märkimisväärselt tõenäosust, et sisu mõte saab edasi antud.
Informeeri üldise teema kohta.
Kuulmislangusega inimesel on lihtsam vestlust jälgida, kui ta teab, mis on üldine teema. Kui teema muutub vestluse käigus ootamatult, too see eraldi välja.
Lase olulist informatsiooni korrata.
Kui annad vestluse käigus edasi olulist infot, millest kuulmislangusega inimene peaks kindlasti aru saama, lase tal seda infot sulle tagasi korrata. Paljud sõnad ja numbrid kõlavad tegelikult väga sarnaselt ja nii on eksimused kerged tulema.
Kirjuta oluline info üles.
Kõige kindlam on alati väga oluline informatsioon pakkuda ka kirjalikul teel, mis tagab selle, et üksteisest on õigesti aru saadud.
Jälgi tema reaktsioone.
Kui paistab, et vestluskaaslane ei saanud sinust aru, siis proovi küsida küsimusi, mis seda aimdust kinnitavad või ümber lükkavad.
Väsimus ja haigestumine mõjutab suhtlemist.
Ja seda kõikide inimeste puhul, mitte ainult kuulmislangusega inimeste puhul. Kui võimalik, siis jäta oluline vestlemine nendeks hetkedeks, kui mõlemad osapooled saavad sellest maksimaalselt osa võtta.
——————-
See ei ole kindlasti lõplik nimekiri, aga loodan, et need soovitused on abiks, et suhtlemist lihtsamaks teha nii sinu kui ka kuulmislangusega inimese jaoks.
Edukat suhtlemist!
Allikas: https://www.vaiksem.ee/blogs/kuulmisest-ja-kuulmiskaitsest/mida-peab-kuulmislangusega-inimesega-suheldes-silmas-pidama
