Inimeste kuulmismeel tugineb paljuski sisekõrvas paiknevatele karvarakkudele, mille karvakesed hakkavad helisignaali toimel liikuma ja loovad sellega aluse närviimpulsi tekkeks. Kui karvarakud saavad kahjustada või hävivad, tabab inimest kuulmislangus.
Ameerika ja Iisraeli teadlased on nüüd avastanud mehhanismi, mille abil suudavad kahju saanud karvarakud mõnikord esialgse vormi taastada ja ise paraneda. Teadlased loodavad, et avastusest on abi ka ravimeetodite välmimisel.
Elizabeth Wagner Charlottesville’is asuvast Virginia Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid karvarakkude taastumist hiirtel, kellele oli valju heli kõrva lastud.
Hiirtel tekkinud ajutise kuulmiskahjustuse põhjuseks oli aktiini-nimelise valkaine kohatine kadumine karvarakkude karvakeste sisimast südamikust.
Teadlased panid tähele, et üks teine valkaine, nimega XIRP2 tõttab kahjustatud kohtadesse ja aitab aktiinimassi tekkinud lõhed uuesti aktiiniga täita.
See töö sai umbes nädalaga tehtud, hiirte karvarakkude karvakesed said korda ja hiirte kuulmistundlikkus taastus.
Wagner ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas eLife, et kavatsevad aktiinilõhede taastäitmise mehhanismi veegli täpsemini uurida, et saadud teadmisi võiks püüda tulevikus kasutada inimeste kuulmiskahjustuste raviks.
Nende sõnul on lootust, et sel moel karvakesi turgutades võiks peale valjust helist tekkinud kuulmiskahjustuse parandamise abi olla ka vananemisest tingitud kuulmislanguse peatamisel ja ehk isegi tagasipööramisel.
Võib-olla näiteks õnnestub avastada või luua ravim, mis stimuleerib XIRP2 aktiivsust ja suunab ta kuulmiskarvakeste aktiinilõhesid täitma. See oleks tore, sest mõningast kuulmislangust esineb mõnedel andmetel vähemalt kolmandikul vanemaist inimesist.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Kuula saadet:
