loading...

Kaitse oma kuulmist liigse müra eest

2 minutes, 30 seconds Read

Maret Lepplaan

Lääne-Virumaa tervisenõukogu audioloog

Müratekkene kuulmislangus ei ole enam levinud ainult tehasetöötajate või ehitajate seas, vaid aina rohkem nende noorukite hulgas, kes kuulavad muusikat liiga valjusti ja liiga kaua. Püsiv kuulmiskahjustus võib tekkida üksikust akustilisest traumast, näiteks püssilasust, ilutulestiku helist, kär-

gatusest, plahvatusest või pikaajalisest korduvast valju heli kuulamisest, sest müra kahjustab meie sisekõrvas olevaid välimisi karvarakke, mille peamiseks ülesandeks on vaiksete helidele valjemaks muutmine. Välimisi karvarakke on sünnihetkel ligikaudu 12 000, mis iga pikaajalise liigvalju müra tõttu kahjustuvad ning võivad surra. Kui mürast tingitud kahjustus on märkimisväärne, siis karvarakk hukkub ja selle asemele uut ei teki. Seega on oluline kaitsta end liigse müra eest, sest sisekõrva karvarakkude hävimine viib kuulmislanguseni. Müratekkene kuulmislangus on sagedasim kutsehaigus. 4% USA üldpopulatsioonist kannatab müratekkese kuulmislanguse all ning 10% maailma rahvastikust puutub iga päev kokku liigvalju müraga (Talaska, Schacht, 2007). Suurbritannia heategevusorganisatsioon Action on Hearing Loss on avaldanud info, mille järgi kaks kolmandikku noortest vanuses 18 kuni 30 eluaastat elavad keskkonnas, mis on liigselt

lärmakas. Taoline müra ei pärine tehastest ega tööriistadega töötamisest, vaid noored ise tekitavad enda ümber nii-öelda soovitud müra muusika näol. Selline elustiil võib aga põhjustada püsivat kuulmiskahjustust. Kuulmiskahjustus võib olla ajutine või püsiv. Ajutine kuulmislangus taastub tavaliselt kahe ööpäeva jooksul, püsiv kuulmiskahjustus on jääv. Kuulmislangus ei ole vaid kuuldavuse langus, s.t heli valjemaks muutmine ei taasta müratekkese kuulmislanguseeelset kuulmist. Kuulmislangusega kaasneb sisekõrva kahjustusest tingitud moonutus ning kõne valjemaks muutmine ei lahenda kõne mõistmise probleeme. Kuuldeaparaatide abil püütakse kõne kuuldavust parandada, normkuulmist taastada siiski ei suudeta. Kuulmiskahjustus ei avaldu vaid kuulmislanguses, vaid võib tekitada ka kõrvavilet ehk tinnitust. Tinnitus võib kesta mõned päevad, nädalad või kuud, kuid märkimisväärse kahjustuse korral võib jääda inimesega kogu eluks, sest tinnitusel puudub ravi.

KUI VALI ON LIIGA VALI?

• Kui sa pead karjuma ühe meetri kauguselt, et olla vestluspartnerile kuuldav.
• Kui sa tunned, et su kuulmine on peale müras viibimist justkui tuhmistunud. Taoline kuulmiskahjustus võib olla ajutine, aga kui sa pidevalt sellises keskkonnas viibid, siis on suur tõenäosus, et kuulmine kahjustub püsivalt.
• Kui pärast müras viibimist tekib pinin või kohin kõrvus (kõrvavile ehk tinnitus).
• Kui müra tekitab kõrvus valu, ebamugavust või peavalu.

KUIDAS KUULMISKAHJUSTUSI VÄLTIDA?

• Kontserdil ja teistel muusikaüritustel olles ning ööklubides viibides tee aeg-ajalt pause, minnes lärmakatest kohtadest vaiksematesse piirkondadesse.
• Seisa alati kõlaritest tagapool – sinu kõrvad tänavad sind selle eest.
• Kõrvaklappidest tulev muusika võib kõrvadele olla liiga vali – keera muusika vaiksemaks.
• Osta kvaliteetsed kõrvaklapid, soovitatavalt kõrvapealsed või müra summutavad kõrvaklapid.
• Kasuta lärmakas keskkonnas kõrvatroppe. Need on head kuulmiskaitsevahendid ja odav viis kaitsta oma kuulmist.

Allikas: Virumaa Teataja

Sarnased postitused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: