Kuigi mürast tingitud kuulmislangus ohustab nii mehi kui naisi, on erinevad uuringud näidanud, et meestel on kolm korda suurem risk kuulmislanguse tekkeks. Miks see nii on ja kuidas seda riski saaks vähendada?
Mehed töötavad sageli suurema müra sees
Ajalooliselt on üks kõige suuremaid mõjutajaid, miks meestel on mürast tingitud kuulmislangust rohkem, töötamine mürarikkamas keskkonnas ja valjude töövahenditega. Mehed käivad kaitseväes, töötavad ehitustel, sagedamini ka tööstusettevõtetes jne.
Õnneks on tööstusmüra aja jooksul üsna hästi reguleeritud ning lisaks sellele, et töövahendid on aja jooksul vaiksemaks läinud, on kohustuslik kasutada mürarikkas keskkonnas töötades kuulmiskaitsevahendeid. Seda peab tagama sulle tööandja, kuid lõplik vastutus nende kasutamise eest lasub ikkagi sul endal. Kuulmiskaitsevahenditest on täpselt nii palju abi kui neid kasutada. On oluline leida enda jaoks mugav ja hea kõrvatropp või kõrvaklapp, mida saab kasutada terve mürarikkas keskkonnas viibimise aja. Kuulmiskaitsevahendeid on nii erineva funktsiooni, kuju ja toimemehhanismiga, et igaüks peaks leidma nende seast endale sobiliku variandi. Ei tohiks võtta mürarikkas keskkonnas kõrvatroppe/kõrvaklappe ära, et kõrvadele puhkust anda või kolleegiga suhelda, kuna väga mürarikkas keskkonnas tekib kuulmiskahjustus juba sekundite kuni minutitega.
Kuigi töökeskkonnas on juba päris hästi reguleeritud, on mehed ka koduses keskkonnas need, kes sagedamini mürarikkaid töövahendeid kasutavad. Seal aga enda kõrva kaitsmise peale nii palju enam ei mõelda. Kas sa kasutad kõrvatroppe või kõrvaklappe kodus muru niites või mingit elektrilist tööriista kasutades? Kas su pereliikmed teevad seda?
Muidugi on koduste tööriistade kasutamisel eelis see, et enamasti ei kasutata neid nii pikalt järjest, aga sageli alahinnatakse seda, kui tugevat heli kodused tööriistad tegelikult tekitavad. Kõrvu kahjustavat heli tekitavad nii muruniidukid, lehe- ja lumepuhurid, erinevad sireenid ja hoiatushelid ja paljud erinevad elektrilised tööriistad.
Need andmed kindlasti erinevad sõltuvalt sellest, millist konkreetset seadet kasutada, kuid on leitud, et
- Muruniidukite keskmine helitugevus on 90-95dB(A). Sellise helitugevuse puhul tekib püsiv kahjustus rakkudesse ~1-2 tunniga.
- Hekilõikurite keskmine helitugevus on 100dB(A). Sellise helitugevuse puhul tekib püsiv kahjustus rakkudesse ~15 minutiga.
- Erinevat tüüpi sagedamini kasutatavate saagide keskmine helitugevus on 100-115 dB(A)
- Trelli keskmine helitugevus on 90-100dB(A)
Need on küll üksikud näited, aga annab ettekujutuse, milliste helidega ka töövälisel ajal kokku puutume.
Kodus elektriliste tööriistade kasutamisel on hea omada suure summutusega korduvkasutatavaid kõrvatroppe või kõrvaklappe. Soovitan Isolate kõrvatroppe, mille kohta saad täpsemalt lugeda SIIT.
Olen kindlal veendumusel, et peaksime järjest vähem kasutama ühekordseid kõrvatroppe. Miks, saad lugeda SIIT.
Üleval toodud näidete puhul on näha ka kui kiiresti mingis olukorras võib tekkida rakkudesse püsiv kuulmiskahjustus. Sul võib tekkida tunne, et aga pole hullu, muruniidukit kasutan ju vähem kui tunni ja hekilõikurit ka ainult mõned minutid, seega mu kõrvad peaksid olema kaitstud! Need numbrid aga näitavad seda, et kui oled näiteks päeva jooksul kaks tundi muru niitnud (ilma kuulmiskaitsevahendeid kasutamata), siis on sinu päevane müranorm täis ning kõik muud helid, millega edasi kokku puutud päeva jooksul, mõjuvad ikka kõrvas asuvatele rakkudele kurnavalt. Aga ei ole ju realistlik, et niidad muru ära ja ülejäänud päeva istud kuskil täielikus vaikuses?
Sellest, kuidas ja kui kiiresti müra kuulmist kahjustab, saad lugeda SIIT.
Mehed tegelevad sagedamini mürarikaste hobidega
Kuigi see pole tingimata reegel, tegelevad mehed sagedamini mürarikaste hobidega. Näiteks motosport ning ka mõned saalispordialad, näiteks korvpall, võivad kõrvadele aja jooksul väga kurnavaks osutuda. Motospordi puhul on helid nii harjutades kui võistlustel tugevad ja oleks vaja kasutada kõrvatroppe, aga saalispordialadel võib müra kõige tugevam olla võistlustel.
Hobide ja huvialade alla liigitan siia ka vabatahtliku meelelahutuse, mis mürakahjustuse kontekstis sageli ära unustatakse. Kui töökeskkonna müra on üsna hästi reguleeritud, siis meelelahutusmüra puhul on palju suuri puudujääke ning kõrvade kaitsmise osas lasub täielikult vastutus inimesel endal. Kas sa enne kontserdile minekut mõtled kui tugev seal võib heli olla ja haarad kõrvatropid kaasa? Kontserdi jaoks kõrvatroppide valimise kohta loe SIIT.
On leitud, et ka valju muusikaga spordiklubide rühmatreeningus käimine võib kõrvadele kahjustavalt mõjuda. Kõige suuremas riskigrupis on selles osas kindlasti küll treenerid. Kuigi spordiklubis jõutrenni tehes pole muusika üldiselt nii tugev, et kõrvu kahjustada, on potentsiaalne oht siis, kui jõutrenni tehes kõrvaklappidest muusikat kuulata. Ka sellises keskkonnas on taustahelisid ikkagi üsna palju (taustamuusika, seadmete kilinad-kolinad, inimeste omavaheline jutt), mistõttu võib tekkida olukord, kus kõrvaklappidest muusika kuulamiseks peab heli olema nii tugev, et võib kuulmisele kahjustavalt mõjuda. Loe täpsemalt SIIT.
Nagu ka mürarikka töökeskkonna puhul, mängib ka meelelahutuse ja hobide puhul kõige suuremat rolli see, kui vali on heli ja kui pikalt selles keskkonnas viibitakse. Seega kuulmiskahjustus ei pruugi tekkida ühest mootorrattaga sõitmisest või ühel korvpalli võistlusel käimisest, aga mida sagedamini sellistes keskkondades viibida, seda suurem on ka selle tõenäosus.
Kuulmist mõjutab üldine tervislik seisund ja ka vastupidi
Meie üldine tervislik seisund mõjutab keha suutlikkust erinevate keskkonnamõjudega paremini või halvemini hakkama saada. See puudutab ka kuulmissüsteemi. On mitmeid terviseprobleeme, mille puhul on tõestatud tugev seos kuulmislangusega – näiteks kõrgenenud vererõhk ja diabeet suurendavad kuulmislanguse tekke riski. Mõlemad omadel erinevatel viisidel.
Samuti on leitud tugev seos kuulmislanguse tekke ja suitsetamise vahel.
- Suitsetajatel on 70% suurem tõenäosus kuulmislanguse tekkeks
- Ka suitsetajaga koos elamine (isegi kui ise ei suitseta), tõstab kuulmislanguse tekke riski kaks korda.
- Suitsetajal, kes töötab mürarikkas keskkonnas, on suurem tõenäosus mürast tingitud kuulmislanguse tekkeks
- Teismelistel, kes puutuvad kokku kõrvalise suitsuga (nn passiivne suitsetamine), on 2-3 korda suurem tõenäosus kuulmisprobleemide tekkeks
Siin teema juures on oluline ära mainida ka une olulisus. Uuringud on näidanud, et mehed kipuvad magama vähem kui võiks. Und mõjutavad nii töö- ja perekohustused kui ka ebatervislikud eluviisid – vähene liikumine, alkoholi ja kofeiini tarvitamine. Uni on aga meie tervise aluseks ning uneprobleemid võivad aja jooksul hakata põhjustama nii paljusid muid probleeme – kõrgenenud vererõhk, apnea, ülekaalulisus jne. Uuringud on leidnud, et vähene uni mõjutab aju verevarustust ning võib seeläbi kahjustada kuulmissüsteemi.
Kvaliteetse une tagamiseks on oluline vaikne keskkond ning selle tagamiseks saavad abiks olla kõrvatropid. Leia endale sobilik lahendus SIIT.
Kuulmislangusega käsikäes käivad sageli ka tinnitus ja helitundlikkus. Tinnitus on üks esimestest märkidest, et kõrvas olevad rakud on kahjustada saanud, kuigi on mõningaid muid võimalikke põhjuseid. Tinnitus võib esineda lühiajaliselt, kuid vahel jääda püsima ka pikaks ajaks või lausa püsivalt elu lõpuni. See, milline on meie eelsoodumus tinnituse tekkeks, ei tea me kunagi enne, kui see tekib. Nii tinnitus kui ka suurenenud helitundlikkus võivad märkimisväärselt mõjutada igapäevast toimetulekut. Helitundlikkuse kohta saad täpsemalt lugeda SIIT.
Kuulmislangus mõjutab ka pereliikmeid
Kuigi kuulmisraskused mõjutavad kindlasti kõige rohkem inimese enda toimetulekut, ei jää sellest puutumata ka pereliikmed. Kuulmislangus mõjutab ka sind ümbritsevaid inimesi. Kliinilist tööd tehes on väga sage nähtus see, et vastuvõtule tullakse hoopis pereliikmete utsitusel. Kuna nad ei jaksa enam häält tõsta, end pidevalt üle korrata, omaette rääkida jne. Mürast tingitud kuulmislangus tekib tasapisi, mistõttu on lihtne sellega aja jooksul ära harjuda ning uutmoodi kuulmine muutub normaalsuseks. Sellest tulenevalt jääb tunne, et probleem on pigem teistes kui endas – teised ei räägi enam nii selgelt, tele- ja raadiosaadete helikvaliteet läheb aja jooksul muudkui halvemaks, maailm on läinud liiga mürarikkaks jne.
Kuigi kuulmise hoidmist võiks kõige rohkem motiveerida enda tulevase kuulmise kaitsmine, on oluline mõelda ka oma lähedastele. Hoia oma kuulmist täna, et sinul endal kui pereliikmetel oleks tulevikus lihtsam. Ning kui tead, et su pereliikmel on suurem risk kuulmislanguse tekkeks, suuna teda juba täna oma kuulmist kaitsma. Kuulmislangust saab ennetada, aga kui see on tekkinud, seda ümber pöörata pole enam võimalik!
Kuidas on võimalik kuulmislanguse teket ennetada?
Nagu siit postitusest on ka juba läbi käinud, mängib mürast tingitud kuulmislanguse puhul kõige olulisemat rolli heli tugevus ja valjude helide sees viibimise aeg. Ehk siis:
- Kui võimalik, väldi mürarikkas keskkonnas viibimist või tee pause
- Kasuta mugavaid ja õigeid kuulmiskaitsevahendeid. Seda nii mürarikkas töökeskkonnas, meelelahutusüritustel, hobidega tegeledes kui ka kodus mürarikkaid töövahendeid kasutades.
Täna on saadaval väga erinevate funktsioonidega kõrvatroppe, mis saavad erinevates olukordades suureks abiks olla. Lihtsalt ole kindel, et valid kasutamiseks õiget tüüpi kõrvatropid!
Hoia oma kuulmist juba täna!
Peamine allikas: https://www.sciencedaily.com/releases/2009/10/091005111617.htm
