loading...

Raadio Kuku saade Terviseks: 3. märts on ülemaailme kuulmise päev

9 minutes, 35 seconds Read
Spread the love

Täna on ülemaailmne kuulmise päev, mille eesmärk on pöörata tähelepanu kuulmislanguse ennetamise tähtusele. Eestis on kurte umbes 1400–1600, vaegkuuljad kuni 200 000 ning neist kahest grupist viipekeelseid kurte umbes 2000. Läheme Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arsti, dr Maret Lepplaane vastuvõtule, kellega räägime, milline siis on eestlaste teadlikkus kõrvade tervisest ning millised on levinumad kaebused, millega kõrvaarstile jõutakse. Juttu tuleb ka sellest, kuidas kuulmishäired inimese igapäeva elu mõjutavad ning kuidas on omavahel seotud dementsus ja kuulmislangus. Lisaks anname ka nõu, mida saaks igaüks teha juba täna selleks, et kuulmiskahjustusi ära hoida. Saatejuht on Ingela Virkus.

Allikas: Kuku – Terviseks

S1

Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK pump.

Ingela Virkus

Tere, head kuku, raadio kuulajad, eetris on saade terviseks. Mina olen hingela virkus ja ma olen tulnutena stuudiost välja Ida-Tallinna keskhaigla Tõnismäe polikliinikusse ja siin on mind juba ootamas kõrva-nina ja kurguhaiguste arst, doktor Maret Lepplaan. Tere. Tervist. Täna on ülemaailmne kuulmise päev või kõrva tervisepäev, mille eesmärk on siis pöörata tähelepanu kuulmislanguse ennetamise tähtsusele. Kui nii üldiselt hinnata, siis milline seis on meie, eestlastel kõrvade tervisega, et millised on need levinumad kaebused võib-olla millega teie juurde jõutakse või kuidas te üldiselt hindaksite eestlaste teadlikkust kõrvateemade kohta, aga samas ka üldist seisukorda?

Maret Lepplaan

Ma arvan, et, et eestlaste kuulmise seis ei ole kõige parem, sellepärast et on ju rohkem rohkem mõjutab meid müra. Samamoodi, kui arvestada, et, et kuskil 15-l protsendil populatsioonist, et on mingisugune kuulmishäirega, kas väike või suur, siis kokku meid ongi juba 200000 ja rohkemgi veel. Noorte hulgas loomulikult aina rohkem rohkem on kuulmishäireid, mis ei väljendu tingimata kuulmislangusest, vaid ka vaid kõrva, mille esinemises ei, võib-olla ongi kõige suurem muutus just noor noorte hulgas ja selle põhjuseks ongi müras viibimine, muusika kuulamine, kõrvaklappidega väga kõrgel intensiivsusel ja pikka aega.

Ingela Virkus

Mis haigused siis diagnoosid, neid siis täpsemalt andmes, noorematel, võib-olla rohkem esineb.

Maret Lepplaan

Ma arvan, et diagnoosid on ikkagi üldiselt samad, aga lihtsalt seda kõike esineb nii palju varem kui seda vahepeal esines. Müra loomulikult kahjustab kuulmist ja selle esimesteks sümptomiteks ei pruugigi olla see, et ma nüüd ei kuule nii hästi teisi inimesi. Et võib-olla esmaseks kaebuses võibki olla see, et, et kõrvades on selline kõrvavile mis võib olla erinevat tüüpi, ta võib küll laheneda teatud ajaks, aga kui see mürale eksponeeritusse jätkub, siis kõrvavile muutub ainult püsivamaks püsivamaks, kuni ta siis tõesti enam ära ei kao.

Ingela Virkus

Miks on aga niimoodi, et osa inimesi sünnib kuulmishäiretega, ka teistel võivad need häired elu jooksul välja kujuneda?

Maret Lepplaan

No lapsed võivad tõesti sündida kuulmislangusega ja, ja osadel juhtudel on see tõesti geneetiline ja need lapsed sünnivadki selliste lapsevanemate perre, kus mitte kellelgi ei ole kuulmislangust. Nüüd jällegi see ei ole enam teemaks, aga vahepeal oli paarkümmend 30 aastat tagasi, et näiteks kui olid emal oli punetasid punetiste vastu vaktsineeritud, siis punetiste põdemine raseduse ajal. Kui hästi läheb siis lapsi ellu ja, ja Edoralid kuulmislangus, kui läks halvasti, siis, siis läks veel halvemini. Õnneks seda enam ei ole, kuigi jah, seal vaktsineeritute tase tasapisi on hakanud langema. Teised põhjused, miks lastel võib olla kuulmislangust, on loomulikult igasugused kõrvapõletikud. Õnneks need on sellised ajutised kuulmishäired. Vanemas eas loomulikult tuleb kõne alla see, et ma annan ise selle käigus siis kuulmishäired võivad tekkida, sisekõrvas olenevad struktuuri, vananevad. Teiseks väga oluliseks põhjuseks on ka suhkruhaigus esimest ja teist tüüpi, et kui me teame seda, et suhkruhaigus on äärmiselt levinud ja sellega ei kaasne mitte ainult siis silmanägemise probleemid, kuulmishäired igasugused peatraumad, kõrgvererõhutõbi ülekaal, mingisugused ravimid, eriti kui need veenisiseselt manustada, et need kõik võivad mõjutada kuulmist.

Ingela Virkus

Te nimetasite kõrvapõletik, et need võivad ka kuunist mõjutada, aga kuidas on näiteks lennukiga lendamine?

Maret Lepplaan

Ei lennukiga lendamine otseselt kuulmist kahjustavad. Kui seal need rõhumuutused on väga suured, siis jah, võib tekkida kuulmegile selline mulgustus või perporatsioon aga see on ka selline, mis mis on ajutist laadijat.

Ingela Virkus

Oskate te öelda, kui palju meil Eestis võib-olla neid, kes üldse ei kuule?

Maret Lepplaan

Kurtide kogukonna kohta ma tõesti ei oska öelda, sellepärast et seal on tõesti need määratlused, et kes on kurt, kas ta on viipekeelne, kurt või siis see, et ta kasutab seda kuuldeaparaat, et teatud ikkagi määral eesti kõnekeelt oskab ja suhtleb sellisel viisil, et jääd. Selles osas ma jätan, jään vastuse küll võlgu, jah.

Ingela Virkus

Aga räägime võib-olla need mõisted üle, et millal on tegemist siis viipekeele kurdiga või vaegkuulja ka, et kuidas need lähevad nii-öelda need.

Maret Lepplaan

Nüüd õigekeelsussõnaraamat ütleb, et vaegkuulja on ikkagi nõrgenenud kuulmisega inimene, kurt on ikkagi kuulmisvõimetu või väga halvasti kuulev inimene. Nüüd seal loomulikult inglise keele, inglise keeles on need veel rohkem segamini, sellepärast et inglise keelest põhimõtteliselt kõik kuulmislangusega inimesed sealhulgas ka siis kurdid, võib-olla seal on see, et suure tähega kirjutatuna Tech on ikkagi kurt kui kurtide kogukonda kuuluda ja väikse tähega defon on kuulmishäirega inimene. Et aina rohkem ka inglise keeles on, ikkagi hakatakse kasutama seda hiir mingit hääd, ehk siis üleüldiselt kuulmishäirete kuulmiseni hulkade eest ei ole ainult see kuulmislangus, aga, aga kas kõrvavile hüpra kuus ja kõik sellised muud vähem harvemini esinevad?

Ingela Virkus

Kuulmislangus on vist võib öelda, et selline natukene nagu salakaval ja tekib pigem ikkagi pika aja jooksul, mistõttu inimene ei pruugigi kohe neid probleeme kahtlustada ka. Millised on siiski need esmased märgid, mida võib juba siis kas enda puhul märgata või äkki näiteks lähedane märkab oma pereliikme puhul, et midagi võib kuulmisega valesti olla?

Maret Lepplaan

Täiskasvanud pool need peamised peamiselt märgid, siis on need, et, et inimene küll kuuleb, aga ta ei saa täpselt aru, mis on öeldud ja needsamused, kuulmishäired nagu süvenevad. Kui räägitakse distantsilt, seltskonnas, mürarikkas keskkonnas, et kuulmislangus ei olegi see, et kuulen prilliantselt ja siis teine hetk, ma ei kuule mitte midagi, et ongi sellised nagu variatsioonid, et vaikuses ma võingi väga hästi kuulda. Ma kuulen teatud teatud neid telesaatejuhte ja diktoreid, aga samal need naishääled, need just eriti kõrge helisagedusega hääled nende mõistmisel mul nagu raskusi. Ei ole ka ainult see, et noh, et mõistmisel on rasvase vaid lihtsalt, et osad häälikud ei ole kuuldavad ja, ja inimene ei suuda lünki nagu täita ja sellepärast jääbki aru saamata, mis on öeldud.

Ingela Virkus

Aga lisaks sellele, et inimene lihtsalt ei kuule hästi, kuidas kuulmislangus veel inimese igapäevaelu ja miks mitte ka vaimset tervist mõjutada võib, sest et on ju ka uuringuid, mis näitavad kuulmislanguse ja dementsuse vahel seoseid.

Maret Lepplaan

Nüüd kuulmislangus võib päädida sellega, et inimene sotsiaalselt täielikult isoleerib ennast, ta ei tahagi minna sinna sünnipäevapidudele, sellepärast et mitte keegi ei räägi hästi nendega ja kõik ainult mõmisevad. Tegelikult see mumisedavad on see, et inimesel on kuulmislangus loomulikult depressioon, ärevushäired, et on, on kahjuks kaasuvad häired kuulmislangusega inimeste hulgas ja on isegi näidatud, et haridustase, töötuse määr, sissetulek on madalam nendele inimestele, kellel on kuulmishäire ja mitte sellepärast, et kuidagi oleksid rumalad või nad ei saa hakkama, vaid lihtsalt neil ei ole sellised nagu lisateenuseid, mis aitaksid neil ühiskonnas täpselt samamoodi funktsioneerida nagu nendel, kellel ei ole kuumus langust. Ja see on väga õige, et te ütlesite, et, et vanemas eas tekkiv kuulmislangus on vägagi seotud siis dementsuse riskiga. Nüüd see on täiskasvanute hulgas, et ma tahaksin seda piiri tõmmata, et et lapsed, kes sünnivad kuulmislangusega, et, et nendel ei ole see, et nende automaatselt neil on palju suurem risk dementsuse tekkeks, et me räägime ikka täiskasvanutest. Ja nüüd alles hiljuti tuligi väga selline mastaapne teadusuuring välja. Mis siis näitabki, et tegelikult kuulmislangus on üks paremini nagu modifitseeritud välditav nagu riskifaktor dementsuse tekkes. Isegi näiteks haridustase või suitsetamine või mingisugused muud kroonilised haigused ei ole isegi nii suure tähtsusega, kui on tõesti see kuulmislangus täiskasvanu eas. Ja kui inimesel ongi näiteks raske sügava kuulmislangus ja ta ei kanna kuulmisabivahendeid, et siis tal on lausa neli korda suurem risk dementsuse tekkeks kui nendel, kellel on see kuulmislangus avada.

Ingela Virkus

Kuuldeaparaate ehk siis kas võib öelda, et see hakkab sellest pihta, et inimene hakkabki siis ennast isoleerima?

Maret Lepplaan

Vot, sellel ei ole kindlad, nagu konsensust, teadlased veel veel uurivad seda, et tõesti jah, et selline esmane järeldus võiks olla jah, et inimene sotsiaalselt isoleeritud, kaasavalt depressioon, ärevus, mis omakorda on, eks riske bakterid. Aga teine teooria on see, et inimene lihtsalt kasutab liigselt oma ressursse selleks kuulda normaalselt, ta kasutab liiga palju sellist ajuressursse. Et selle asemel, et kui ta võiks palju nagu lihtsamini kuulata kui tolleaegse kuulmisabivahendid, aga jah, tekib selline nagu nii-öelda kuulmisväsimus, auditooriumi väsimus. Ja ajul on jah, kogu aeg, mingisugune liigne tegevus.

Ingela Virkus

Aga lisaks on kuulmiskahjustustega inimestel häirunud ka tasakaaluorgani funktsioon, et kuidas need omavahel suhted on?

Maret Lepplaan

Ma olen alati ei ole kaasuvad, tasakaaluorgani funktsioon on häiritud. Aga kui inimesel ongi vananemisega seotud kuulmislangus, siis eks see tasakaaluorgan seal sisekõrvas ka vananeb ja muud tasakaalusüsteemi osad samamoodi vananevad. On mõned haigused tõesti, mille puhul see pearinglus ja, ja kuulmishangus käivad käsikäes, aga aga see ei ole nagu tüüpiline, et need on kaks eraldiseisvat sellist haigust ikkagi või häiret.

Ingela Virkus

Mida saaks siis aga igaüks juba täna ära teha, selleks et kuulmiskahjustust vältida, on seda võimalik üldse vältida.

Maret Lepplaan

Kindlasti vähendada müra enda ümber. Kui kuulata muusikat, siis ma pigem eelistaksin kasutada kvaliteetseid kõlareid, mitte isegi kõrvaklappe, aga loomulikult tingimustes, kus kõlareid ei saa kasutada, siis kasutada kvaliteetseid kõrvapealseid kõrvaklappe, millel on see müra summutav funktsioon on täpselt samamoodi. Nüüd inimesed, kellel on kroonilised haigused, sealhulgas siis hüpertooniatõbi, kõrgvererõhutõbi suhkruhaigus, nad on ülekaalulised, Nad suitsetavad samamoodi sellega kõigega tegelema, et teist tüüpi suhkruhaigus ei ole lihtsalt loomulik osa vananemisest. Et see kõik on vägagi välditav. Ja nagu ma mainisin, siis diabeet on kuulmishäire tekke üheks riskifaktoriks.

Ingela Virkus

Me jätkame oma vestlust juba homme kell 14 45, kui räägime ka sellest, kuidas üks kuulmiskontroll välja näeb.

S1

Ma ütlen. Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK pump.

 

Sarnased postitused

×