loading...

Vikeraadio saade Päevatee. kõrvaarstid

9 minutes, 9 seconds Read

Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik räägivad kuuldeaparaatidest. Kas kallim kuuldeaparaat on alati parem kui odavam? Kas see peab koguaeg kõrvas olema? Kuidas suhtuda kuuldeaparaate pakkuvatesse reklaamidesse? Kas kuuldeaparaate võivad müüa kõik, kes tahavad?

Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. oktoobril kell 16.05.

Ülle Karu

Meil on stuudios Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. Siin oli juttu ka kuulmisaparaatide hinnast, kas odavam on natuke kehvem ja kallim on siis palju parem eksele.

Maret Lepplaan

Kallimale on ikka jah, juurde poogitud ikka palju häid asju, ütleme niiviisi, seal on ikkagi, et mida saab eraldi ketta ära võtta, need tuulemürad ja, ja nii, et ikkagi saab natukese ja et eks kallimatel ikak, et tehnika korrigeerimis võimalused on palju suuremad kui odavamalt paraadil, aga inimene on väga individuaalne selles suhtes, et mõnele paned näiteks odava aparaadi kõrva, ta ütleb, et see on palju parem kui lisakallim aparaat, nii et reegleid sellele ei ole. Ei ole ka alati, ei tähenda, et ei ja neid peab proovima ja inimene ikka ise oma tunde järgi ütleb, mis talle heliliselt kõige paremini sobib.

Maret Lepplaan

Kuigi see spetsialist, kes sobitab, kes on saanud vastava väljaõppe, on selle sobitamise selline võti, kes teab mille üldsegi neid võimalusi. Üheks küsimuseks oli ka see, et vanainimene, kellel on siis määratud selline pisik kena ja ta saab hakkama ja alles hiljuti ka oli inimene, kellel on Parkinsoni haigus, et ilmselgelt need käed värisevad ei tule selle pealegi, ma annaksin midagi tillukest talle korda, tilluke, et ta ei saa seda ja sellepärast peabki olema kogenud spetsialist vastava hariduse saanud või ise juurde õppinud. Et ta teab meil võimalusi soovitada, proovida teada, mis on need piirangud, mida ta üldsegi lubab, mida ta ei luba. See konsultatsioon, mis on tund aega vähemalt plussis, korduskonsultatsioon, mis võib-olla täpselt sama kaua või on pool tundi. Üks asi on kuuldeaparaat, aga teine asi on see inimene, kes sobitub, peab ikkagi olema spetsiaalse väljaõppega, näiteks õde, kes isegi vaatab kõrva, kas seal on vaiku hoopiski või on seal mingisugune põletik. Nad ikkagi oskavad väga hästi eristada konsulteerida arstiga, mis me nüüd teeme. Et selline meeskonnatöö on täielikult probleem.

Ülle Karu

Mis on, tuleb kohe ütelda, kui inimesele midagi ei sobi või midagi ei meeldi seal loomulikult, ausus on kõige parem tagasi ma mõtlen, et äkki läheb pärast paremaks või võtan selle vastu kuuldeaparaat, kas on inimesel kogu aeg kõrvas või magades võtab inimene ära selle, mis?

Maret Lepplaan

Täitsa ära ei vaadanud, aga väga ebamugav eriti külje peal, aga kogu ärkveloleku aja oleks soovitav ikkagi, et temaga käia. Loomulikult on situatsioone, kus ta tunneb, et ta ei saa aparaati kõrvas hoida, siis tulebki välja lülitada näiteks mürarikkas keskkonnas mõnes väga suures liiklussõlmes, seal, kus on müra väga suur, seda ei pea kannatama julgelt kas heli maha võtta või välja lülitada, ei pea seda kannatama. Aga loomulikult kõne osa suhtluses peaks ta olema kõrvas. Kui inimene kuule, siis ta on ju pidevalt pinges, ta püüab hästi kuulda. Ja see on tegelikult väga suur pinge, sellega tekivad erinevad probleemid. Vererõhu tõus, peavalu, väsimine, see kõik ju inimest, väsitav, streigib seda nagunii välja ja ikkagi, et kui aparaat on kõrvas, siis ta ju kuuleb ikkagi paremini, tunneb kindlamalt kindlamalt ennast kergemalt.

Maret Lepplaan

Kui neid kuuldeaparaat kõne kätte saadud, et siis neid peaks nii nagu õde Raili Raadik ütles, et kogu ärkveloleku aja mitte siis, kui keegi tuleb külla, siis pannakse kõrva. Aga aju peab kõige sellega harjuma kõigi nende helidega, nende naabritega, kiuksumistega, olmehelidega, kõiki neid helisid või paju uuesti hakkame analüüsima, sest ei ole neid helisid, mis enne olid juba nagu kadunud ja et aju lihtsalt peab seda analüüsima, mõtlema, et kas nüüd midagi ohtlikku ohutut, mis on, analüüsib seda ja mõne aja pärast, et tõesti täiesti kaovad ära, on tuldud niimoodi tagasi, et on saadud kuuldeaparaati patsiente siis löönud. Et ma alguses kuulsin kella tiksumist, aga nüüd ma enam ei kuule, kas aparaat on katki, aga tegelikult aju on ära harjunud sellega, sellepärast ei pane ju seda, et me ma ei pane ka, iga tassime ümbruskonnas tähele, sellepärast et see on ajule meeletu töö, oleks vastasel juhul see on selline naturaalne protsess, et ühel hetkel tolme helil lihtsalt tasapisi kaovad ära. Kui nüüd ka, siis loomulikult tuleb tagasi sobitamiseks tulla, aga nii palju on ikkagi patsiendil enda vaja ära teha, kasutadagi seda kuuldeaparaati, isegi kui lugeda ajalehte ajalehekrõbin täpselt sama moodi, et aju saaks seda heli ja mõistab, et see on kõik, on ohutu, harjub ära ja läheb palju, palju nagu vähem häirivaks või üldse ei häiri, kui kaua üks kuuldeaparaat vastu peab.

Maret Lepplaan

See on täpselt kasutusajast ja sõltub ka inimesest endast, ikkagi kui hoolikalt ta teda hoiab. Ja loomulikult Tööealistel inimestel ka töötingimustest, kui ta on ikka väga tolmusest öös ja niiviisi, et siis on mikrofonid ja neid ummistuvad, see on täitsa loogiline, see on töö iseloom, selline aga ikkagi, et niiviisi, et kolm kuni kaheksa-üheksa aastat mõni tuleb, et tal on 10 aastat see aparaat olnud, nii et sellel nagu reegleid ei ole, kuidas seda aparaati hoida, siis tuleb omas karbis kindlalt omas karbis kindlasti ta on ikkagi elektroonika, ega ta niiviisi suurt higistamist ja Pettai KGB kannad ujuma ei saa, sellega ujuma ei saa minna ja duši all käia ei saa ja saunas ka ei ole soovitav käia, kuigi olen kuulnud, et munniga käib saunas kasuks, ta tahab saunas ka kuulda, mida teised räägivad seal täitsa loogiline. Tänapäeva aparaadid küll on siuksed vetthülgava kattega, aga no igal asjal on oma piir. Päris leotada ei saa, aga katted on paremad kui vanasti ja nad taluvad niiskust paremini.

Ülle Karu

Nüüd me jõuame jälle nende reklaamide juurde. Meil oli siin juttu, et kui inimesel kuulmine läheb kehvemaks, siis ta läheb arsti juurde ja siis soovitatakse kuuldeaparaati. Mida varem, seda parem.

Heli Kallasmaa

Seda paremini aju hakkab jälle, siis on ka. Tulemused on paremad, mida hiljem seda teha, seda halvemini. Kaju. Aju võtab.

Maret Lepplaan

Et kui inimene hakkab tundma, et kuule, meil on kehvem, sest et tavaliselt on lähedased, kes ütlevad, mine vaatama, et see moment, kui inimene juba hakkab tundma, võib-olla tõesti mul on vaja, et siis ma arvan, et on päris õige aeg, siis on võib-olla isegi juba hilja, et või mitte kunagi ei ole tegelikult hilja, alati saab proovida ja nüüd me oleme küll kuuldeaparaatidest rääkinud, aga korraks toon sisse selle sisekõrva institutsiooni teema täpselt samamoodi. Kas ise kõrvaldada rotatsioon ei tekita norm kuulmist ja need inimesed jäävad kaikige vaegkuuljaks, aga tulemused on ikkagi väga head, kus on näidustatud loomulikult, ja selle puhul ei ole ka meil otseselt mingit ajalist või vanuselist piiri, et oi, te olete 70, teie küll ei saa, kui oleksite 69 olnud, siis võib-olla ei ma vaatamegi inimest, seda nüüd Ida-Tallinna keskhaigla idee, et aga me saame sellise esmase konsultatsiooni, on ta ikkagi, et kas suunata edasi Tartu Ülikooli kliinikumi või mitte, aga seal ei ole nagu mingit diskrimineerimist vanuse osas.

Ülle Karu

Reklaamides, mis ajalehtedes on, kõik inimesed on neid näinud, need on ka just nimelt eakatele mõeldud ajakirjades, ajalehtedes, seal lubatakse, et konsultatsioon on, kõike tehakse. Inimesed on ka rääkinud, et ühest kohast saadetigi perearsti juurde, mis on muidugi äärmiselt õige otsus selle firma poolt. Ja teine jälle kurtis, et ta ei saa päris kätte, et üritas ka minna. Kuidas nendesse suhtuda, ma tunnen, et mul on kuulmine kehvem. Oi kui tore reklaam on siin kõike, lubatakse, vastuvõtud, kõik mis iganes asjad ja ma lähen nüüd hoopis sinna.

Maret Lepplaan

Jällegi kõik oleneb sellest spetsialistist, kes seal on, ei tea, eks ole, inimene ei tea, suur reklaam igal pool, nüüd ma ei oska öelda, mis on nende võimalused, sest et kui räägime meie haiglas, siis meil on ikkagi meil on kõne testid, mis me teeme müras, mis, mis me teeme vaikusesse on väga informatiivne seal kas on kõrvaarst, kui ongi seal näiteks vaikumistused, kas sul on seal arsti, kes selle saab ära võtta, kelle juurde suunata, kui sul on mingisugune infektsioon, kui sul on hoopis mingisugune muu kuulmislangus põhjustav haigus, need on küll harvemad, mis oleks operatsiooniga näiteks korrigeeritavad ja ei olegi võib-olla kuuldeaparaati vaja, et see kõik vajab jällegi sellist teadmisi. Kahjuks need kuuldeaparaate väljastavad firmad seal otseselt ei ole nagu mitte mingisuguseid kriteeriume, et kes tohib ja kes ei tohi, riik ei ole kahjuks neid piiranguid seadnud. Ka teie võite näiteks oma putka üles panna, peaasi et ta maksuvõlglane ei ole, nii et ostan aparaadid, hakkan neid eakate edasi müüma, et võtate mingisugune hiinast hakata tellima ja noh, otseselt ei kontrollita, et kes seal töötavad, kas teil on mingisugused spetsiaalse väljaõppe saanud õed või keegi teine, mis seal tehakse? Loomulikult jah, sotsiaalkindlustusamet tegeleb sellega päris karmiks, on nad läinud oma igasuguste dokumentatsiooniga üldsegi ei tee mitte mingit kriitikat, aga tegelikult võiks piiranguid seada, mis peavad olema nõuded ka ruumidele, töötajatele, kõik see peaks olema ka ikkagi määratletud, seal on selline täiesti reguleerimata segane piirkond see kuuldeaparaatide väljastamine, sobitamine, kõik see, et pigem soovitada teha oma eeltöö, kui ei oska, siis tulla ikkagi haiglasse, kus on kindel koht, et alustada perearstist, ka tema võib vaadata, kas on hoopiski vaik, mitte see, et Vaiko ainuüksi tekitab seda kuulmislangust, aga ta kindlasti võib võimendada seda kuulmisfunktsioonihäiret.

Ülle Karu

Stuudios olid Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. Pärast esimest saadet tuli meile ka küsimusi kuuldeaparaatide kohta. Kuna olen doktor lepplaane ja õde Raili raadikuga salvestanud päris pikka juttu, siis kuuleme seda osade kaupa meie järgmistes saadetes. Kui need jutud on kuulatud, võib-olla saatega sealt oma küsimusele vastuse, siis võtame käsile vahepeal tulnud küsimused, millele doktor Lepplaan ja õde raadika nõus lahkesti vastama.

Sarnased postitused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: