loading...

Kõrvakohin häirib igapäevast elu ja und

1 minute, 35 seconds Read
Spread the love

Mõnel inimesel undab, vilistab, kohiseb või sumiseb kas ühes või mõlemas kõrvas sedavõrd, et see on põhjustanud raskusi oma igapäevase eluga toimetulekus. Kõrva pugenud rohutirtsu saagimist kuuleb inimene vaid ise, teised seda ei taju.

Tinnitus võib tekkida aastate lisandudes, aga kummitab ka palju nooremaid inimesi. Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president Marek Metsmaa selgitab, mis inimese peas toimub, kui tinnitab.

Kui vahel kõrvas viliseb või kohiseb või vilistab, siis mis haigusega tegemist on?

Kõrvakohin ehk tinnitus võib esineda iseseisva kaebusena või olla seotud ükskõik millise kõrva piirkonna haigusega. Heli kõrvas kuuldakse üksnes ise, teised seda ei taju.

Umbes 15 protsenti elanikkonnast kannatab mingil eluperioodil kõrvakohina all.

Mis on tinnitus?

Tinnitus (sõna pärineb ladina keelest ja tähendab helisemist) on heli, mida inimene tajub ühes või mõlemas kõrvas või peas ja millel ei ole välist heliallikat. Tinnitus võib esineda ühes või mõlemas kõrvas või peas.

Seda on tavaliselt kirjeldatud kui suminat, helinat, müra, undamist, kuid mõnede patsientide kirjelduse kohaselt võib see esineda kõrge vilena, klõpsumisena, sirinana, mis meenutab rohutirtse. Mõnel juhul sarnaneb tinnitus inimhäälega, muusikaga, tuule või lainete kohinaga.

PÕHJUSED

• Väliskõrva häired: kõrvavaik, võõrkehad kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus.

• Keskkõrva häired: negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmetõrve häire, kuulmeluukeste liikumatus.

• Sisekõrva häired: kuulmisnärvi kahjustus, kuulmislangus, mürakahjustus, pearinglus, tasakaaluhäired, Méniere’i tõbi.

• Ravimitest tingitud ajutised kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ja valuvastased ravimid, kaasa arvatud aspiriin ja ibuprofeen.

• Süsteemsed häired: kõrge või madal vererõhk, aneemia, suhkurtõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad.

• Pea- ja kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese patoloogia.

Allikas: dr Marek Metsmaa

Sarnased postitused

×