loading...

Kas mu beebi kuuleb?

5 minutes, 23 seconds Read
Spread the love

Mõned aastad tagasi Eestis tehtud uuring näitas, et siiani avastati meil kuulmislangus keskmiselt viiendal eluaastal. See on lootusetult hilja, sest kõige tõhusamalt arenevad kuulmine ja kõnetaju kolmel esimesel aastal. Mida aeg edasi, seda raskem on õppida kõnest aru saama ja rääkima, sest aju ei ole võimeline kuuldud helisid lahti mõtestama. See tähendab aga seda, et lapsel on raske suhelda ja kirjutada, mis omakorda mõjutab tema edukust, karjääri väljavaateid, pereelu…

Aastaid tagasi võeti Ameerikas vastu otsus, et kuulmislangus tuleks kindlaks teha juba kolmandaks elukuuks. Tasapisi on ka enamik Euroopa riike alustanud beebide kuulmise uurimisega. Ja nüüd, tähelepanu noored emad – uuel aastal kontrollitakse imikute kuulmist ka meil. Täpsemalt, juba praeguseks on Tartus uuritud umbes 600 vastsündinut.

Kuidas uuring käib?

Emade rahustamiseks olgu kohe öeldud, et keerulise nimega kuulmisuuring – otoakustiliste emissioonide registreerimine (OAE) – on imelihtne. See ei tee valu ega ole beebile ebamugav. Narkoosi ega uinuteid sel puhul ei kasutata.

Mis siis toimub? Beebi lamab küljel ja tema kuulmekäiku pannakse väike andur, mille kaudu juhitakse kõrva tasast heli. Sellele reageerivad sisekõrvas olevad karvarakud, tekitades ise nõrka heli – kaja, mille registreerib hästi tundlik aparaat.

Mida rahulikum on tita, seda suurem on tõenäosus, et uuring õnnestub. Sellepärast on kõige parem, kui laps sel ajal magab. Kui aparaat on kõrvast tuleva heli kinni püüdnud, võib öelda, et tõenäoliselt ei ole lapsel kuulmisega probleeme. Siiski tasub ka edaspidi jälgida, kuidas ta helidele reageerib, kuidas häälitseb.

Kõige parem on kuulmist uurida 6.–7. päeval. Sageli tehakse seda siiski juba enne sünnitusmajast lahkumist, sest vahel on titaga haiglasse tagasitulek keeruline. Paraku juhtub aeg-ajalt, et tundlik aparaat ei registreeri kõrvast tulevaid vastuseid. Muretseda pole siiski  põhjust – see ei tähenda veel, et laps ei kuule.

Miks uuring alati ei õnnestu?

Tartu naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva, kes kontrollib beebide kuulmist, ütleb, et uuringu ajal peab andur olema täpselt kuulmekäigus. Seda on aga keeruline tagada, sest kui laps end natukenegi liigutab, nihkub otsik ära ja vastust ei tule. Ka siis, kui kuulmekäik on väga kitsas, ei tarvitse andur õigesse kohta sobituda. Peamine põhjus, miks uuring ei õnnestu, on aga see, et mõnepäevase tita kõrvas võib olla lootevõiet või -vedelikku, mis takistab heli liikumist. Teiste maade kogemused näitavad, et esimene uuring ei anna õiget vastust umbes kolmandikul juhtudest.

Kõik need lapsed, kellel esimene uuring ei õnnestu, kutsutakse mõne nädala pärast tagasi täpselt samasugusele uuringule. Kui ka teisel korral ei tule kõrvast selgeid vastuseid – mida juhtub umbes 13% lastest –, ei tähenda ka see, et beebil on kuulmisega probleeme. Olukorra täpsustamiseks läheb selline tita kolmandale, veidi teistsugusele uuringule, mis näitab närviteede seisundit. See keerulise nimega uuring on ajutüvepotentsiaalide audiomeetria (BRA).

Mis saab edasi?

Kui lapsel avastatakse kuulmispuue, tehakse kuulmiskeskuses täpsemad uuringud, laps saab kuuldeaparaadi ning vanemad juhtnööre, kuidas edaspidi oma järeltulijat õpetada ja kasvatada. See on vaevarikas töö, ent kui kuulmiskahjustus on avastatud juba beebieas ja pere teeb tublit tööd, võib kuuldeaparaadiga laps tavakoolis kenasti hakkama saada.

Süüdi võivad olla geenid

Miks sünnib kuuljate perre kurt laps? Kuigi väga paljudel juhtudel jääbki täpne põhjus teadmata, on tähtis roll pärilikkusel. Kurtusega seotud geene teatakse üle 30 ja üht, mille nimi on Connexin 26, uuritakse meilgi. Millegipärast on selle geeni kandjaid Eestis rohkem kui mujal Euroopas. Geenikandjal endal kuulmisega probleeme pole, kui aga emal ja isal on mõlemal selline geen, võib 25% tõenäosusega sündida neil kuulmiskahjustusega laps. Paaris peres tuhandest nii ka igal aastal juhtub.
Õnneks ei ole sellistel lastel mingeid muid puudeid ja kuna nad sünnivad kuuljate perre, on neid lihtsam õpetada. Kaasaegsed kuulmisvahendid annavad lapsele võimaluse sulanduda kuuljate ühiskonda.

Kuhu minna?

Kuna esiotsa kontrollitakse imikute kuulmist ainult Tartus ja Tallinnas, võivad kõik vanemad, kelle last ei ole uuritud, helistada:
• Ida-Tallinna Keskhaigla registratuuri telefonil 1900
• Tartu Ülikooli kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna telefonil 731 9100.

Mis põhjustab kuulmislangust?

Laps hakkab kuulma juba 26. rasedusnädalal. Beebi mäletab üsas kuuldud helisid ning sündides on tal juba 12–14nädalane kuulmiskogemus. Kõige tõhusamalt areneb kuulmine 26.–28. rasedusnädalast kuni esimeste elukuudeni.
Kuulmislanguse riskifaktoriteks on:
• kuulmislangus peres
• üsasisesed nakkused
• sünnikaal alla 1500 grammi
• sünnihinne 0–4 esimesel minutil või 0–6 viis minutit pärast sündi jt.

90% kuulmislangusega lastest sünnib kuuljate peresse. Kaasasündinud kurtust esineb 1:1000. Kergemaid kuulmispuudeid on erinevatel andmetel 3:1000 kuni 6:1000.
Pärilikkus on kuulmislanguse põhjuseks 40% juhtudest, pre- ja perinataalne patoloogia (enneaegsus, üsasisesed nakkused jne) 22% juhtudest. Põhjust ei leita 38% juhtudest.

Jälgi, kuidas laps areneb

Iga beebi puhul tuleb jälgida, kuidas ta reageerib helidele. Kui teil on kahtlusi lapse kuulmise osas, rääkige sellest kindlasti perearstiga.

4.–6. elunädal

• Kas laps ehmub valju lärmi (nt raadio) peale?
• Kas ta pilgutab silmi ootamatu valju lärmi peale, mis tuleb tema lähedusest?
• Kas ta rahuneb, kui ema teda lohutab?
• Kas lapse silmad hakkavad tuttavaid hääli kuuldes heliallikat otsima?
• Kas laps hakkab lalisema?

3.–4. elukuu

• Kas laps üritab pöörata pead heliallika suunas?
• Kas ta ärkab, kui keegi siseneb tuppa või astub tema voodi juurde, ilma et voodit puudutaks?
• Kas ta rahuneb kõne või muusika abil?
• Kas ta laliseb, kui kuuleb vanema häält?
• Kas ta vaatab küljele, kui hääl tuleb sealtpoolt?

6.–7. elukuu

• Kas laps jälgib huvitatult läheduses toimuvat kõnelust?
• Kas ta reageerib hõikele?
• Kas ta otsib ja leiab heliallika, mis asub tema kõrvadest allpool? Kas ta keerab pead, kui lärm tuleb küljelt?
• Kas on selgelt aru saada, et laps kuulatab?
• Kas talle meeldib muusika?
• Kas ta annab häälekalt märku, kui muusika või kõne järsku lõpeb?
• Kas ta hakkab üha rohkem lalisema?

10.–12. elukuu

• Kas laps mõistab keelt?
• Kas ta reageerib vaiksele kõnele?
• Kas ta reageerib muusikale ning otsib heliallikat, mis asub ülalpool kõrvu?
• Kas ta hakkab juba mõnda sõna selgelt ütlema (emme, issi, auh)?

Sarnased postitused

×