Kõrva vaikummistus tekib tõenäolisemalt neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas.
Jelena Ivanova
Medicumi kurgu-nina-kõrvaarst
Liigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust ja kõrvade lukkuminekut – sagedamini on selle murega kimpus lapsed ja eakad.
Vaik on vajalik, kuna takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni. Kui aga väliskuulmekäigu näärmed toodavad vaiku liiga palju, võib tekkida vaigukork. See võib kuulmekäigu ummistada ning põhjustada kuulmislangust, kohinat kõrvus, kuulmekäigu sügelemist ja tasakaaluhäireid. Mõnel inimesel eritubki rohkem vaiku, kuid selle teket võib suurendada ka ärevus ja stress.
Kõrva vaikummistus tekib suurema tõenäosusega ka neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline või kellel moodustub kõva ja kuiv vaik. Vaiku esineb kahes vormis: pehmet ja kuiva. Enamasti on inimestel kollakaspruuni värvusega pehme vaik, mis eraldub kõrvast iseenesest, näiteks pestes või magades. Seevastu hallika värvusega kuiv vaik kipub ummistust tekitama.
Kuna vaigukork tekib pikkamisi, ei pruugi inimene probleemist teadlik olla enne, kui kõrva satub vett – vesi imendub vaiku, see hakkab paisuma ja sulgeb kuulmekäigu. Ummistuse korral tuleb esmalt vaigukorki pehmendada. Selleks pole vaja minna erakorralise meditsiini osakonda või eriarsti juurde – apteegi käsimüügist leiab samuti sobivaid vahendeid. Apteekrilt võib küsida nii pehmendava toimega kõrvatilku kui ka -spreisid, mis aitavad vaigukorgil kergemini eemalduda.
Pehmendava toimega õlitilkasid võib kasutada igapäevaseks hoolduseks pikka aega, kuna enamasti neil kõrvaltoimeid pole. Apteekides müüakse ka kõrvaküünlaid, kuid neid ma ei soovita – need võivad kasu asemel hoopis kahju teha, pealegi ei eemalda need kõrvavaiku. Pehmendatud vaigukorgi kuulmekäigu kanalist saab välja loputada ka kodus, kuid seda võib teha ka pereõe või -arsti juures. Kui kõrvu on vaja puhastada mikroskoobi all, suunatakse patsient kõrvaarsti juurde.
Vältida tuleb vatitikke
Vaikummistuse teket üldiselt ennetada ei saa, kuid mingil määral aitab seda vältida igapäevane kõrvade eest hoolitsemine. Kõrvade puhastamiseks piisab sõrmega kõrvaava pesemisest ja õrnalt rätikuga kuivatamisest. Kindlasti ei tohiks kõrvu puhastada tavaliste vatipulkadega, ehkki need on isegi kõrvapulkadeks ristitud. Pahatihti kiputakse vatipulkadega kõrvu liiga sügavalt puhastama, kuid nii surutakse vaik veelgi sügavamale ja seda on hiljem keerulisem eemaldada. Halvemal juhul võib vatipulgaga nahka kahjustada, mille tagajärjel tekib põletik. Suureks ohuks on ka trummikile kahjustamine ning vigastada võib ka keskkõrvas asuvaid kuulmeluid, mis põhjustab juba tõsise, vahel ka püsiva kuulmiskahjustuse. Kõige sagedamini tulevad vastuvõtule vanemaealised, kes kurdavad viletsa kuulmise üle. Kui arst aga kõrva ära loputab ja liigse vaigu eemaldab, taastub kuulmine justkui imeväel. Mõned ei saa arugi, et nad ei kuule, lihtsalt harjutakse sellega ära. Vaigukork on kergem tekkima lastel ja eakatel. Lastel eritub kõrvavaiku palju, kuid tavaliselt on see pehme konsistentsiga ja piisab, kui silmaga nähtav vaik eemaldada. Vanematel inimestel on kõrvavaik tihti kõvema konsistentsiga, mistõttu esineb neil ka vaikummistust sagedamini.
Millal perearsti poole pöörduda?
~ Kui vaigukork on eriti tihke. ~ Kui vaikummistus tekib esimest korda – arst selgitab välja, kas ummistuse taga on ikka vaigukork või hoopis muud põhjused, nagu näiteks väliskuulmekäigu põletik, keskkõrvapõletik, võõrkeha kuulmekäigus jne. ~ Kui kõrvad on pikemat aega lukus, sügelevad, eritavad vedelikku või on kuulmine langenud, võib tegu olla kõrvapõletikuga ja tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.
Allikas: Terviseuudised, nr. 5, 4 mai 2016
