Kuna inimesed viibivad üha rohkem müra sees ja kasutavad agaralt kõrvaklappe, siis ähvardab järjest enam noori kuulmiskaotus.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 1,1 miljardit noort vanuses 15–30 eluaastat riskirühmas, keda ähvardab kuulmislangus. Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping rääkis “Terevisioonis”, kuidas ta koos kolleegidega uuris 9. klassi õpilaste kuulmisteravust.
“See oli vanasti eakate inimeste probleem või siis nende, kes olid pidevalt suure müra sees. Nüüd selgub, et noori ähvardab hoopis meelelahutusega kaasnev muusika,” lausus ta. Ehk siis ööklubides ja kontsertidel kostuv vali muusika. Samuti kasutavad noored kõrvaklappe, mis mõjutavad kuulmist.
Eesti teadlased viisid läbi uuringu, kus mõõdeti laste kuulmistundlikust erinevatel helisagedustel. Õpilased täitsid ka küsitluse, kus kirjeldasid oma kuulamisharjumusi: kui sageli kasutavad nad kõrvaklappe ja kui tihti käivad kontsertidel. Tulemustest selgus, et 11–12 protsendil õpilastest on kuulmislangus 20 detsibelli või rohkem. “See ei ole katastroofiline, inimene ise seda ei märka, aga see on ikkagi kuulmislangus,” ütles Tereping.
Uuringust tuli ka välja, et väga suur osa noori kasutab kõrvaklappe rohkem kui kolm tundi päevas. Siinkohal on ka oluline, kui valjult muusikat kuulata. “Ei ole nii, et kõik, kes kõrvaklappe kasutavad, jäävad igal juhul kurdiks,” lausus Tereping.
Varasematest uuringutest on Terepingi sõnul välja tulnud, et kui suureneb kõrvaklappide kasutamine, suureneb ka noorte hulk, kellel on kuulmislangus või kes kurdavad tinnituse all. Tereping selgitas, et tinnitus on nähtus, kus pidev kohin või vile on kõrvades. Seda võib kogeda ka pärast valju kontserte. “Meie uuringus noored ütlesid, et pärast kontserdil viibimist kõrvad kumisevad. Siin ongi minu küsimus, et kui kuulajad ei soovi ega nõua, et heli oleks sedavõrd vali, siis miks seda pakkuda,” arutles Tereping ja kutsus kontserdikorraldajaid selle üle mõtlema. 30–40 protsenti uuringus osalenud noortest leidsid, et kontsertidel on heli enamjaolt liiga vali.
“Heliga on sarnane lugu nagu radioaktiivse kiirgusega. See ei pruugi olla nii, et heli on väga tugev ja annab kohe endast tunda. Kui see on lühiajaline, siis võibolla ei olegi midagi hullu. Kui aga olla pidevalt valju heli sees, siis pikapeale hakkab see kuulmist kahjustama ja kuulmisteravus langeb pöördumatult,” ütles ta.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: “Terevisioon”, küsis Juhan Kilumets
Vaata saadet:
