Erinevalt mitmetest teistest kroonilistest haigustest on Alzheimeri diagnoosimine tõusuteel. Arvatakse, et aastaks 2050 võib selle degeneratiivse tõve all kannatada juba ligi 160 miljonit inimest. Teadlased otsivad ravi ja leevendust mitmel rindel, selgus Vikerraadio saates “Huvitaja”.
Dementsuseni viiiva Alzheimeri tõbe uurivad teadlased rõhutavad ajakirjas Journal of Alzheimer Research Reports, et tegemist on kompleksse haigusega, mis vajab rätsepatööna valminud raviplaani. Inimesed ei mõista endiselt, kui olulised nende endi elustiil ja toiduvalikud aju tervise jaoks on.
Science Daily andmetel lisati tänavusel Alzheimeri Assotsiatsiooni konverentsil senisele üheksale riskifaktorile veel kolm: alkoholiga liialdamine, täiskasvanueas saadud peavigastus ja vanemas eas õhusaastega kokku puutumine.
Need üheksa, mis juba varem risikifaktoritena kirjas olid, on: lapseeas puudulikuks jääv hariduskogemus, ehk koolis mitte käimine, täiskasvanueas kuulmise kaotamine, kõrge vererõhk, ülekaal, suitsetamine, depressioon, sotsiaalne isoleeritus, füüsiline passiivsus ning vanemas eas väljaarenenud diabeet.
USA-s anti roheline tuli esimesele Alzheimeri ravimile 20 aasta jooksul
Värske konverentsi sõnum on, et kui kogu elu vältel nende 12 riskifaktoriga tegeleda, siis oleks võimalik lausa 40 % dementsuseni viinud haigusjuhtumitest kas täielikult ära hoida või sümptomite ilmnemist edasi lükata.
Rõhutati ka, et kunagi pole liiga vara asuda ellu viima dementsuse ennetamise taktikaid. Mõned (nagu suitsetamisest loobumine) on ilmselged, teised aga vajavad veel selgitustööd.
Näiteks töötervishoius tuleks senisest enam tähelepanu pöörata kuulmiskahjustuste vältimisele. Kui inimesel on elu jooksul kuulmine siiski kahjustunud, tuleks tingimata võimalikult vara asuda kasutama kuuldeaparaati.
Alzheimeri patsientidel hakkavad ajusse kogunema valgud, mis häirivad närvirakkude tööd. Ajakirjas Journal of Physical Chemistry avaldatud teadusartiklis kirjeldatakse uut lähenemist selle füüsilise probleemi lahendamisel.
Kui varem on seda püütud ladestusi keemiliselt lagundada, siis Jaapani ja Prantsuse teadlastest koosnev uurimisgrupp on võtnud appi infrapuna laserid, mille teatud sagedusel kasutamisel suudavad need lagundada jääkaine molekulidevahelised vesinikusidemed ja sealt edasi laguneb struktuur juba ise.
Peagi algavad kliinilised uuringud ravimikandidaadil nimega CMS121, kirjutab Science Direct. Hiirte peal läbi viidud katsetes tõestanud, et see ajurakkude ja rasvamolekulide suhet muutev preparaat suudab aeglustada ajurakkude vananemist ning anda mälu halvenemise protsessile tagasikäik.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
Allikas: Vikerraadio
