loading...

Kui kõrv ei kuule

Kui suur probleem on 65aastaste ja vanemate inimeste häiritud kuulmine? Inimene kuuleb kõige paremini 25 eluaastani, 60–65aastaselt algab aga loomulik kuulmislangus. Eestis saab aastas umbes 4000 inimest endale kuulmisaparaadi. Mida tähendab ealine kuulmisnõrkus? Inimkõrv kuuleb helisagedusi 16 hertsi kuni 20 tuhat hertsi. Vestluskaaslasega rääkides peame suhtlema teatud helitugevusega, mis on talle kuuldav ja arusaadav. Kõnepiirkond […]

Absoluutne kuulmine – tohutu õnn või vaev

Üks inimene 15 000-st sünnib absoluutse kuulmisega. Asümmeetria kahe ajupoolkera vahel, üle mitme põlvkonna välja löönud geen ja palun väga, tulemuseks on uus Bach, Mozart või Frank Sinatra. Nähtusel pole midagi ühist kuulmise teravusega. Nagu kooliharidusega inimene võib sõna kala kõrva järgi üles tähendada tähtede k-a-l-a abil, teab absoluutik “Põdral maja metsa sees” kuuldes, et […]

Kas halb kuulmine on pärilik ja kuidas harjuda pideva tinnitusega?

Juba üks väga tugev heli võib põhjustada kuulmiskahjustuse, sellepärast peab oma kuulmise eest hästi hoolitsema. Millised müüdid saadavad kuulmislangust? 1. Halb kuulmine on pärilik Nii ja naa Helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning seepärast kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas. Üks põhilisimaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on aga ikkagi igapäevane ja aastaid […]

Muusikalisi hallutsinatsioone võib põhjustada kuulmislangus või hoopis ülim loomingulisus

Kas oled kogenud, kuidas ühtäkki kõlab väga realistlikult muusika, kuid samal ajal ei suuda sa selle heli tekitajat tuvastada ja kõrvalseisjad eitavad muusikalise tausta olemasolu? Jah, see tuleb sinu peast. Miks muusikalised hallutsinatsioonid tekivad ja kas see viitab skisofreeniale? Totakate lugude kummitamist on ilmselt igaüks kogenud. Seda ei tohiks aga segamini ajada muusikalise hallutsinatsiooniga. Muusikaline […]

Kõrva-nina-kurguarst: aina sagedamini pöörduvad vastuvõtule teismelised, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle

Aina sagedamini pöörduvad arsti vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osad kuulmislanguse põhjused ning tüübid, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Maret Lepplaan. Umbes 14 protsendil noorukitest, kes kasutavad sageli kõrvaklappe, on püsiv kuulmislangus WHO prognooside […]

Kõrvaarst: kõrvaklappe ei tohiks kasutada üle kolme tunni päevas

Qvalitas Arstikeskuse kõrva-nina-kurguarst dr Marina Tšerkassova ütleb, et üldiselt näiteks virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kasutamine suurt kuulmiskahjustuste riski ei tekita. Ta toonitab aga siiski, et kõrvaklappide kasutamise aega on mõistlik piirata ja tarvitada neid mitte kauem kui 1,5 tundi korraga ning päevas kokku kuni 3 tundi. Miks nõnda? Pikaajaline kasutamine kahjustab kuulmist Kõrvaklapid ise ja nende mõistlik […]

Mõningate kuulmishädade lihtsasti ravitav põhjus

Liigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust ja kõrvade lukkuminekut – sagedamini on selle murega kimpus lapsed ja eakad. «Vaik on vajalik, kuna takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni,» lausus erakliiniku Medicum kurgu-nina-kõrvaarst Jelena Ivanova. Kui väliskuulmekäigu näärmed toodavad aga vaiku liiga palju, võib tekkida vaigukork, mis võib kuulmekäigu ummistada ning põhjustada kuulmislangust, kohinat kõrvus, kuulmekäigu […]

Kui taustamürast ei erista räägitut, võib see viidata levinud haiguse suuremale riskile

Kuulmisraskused võivad olla uue uuringu kohaselt vanemas eas seotud ka suurema dementsusriskiga, vahendab Science Alert. Uuringus, milles osales üle 80 000 üle 60-aastase täiskasvanu, ilmnes suurem dementsusoht nendel, kel oli mürarikkas keskkonnas raskusi kõne kuulmisega. Dementsust iseloomustavad lisaks mäluprobleemidele ka raskused kõne ja mõtteprotsessidega. Uuring lisab tõendeid, mis viitavad, et kuulmisprobleemid võivad olla mitte ainult dementsuse sümptom, […]

Tehnoloogia areng mõjutab otsust, kas elada pigem kuulja või kurdina

“Pealtnägija” vestles sel puhul Taneli ja tema tädi Riinaga – neist üks on täiesti kurt ja viipleb ning loeb huultelt, teine kasutab moodsat tehnikat – pähe istutatud implantaati – ning kuuleb elektroonika abil peaaegu täielikult. Statistika kohaselt sünnib 1000 inimese kohta üks-kaks kurti ehk Eestis on 1400-1600 kurti, mis on üks suuremaid meelepuudega gruppe. Valga […]

Kuuldeaparaadi ja laseriga Alzheimeri vastu

Kuuldeaparaadi kasutamine aitab Alzheimeri riski vähendada. Erinevalt mitmetest teistest kroonilistest haigustest on Alzheimeri diagnoosimine tõusuteel. Arvatakse, et aastaks 2050 võib selle degeneratiivse tõve all kannatada juba ligi 160 miljonit inimest. Teadlased otsivad ravi ja leevendust mitmel rindel, selgus Vikerraadio saates “Huvitaja”. Dementsuseni viiiva Alzheimeri tõbe uurivad teadlased rõhutavad ajakirjas Journal of Alzheimer Research Reports, et […]

×