Tööpäev Kuulmiskeskuses Kuulmisrehabilitatsiooni keskuse audiometristi kabinetti astub sisse eakas proua tütrega. Naine on vaikne, istub püüdlikult nagu koolitüdruk, käed süles ja pilk maas. Keskealine tütar uurib oma kohalt uudishimulikult laual olevaid kuuldeaparaadi-juppe. Arst tuvastas naisel vanusest tingitud kuulmislanguse. Naine on juba jõudnud kuulmiskeskusse ning siin on audiogramm ja muud kuuldeaparaadi saamiseks vajalikud ettevalmistused ära tehtud. […]
Kuulmisprobleeme esineb umbes 20%-l inimetest. Kuulmislangus võib tabada meist igat üht, kuid ennekõike seostatakse seda vananemisega. Olukord on tõsine, kuna üle poole kuulmispuudega elanikkonnast on tööealised. Ja ehkki kuulmist võivad aidata parandada kuulmisaparaadid, mida kasutavad maailmas miljonid kuulmislangusega inimesed, on veelgi rohkem kuulmislangusega inimesi, kes mingil põhjusel veel kuuldeaparaate ei kasuta. Paraku näitavad aga mitmed uuringud, et kuulmislanguse ja dementsuse […]
Aasta-aastalt on maailmas aina rohkem kuulmislangusega inimesi ja kahjuks on kuulmishäireid järjest noorematel inimestel. “Inimene harjub kiiresti vaikuses elama, kuid ei peaks,” ütleb ITK Kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik. kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas me tajume ümbritsevat ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks on üks anekdoot, mis võib igaühega meist juhtuda ka […]
Kuuldeaparaatide kandmine võib aeglustada eakatel vaimse võimekuse kadumist ning parandada kognitiivseid funktsioone. Kuulmiskadu põhjustab ka tunnetusliku võimekuse vähenemist ning umbes 32 protsenti üle 55-aastastest ja 70 protsenti üle 70-aastastest kannatavad kuulmiskahjustuse all. Kuulmiskadu üks on dementsuse riskiteguritest. Melbourne’i ülikooli teadlased katsetasid, kuidas mõjutab kuuldeaparaat saja 62–82-aastase inimese vaimset võimekust. Osalejate aju funktsioone ja võimekust testiti 18 […]