Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB.
8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist.
Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.
Müra on üks sagedasemaid kuulmiskahjustuse põhjusi. Aastas registreeritakse umbes 2000 uut haigusjuhtu. Mürakahjustus moodustab ligi poole kõigist meestel registreeritud haigusjuhtudest.
Mürakahjustuse põhjuseks on igasugune tugev heli (masinamüra, püssilasud, lennukid, tugev muusika, mootorsaed).
Mürakahjustuse teke sõltub heli tugevusest ja sagedusest, müras viibimise ajast ning individuaalsest tundlikkusest helile.
Tugeva heli tagajärjel tekib sisekõrva ja kuulmisnärvi kahjustus. Lühiaegne tugev heli põhjustab tavaliselt ajutise kuulmislanguse (tunnid/päevad), mida võib vaadelda ka kui on organismi normaalset kaitsereaktsiooni tugevale heliärritusele.
Pikaaegne (aastaid kestev) mürafoon põhjustab aga püsiva kuulmislanguse.
Põhiline sümptom on kuulmislangus kõrgematel helisagedustel. Hiljem võib kuulmislangus levida ka madalamatele (kõne)sagedustele.
Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma ~16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.
Püsiva kuulmiskahjustuse avaldumise aeg on individuaalne, mõnel inimesel kujuneb pidevalt müras viibides kuulmislangus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast.
Üsna sageli kaasneb kuulmislangusele ka kõrgsageduslik tinnitus ehk subjektiivselt kuuldav heli. Miks tinnitus tekib, pole teada. Ajutise mürakahjustuse puhul tinnitus taandub, püsiva mürakahjustuse puhul jääb 50-60 % juhtudest tinnitus püsima.
Mürakahjustust on võimalik ennetada, vältides tugevat heli. Mürarikkas töökeskkonnas on vajalik kasutada pidevalt kõrvaklappe.
Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.
Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.
Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.
