loading...

Kuulmispuudega väikelapsi saab aidata

Viljandi haigla on ühinenud Tartu ülikooli kliinikumi projektiga «Vastsündinute kuulmisuuring», mille eesmärk on võimalikult varakult kindlaks teha, kas lapse kuulmisega on kõik korras. Kolmapäeval olid maavalitsuse saali kutsutud maakonna perearstid, kirjutab Sakala. Tartu ja Tallinna spetsialistid selgitasid neile vastsündinute kuulmisuuringute olulisust ning seda, kuidas tehakse lisauuringuid. Anti ülevaade ka implantaatide paigaldamisest, millega ei tohi hiljaks […]

Maret Lepplaan: Eestis on umbes 200 000 vaegkuuljat

Eestis on ligikaudu kakssada tuhat vaegkuuljat. Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan on Eestis kahekümne aasta jooksul esimene arst, kes kuulmisteadusele spetsialiseerunud. ••Said suure stipendiumi, et Inglismaal audioloogiks õppida. Mis vahe on audioloogil ja kõrvaarstil? Audioloog spetsialiseerub kuulmishäirete ravimisele. See on teadus kuulmisest, helidest ja vestibuloogiast ehk tasakaalust. Ma kujutan juba ette, kui suurt nimesilti mul […]

Reportaaž: kui inimene kuuleb esimest korda

Tööpäev Kuulmiskeskuses Kuulmisrehabilitatsiooni keskuse audiometristi kabinetti astub sisse eakas proua tütrega. Naine on vaikne, istub püüdlikult nagu koolitüdruk, käed süles ja pilk maas. Keskealine tütar uurib oma kohalt uudishimulikult laual olevaid kuuldeaparaadi-juppe. Arst tuvastas naisel vanusest tingitud kuulmislanguse. Naine on juba jõudnud kuulmiskeskusse ning siin on audiogramm ja muud kuuldeaparaadi saamiseks vajalikud ettevalmistused ära tehtud. […]

Nõrgeneva kuulmisega ei tohi leppida

Oma nõrgenevasse kuulmisesse ei tohiks kunagi kergekäeliselt suhtuda,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla kurgunina-kõrvakeskuse õde Raili Raadik. „Tasapisi kurdiks muutuja võib oma vaikuses vägagi mugavalt elada. „Rääkige kõvemini!” või „Kuulan raadiot nii valjusti, kui tahan!” aitavad küll iseennast, kuid enamasti ei kujutata ettegi, millise koorma see toob oma perele ja sõpradele. Hoolige endast ja teistest, muretsege endale […]

Kõige sagedamini esineb kuulmise langust vanuse kasvades

Kuuldeaparaadid arenevad tänapäeval sama jõudsalt kui muugi tehnika. Kuulmishäired võime kaasa saada sündides või arenevad need välja elu jooksul – kas siis pärilikust faktorist, mürakahjustusena või õnnetuse tagajärjel. Kuid kõige sagedamini esineb kuulmise langust lihtsalt vanuse kasvades. “Seda viimast seost ilmselt kõige enam peljatakse ja häbenetaksegi,” kahtlustab Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik. “Sest miks muidu […]

Kas halb kuulmine on pärilik ja kuidas harjuda pideva tinnitusega?

Juba üks väga tugev heli võib põhjustada kuulmiskahjustuse, sellepärast peab oma kuulmise eest hästi hoolitsema. Millised müüdid saadavad kuulmislangust? 1. Halb kuulmine on pärilik Nii ja naa Helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning seepärast kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas. Üks põhilisimaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on aga ikkagi igapäevane ja aastaid […]

Kuulmislangust esineb rohkem kui arvame

Eestis on hinnanguliselt veerand miljonit vähemalt 65aastast inimest, kellest 43%-l on igapäevast suhtlust mõjutav kuulmislangus. Samal ajal on palju aktuaalsemaks muutunud noorte liigsest muusika kuulamisest tingitud kuulmiskahjustus. Nimelt on täheldatud, et umbes 14% noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms  kuulajad, on tekkinud kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, […]

Kuulmise saab tagasi

Kuulmislangus pole ealine iseärasus ega paratamatus, millega peab lihtsalt leppima. Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas kinnitab kõrva-nina-kurguarsti Liina Luht, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei […]

Tehnoloogia areng mõjutab otsust, kas elada pigem kuulja või kurdina

“Pealtnägija” vestles sel puhul Taneli ja tema tädi Riinaga – neist üks on täiesti kurt ja viipleb ning loeb huultelt, teine kasutab moodsat tehnikat – pähe istutatud implantaati – ning kuuleb elektroonika abil peaaegu täielikult. Statistika kohaselt sünnib 1000 inimese kohta üks-kaks kurti ehk Eestis on 1400-1600 kurti, mis on üks suuremaid meelepuudega gruppe. Valga […]

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Pean kandma kuuldeaparaati – kas teadlased pole midagi uut leiutanud?

“Kannan juba aastaid mõlemas kõrvas kuulmisaparaate, ise olen 75aastane. Kas tänapäeva meditsiinis ei ole teisi kuulmist parandavaid meetodeid-operatsioone? Teadlased pole midagi uut leiutanud?” Teadlased leiutavad kogu aeg midagi, kasvõi väiksemaid ja mugavamaid kuuldeaparaate. Aga kõik sõltub kuulmislanguse põhjusest. Arvata võib, et kui kahe kuulmisaparaadiga tegu, siis on püsiv ja ravimatu kuulmislangus. Põhimõtteliselt on küll olemas […]

×