Aitäh, et ostad siinsest e-poest, see aitab parandada otseselt vaegkuuljate elukvaliteeti! Peida
Kuulmisnõustamine / Kuulmisnõustajate e-Pood
Laske meil end aidata… sest ainult nii saate parandada oma elukvaliteeti!
Kuulmisnõustamine / Kuulmisnõustajate e-Pood
Laske meil end aidata… sest ainult nii saate parandada oma elukvaliteeti!
Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja. «Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis […]
Viljandi haigla on ühinenud Tartu ülikooli kliinikumi projektiga «Vastsündinute kuulmisuuring», mille eesmärk on võimalikult varakult kindlaks teha, kas lapse kuulmisega on kõik korras. Kolmapäeval olid maavalitsuse saali kutsutud maakonna perearstid, kirjutab Sakala. Tartu ja Tallinna spetsialistid selgitasid neile vastsündinute kuulmisuuringute olulisust ning seda, kuidas tehakse lisauuringuid. Anti ülevaade ka implantaatide paigaldamisest, millega ei tohi hiljaks […]
Eestis on ligikaudu kakssada tuhat vaegkuuljat. Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan on Eestis kahekümne aasta jooksul esimene arst, kes kuulmisteadusele spetsialiseerunud. ••Said suure stipendiumi, et Inglismaal audioloogiks õppida. Mis vahe on audioloogil ja kõrvaarstil? Audioloog spetsialiseerub kuulmishäirete ravimisele. See on teadus kuulmisest, helidest ja vestibuloogiast ehk tasakaalust. Ma kujutan juba ette, kui suurt nimesilti mul […]
Tööpäev Kuulmiskeskuses Kuulmisrehabilitatsiooni keskuse audiometristi kabinetti astub sisse eakas proua tütrega. Naine on vaikne, istub püüdlikult nagu koolitüdruk, käed süles ja pilk maas. Keskealine tütar uurib oma kohalt uudishimulikult laual olevaid kuuldeaparaadi-juppe. Arst tuvastas naisel vanusest tingitud kuulmislanguse. Naine on juba jõudnud kuulmiskeskusse ning siin on audiogramm ja muud kuuldeaparaadi saamiseks vajalikud ettevalmistused ära tehtud. […]
Oma nõrgenevasse kuulmisesse ei tohiks kunagi kergekäeliselt suhtuda,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla kurgunina-kõrvakeskuse õde Raili Raadik. „Tasapisi kurdiks muutuja võib oma vaikuses vägagi mugavalt elada. „Rääkige kõvemini!” või „Kuulan raadiot nii valjusti, kui tahan!” aitavad küll iseennast, kuid enamasti ei kujutata ettegi, millise koorma see toob oma perele ja sõpradele. Hoolige endast ja teistest, muretsege endale […]
Kuuldeaparaadid arenevad tänapäeval sama jõudsalt kui muugi tehnika. Kuulmishäired võime kaasa saada sündides või arenevad need välja elu jooksul – kas siis pärilikust faktorist, mürakahjustusena või õnnetuse tagajärjel. Kuid kõige sagedamini esineb kuulmise langust lihtsalt vanuse kasvades. “Seda viimast seost ilmselt kõige enam peljatakse ja häbenetaksegi,” kahtlustab Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku kuulmisnõustaja Külle Loik. “Sest miks muidu […]
Juba üks väga tugev heli võib põhjustada kuulmiskahjustuse, sellepärast peab oma kuulmise eest hästi hoolitsema. Millised müüdid saadavad kuulmislangust? 1. Halb kuulmine on pärilik Nii ja naa Helitundlikkus võib tõepoolest olla pärilik ning seepärast kasvab ka vaegkuulmise risk, kui viibida sageli tugeva heli piirkonnas. Üks põhilisimaid kuulmise nõrgenemise põhjuseid on aga ikkagi igapäevane ja aastaid […]
Eestis on hinnanguliselt veerand miljonit vähemalt 65aastast inimest, kellest 43%-l on igapäevast suhtlust mõjutav kuulmislangus. Samal ajal on palju aktuaalsemaks muutunud noorte liigsest muusika kuulamisest tingitud kuulmiskahjustus. Nimelt on täheldatud, et umbes 14% noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms kuulajad, on tekkinud kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, […]
Kuulmislangus pole ealine iseärasus ega paratamatus, millega peab lihtsalt leppima. Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas kinnitab kõrva-nina-kurguarsti Liina Luht, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei […]
“Pealtnägija” vestles sel puhul Taneli ja tema tädi Riinaga – neist üks on täiesti kurt ja viipleb ning loeb huultelt, teine kasutab moodsat tehnikat – pähe istutatud implantaati – ning kuuleb elektroonika abil peaaegu täielikult. Statistika kohaselt sünnib 1000 inimese kohta üks-kaks kurti ehk Eestis on 1400-1600 kurti, mis on üks suuremaid meelepuudega gruppe. Valga […]
