Eestis on hinnanguliselt veerand miljonit vähemalt 65aastast inimest, kellest 43%-l on igapäevast suhtlust mõjutav kuulmislangus. Samal ajal on palju aktuaalsemaks muutunud noorte liigsest muusika kuulamisest tingitud kuulmiskahjustus. Nimelt on täheldatud, et umbes 14% noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms kuulajad, on tekkinud kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, […]
Kuulmislangus pole ealine iseärasus ega paratamatus, millega peab lihtsalt leppima. Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas kinnitab kõrva-nina-kurguarsti Liina Luht, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei […]
“Pealtnägija” vestles sel puhul Taneli ja tema tädi Riinaga – neist üks on täiesti kurt ja viipleb ning loeb huultelt, teine kasutab moodsat tehnikat – pähe istutatud implantaati – ning kuuleb elektroonika abil peaaegu täielikult. Statistika kohaselt sünnib 1000 inimese kohta üks-kaks kurti ehk Eestis on 1400-1600 kurti, mis on üks suuremaid meelepuudega gruppe. Valga […]
Eesti ööklubides tehtud mõõtmised näitasid, et keskmine helitase on seal 97 detsibelli. Autor/allikas: Roma Novitskiy/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0) Kuulmislangus ei ole enam üksnes eakate mure, vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkemaid noori. Mürarikka töökeskkonna asemel kahjustab inimene tänapäeval kuulmist näiteks kinos, kontserdil, ööklubis või rühmatrennis ja Eesti asutused pole siinkohal erand, osutab Tallinna Ülikooli […]
Pooltel tegevväelastel tekib teenistuse ajal kuulmislangus, selgus Eesti Maaülikooli doktoritööst. Kaitseväelaste kuulmist aitaks hoida see, kui nad kaitsevahendeid hoolikamalt kasutaks. Eesti Maaülikooli doktorant Assar Luha otsis oma doktoritöös seoseid militaarmüra ja kaitseväelaste kuulmisprobleemide vahel. Töö juhendaja ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru sõnul on seos selgelt olemas. “Rasket kuulmislangust on ütleme igal kümnendal. Loomulikult […]
Kuulmine on miski, mida enamik meist peab enesestmõistetavaks. Uus uurimus näitab aga, et täiskasvanud peaksid tähele panema muutusi kuulmises, sest kuulmisraskused võivad olla seotud dementsuse ehk nõdrameelsuse tekkega vanemas eas. Oxfordi Ülikooli teadlased leidsid, et inimesed kel oli mürarikkas keskkonnas kuulmisega raskusi, muutusid vanemas eas ka suurema tõenäosusega nõdrameelseks. Teadlaste uuringus osales üle 80 000 inimese, […]
“Kannan juba aastaid mõlemas kõrvas kuulmisaparaate, ise olen 75aastane. Kas tänapäeva meditsiinis ei ole teisi kuulmist parandavaid meetodeid-operatsioone? Teadlased pole midagi uut leiutanud?” Teadlased leiutavad kogu aeg midagi, kasvõi väiksemaid ja mugavamaid kuuldeaparaate. Aga kõik sõltub kuulmislanguse põhjusest. Arvata võib, et kui kahe kuulmisaparaadiga tegu, siis on püsiv ja ravimatu kuulmislangus. Põhimõtteliselt on küll olemas […]
Seni, kui meie meeled töötavad hästi, ei pruugi me neid eriti tähelegi panna. Kui probleemid ilmnevad, tekkib kohe ka rida küsimusi: miks see juhtus? Mida teha? Kas ma oleksin saanud seda kuidagi vältida? Mis võivad olla põhjused, miks inimese kuulmine halveneb? Kuulmislanguse põhjuseid on palju ja need võivad olla nii elu jooksul tekkinud kui ka […]
Vilets kuulmine pole enam ammu pelgalt vanurite probleem. Terve maailm on mures MP3-põlvkonna pärast, kes rikub teadmatusest oma kuulmist valju muusikaga, mis pausideta kõrvaklappidest tuleb. Veel põlvkond tagasi oli kuulmise halvenemine tööealiste inimeste seas tingitud valdavalt halbadest töötingimustest – töötati kõvasti mürisevate masinate keskel või huugavas tsehhis ning ka tööohutusnõuded olid teised. Praegu on kuulmise […]
Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas annab arst kinnitust, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi. Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat. […]
