3. märtsil tähistatakse ülemaailmset kuulmispäeva. Eestis on erineva taseme kuulmislangusega inimesi umbes 20% elanikkonnast. Kuulmislangus pole ainult inimese enda probleem. Sageli märkavad inimese kuulmislangust hoopis tema lähedased, õpetajad, kolleegid, mitte tema ise.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kuulmiskeskus soovitab kuulmist kontrollida, kui inimene:
- kuulab televiisorit/raadiot liiga valjusti
- jälgib rääkija suud, küsib kuuldut üle
- ei pane öeldut tähele, annab küsitule ebakohaseid vastuseid
- räägib liiga valjult/vaikselt
- pöörab alati ühe kõrva rääkija poole
- ei osale aktiivselt vestlustes, hoidub suhtlemisest
- kurdab vilinat/kohinat kõrvus
- kurdab rõhutunnet peas ja/või kõrvades
Paljudel juhtudel on kuulmislangus päriliku iseloomuga, kuid kuulmislangust võivad tekitada ka müra, kõrvapõletikud, trauma, ravimid või kõrva kogunenud vaik.
Kuulmist saab hoida hea kuulmishügieeniga:
- ära kasuta vaigu eemaldamiseks kõrvast vatitikku, kuna sellega pigem lükkad vaiku sügavamale kõrva. Kõrvas olev liigne vaik tuleks eemaldada perearsti juures. Kodus saab vaigu ennetamiseks kasutada spetsiaalset kõrvavaigu õli.
- kasuta kontsertidel kõrvatroppe/klappe, et hoiduda mürakahjustusest. Ka niisama kõrvaklappidega muusika kuulamisel tuleks teha pause. Soovitatav on 60/60 reegel: muusikat võiks kuulata 60% helitugevuse peal maksimaalselt 60 minutit.
Kui kuulmine on juba kahjustunud, tuleks kanda individuaalselt spetsialisti poolt programmeeritud kuulmisabivahendit.
Allikas: kliinikum.ee