Arst lisas, et umbes kolmandikul üle 65-aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimene kuulmislanguse märk on teiste kõnest arusaamise raskemaks muutumine. Sageli on aga nii, et kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta midagi ette ja probleemi teadvustatakse alles siis, kui teiste kõnest enam üldse aru ei saada
Pikaajaline protsess
Kuulmislangus on üldiselt pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Muid märke, nagu kohin või vihin kõrvus, võib ka lisaks olla, aga alati ei ole. Vilinad ja kohinad ei näita alati seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile.
Et paratamatut protsessi – kuulmise halvenemist – vähemalt edasi lükata, soovitab doktor ise oma kuulmist tugevate helidega mitte kahjustada.
Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui kõva müra ja vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline. Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega ja see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.
Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.
3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena. Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see vägagi häirivaks.
Võib süvendada üksindust
On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon või psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus.
Arst lisas, et umbes kolmandikul üle 65-aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimene kuulmislanguse märk on teiste kõnest arusaamise raskemaks muutumine. Sageli on aga nii, et kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta midagi ette ja probleemi teadvustatakse alles siis, kui teiste kõnest enam üldse aru ei saada
Pikaajaline protsess
Kuulmislangus on üldiselt pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Muid märke, nagu kohin või vihin kõrvus, võib ka lisaks olla, aga alati ei ole. Vilinad ja kohinad ei näita alati seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile.
Et paratamatut protsessi – kuulmise halvenemist – vähemalt edasi lükata, soovitab doktor ise oma kuulmist tugevate helidega mitte kahjustada.
Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui kõva müra ja vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline. Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega ja see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.
Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.
3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena. Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see vägagi häirivaks.
Võib süvendada üksindust
On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon või psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus.
Kui vali on liiga vali müra?
Kuulmisele kahjulik toime algab helitugevusest 85 dB, kui viibida sellises müras kaheksa tundi. Tavalise inimkõne tugevus on 50–70 dB, tänavaliiklusel 70–85 ja rokikontserdil 100–120. Mida suuremaks lähevad detsibellid, seda lühemaks jääb aeg, mille jooksul see hakkab kuulmist kahjustama. Näiteks 109 dB juures algab kahjulik mõju juba 1,5 minuti pärast ehk rokikontserdil võid juba poolteise minutiga oma kuulmisele liiga teha. Väga tugeva heli korral võib tekkida kohe pöördumatu kuulmiskahjustus ehk akustiline trauma, mille puhul inimene kurdistub ühest või mõlemast kõrvast.
Allikas: Maaleht
