Väliskuulmekäigu haigused. Ägedat difuusset väliskuulmekäigu põletikku soodustavad ujumine basseinis, pea pesemisel kõrva sattunud vesi (kloori-, šampooniärritus jt), kuulmekäigu naha traumeerimine kõrva puhastamisel, pikaajaline kivistunud vaigukorgi surve kuulmekäigule. Lastel võib põletikku põhjustada võõrkeha kuulmekäigus. Kuumas ja niiskes kliimas (lõunamaareisidel) tekib sageli väliskuulmekäigu äge põletik või ägeneb krooniline põletik. Põletikku soodustavad allergia, seborroiline ekseem, roos, ohatis ja muud nahahaigused, samuti diabeet. Äge või krooniline mädaeritusega keskkõrvapõletik võib samuti kaasa tuua kuulmekäigupõletiku. Põletikku võivad tekitada omaalgatuslikud manipulatsioonid, kõrvapiirkonnas kasutatavad ravimid ja kosmeetikavahendid. Sümptomiteks on tavaliselt kõrva sügelemine, kõrvaümbruse valu, eritis kõrvast. Vaiguummistuse või eritise tõttu võib kuulmine nõrgeneda või täielikult kaduda. Põletikuline nahk punetab, tursub, sügeleb ja on väga valulik. Väliskuulmekäigu turse tõttu pole trummikile arstile sageli nähtav. Kuulmekäigu välimises osas võib tekkida mädanik. Pikaleveninud või krooniliste põletike puhul võtab arst väliskuulmekäigust eritist, et teha külv bakterite ja seente kindlakstegemiseks.
Ravi oleneb protsessi iseloomust. Mädakolle tuleb kirurgiliselt avada. Lokaalsed ravimid valitakse dermatoloogia põhireegli järgi: ägedaid põletikke ravitakse lahustega, kroonilisi salvidega. Seenpõletiku korral kasutatakse seentevastast paikset ja ka üldravi. Äge põletik vajab põletikuvastast ja valu vaigistavat ravi. Antibiootikume kasutatakse harva. Sügelust ravitakse glükokortikoidsalvi või -kreemiga. Kõrvatilku tuleks tilgutada nii, et haige on küliliasendis, haige kõrv ülespoole. Ravimit hoitakse ca 10–20 minutit kõrvas, seejärel kallutatakse tilgad välja ja kõrv kuivatatakse väljast. Vett ei tohi põletiku ajal kõrva lasta. Kroonilise kõrvapõletikuga haiged võiksid vee väliskuulmekäiku sattumise vältimiseks kasutada apteegis müüdavaid kõrvatoppe, ujumis- või vannimütsi. Kui vett on ikkagi kõrva sattunud, võib kõrva kuivatada fööniga. Kõrvas ei ole soovitatav urgitseda.
