Kuna kuulmispuudega lapsed jõuavad vanemate teadmatuse tõttu arstile tihti lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja.
«Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul.
Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile.
Ei oska kahtlustada
Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima.
«Mida varajasem on diagnoosimine ja kõnetreening, seda suuremad on lapse võimalused tavaühiskonnas hakkamasaamiseks,» sõnas Kruustük.
Statistika järgi sünnib 90 protsenti kuulmislangusega lastest tervetel vanematel. «Paraku on just kuuljatel vanematel raske aimata, et nende laps ei kuule,» nentis Kruustük.
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Epp Müil avaldas lootust, et vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada.
«Ise hakkasin kahtlustama, et minu tütrel võib olla kuulmispuue, kui sattusin lugema sel teemal artiklit, ja tänu sellele diagnoositi Elleni kurtus juba neljakuuselt,» rääkis Müil.
Praegu õpib Eesti esimene implantaadilaps Ellen tavakoolis. Paar aastat vanema poja kuulmises hakkas Müil kahtlema samal ajal, kui avastati tütre kurtus. Talle piisab kuuldeaparaadist ja temagi käib tavakoolis.
Müili sõnul on laste kurtust raske kahtlustada, kuna lapsed omandavad oskuse käituda kuuljatena. «Nad tunnevad vibratsiooni, reageerivad näoilmetele ja päris pisikestena lalisevad nagu teisedki lapsed, lisaks võivad mõned arstid öelda, et kaheaastane poiss ei peagi veel rääkima, ja see kõik võib vanemad eksiteele viia,» selgitas Müil.
Eestis kaks kooli
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit loodi 1991. aastal ning praeguseks on seal üle 600 liikme.
Tallinna Kurtide kooli direktori Airi Püssi hinnangul on kurtuse hilise avastamise üheks põhjuseks ka süsteemitus. «Arst võib puude diagnoosida, aga mis edasi saab, ei ole kellegi asi.» Lisaks leidub Püssi sõnul ka arste, kes soovitavad anda kuulmispuudega laps Porkuni kooli (intellektipuuetega laste kool toim) või lastekodusse.
Eestis on kuulmispuudega lastele kaks kooli, Tallinna kurtide kool koos lasteaiarühmaga ja Tartu Hiie kool. Paljud lapsed käivad ka tavakoolides ja -lasteaedades.
Ka Püssi sõnul on oluline varakult vanemaid nõustada. «See, millise otsuse vanem teeb, mõjutab lapse edasist elu ja liiga hilja pandud implantaat ei too enam mingit kasu,» tõdes ta.
Kuulmispuue
Umbes iga tuhandes Eesti vastsündinu on kurt.
90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljatel.
Kurtus võib olla ka mitme haiguse tüsistuseks.
Pealtnäha ei erine kurt laps kuidagi kuuljast lapsest ning tema titaea üldine areng kulgeb sarnaselt teistega.
Kahtluse korral saavad vanemad abi TÜ Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnast tel 731 9475 ja Ida-Tallinna Keskhaigla KNK osakonnast tel 620 7916
Implantaadilapsi on praegu Eestis 43.
Allikas: Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit
Postimees 02.05.2005
