Kuulmisaparaat toob kaasa ootamatuid olukordi

Terviseuudiste palvel pidas 87aastane tallinlane Henn Alton oma esimese kuuldeaparaadiga harjumise päevikut. Harjumine polnud lihtne. Kuid sel kevadel on tal lootust maal jälle linnulaulu kuulda.

Seni sai Henn hakkama ka, aga palju olulist juttu läks ikkagi kaotsi ja ta oli õppinud ise juurde mõistatama, mis talle parasjagu räägiti.

Ta tunnistas, et alles siis, kui mõlemas kõrvas oli korralik kuuldeaparaat, taipas ta, kui viletsaks oli kuulmine läinud. “Raadio või teleri võisin ju valjemaks keerata, kuid suurem häda oli selles, et ma ei saanud pahatihti ikkagi aru, mida räägitakse. Päevauudised ja ilmateated loeti enamasti ette korrektselt, kuid telelavastustest olin juba loobunud. Sarjad, nagu “ENSV”, “Pank”, said minult ühesuguse hinnangu – arusaamist mitte võimaldav diktsioon näitlejatel ja halb akustika!” tunnistas Henn.

Kuulmisega oli ta muidugi hädas ka sõpradega kohtumistel. “Olin arusaamisel, et see polegi kõrva viga. Hoopis kuulmiskeskus ajus hakkab üles ütlema, nagu paljudel vanainimestel. Kõrvaarstid olid paraku teistsugusel seisukohal ja minu õnneks oli neil õigus. Nelja asjatundja töö tulemusel spetsiaalselt minu jaoks valmistatud kuuldeaparaadid kinnitasid arstide arvamust. Kuid sain ka hoiatuse, et aju vajab aega uue olukorraga kohanemiseks. Lõpptulemus selgub alles paari kuu jooksul. Minul on alles esimene kuu täis saanud,” rääkis ta.

Omaosalus 800 eurot

Uuringud tehti talle esmalt perearstikeskuses ja siis kõrvaarsti juures. Uued, 800eurose omaosalusega “kõrvad” sai ta kätte üsna ruttu, mõni nädal pärast protsessi algust. “Kuulmiskeskusest astusin igatahes välja, aparaadid kõrvades. Tänavamüra oli ehmatavalt suur. Varasemast tugevamalt mütsus ka minu enda samm asfaldil. Kodus avastasin, et põrandalauad köögis on hakanud naksuma. Vintsutustest toibumiseks heitsin korraks voodisse. Seni leplik ase hakkas nüüd ähvardavalt krigisema. Tähendab, kuuldeaparaatidega peas seal tukastada ei saa. Kolm korrust allpool elav kutsu nuttis üksi koju jäetult nii kõvasti, nagu oleks ta olnud kõrvaltoas,” kirjeldas Henn esimesi muljeid.

Eriti hull oli tema sõnul lugu söömisega. Aju oli unustanud, kuidas selekteerida temani jõudvaid helisid. “Toidu närimine kostus müüri lõhkumisena. Isegi kommi lutsimine segas raadio kuulamist, mis siis veel rääkida õunast! Praeguseks on see kõik enam-vähem normaliseerunud. Ka minu enda sammud kostavad taas vaiksemalt, samuti meie koera küüntekrabin põrandal. Kuid mis eriti oluline – näitlejate ja igasuguste kommentaatorite diktsioon on oluliselt “paranenud”, ehkki kasvuruumi selles osas veel on,” tõdes Henn.

Tasub teada: Aju vajab kuuldeaparaadiga harjumiseks aega ja sellega õue minna kohe ei tasu

Kuulmisaparaati saades peab jääma realistiks ja arvestama, et näiteks suure müraga keskkonnas ei pruugi kuulda selgesti ka normkuulmisega inimene.

Ka väga kallid kuuldeaparaadid ei pruugi lahendada kõiki kuulmisega seonduvaid probleeme.

Ikka tuleb vaadata, kus istuda ja vajadusel lasta endale öeldut ilma valehäbita korrata. Kui vestluspartner ei vaata otsa, siis ei pruugi samuti õigesti kuulda.

Samuti võib tekkida probleeme väikeste lastega, kellel on kõrgem hääl kui täiskasvanutel – kuulmislanguse korral kuuleb enamasti just kõrgeid helisid kehvemini.

Esimest korda aparaati kõrva pannes ei pruugi kuulmine olla kohe nagu nooruses.

Aparaadiga harjumiseks vajab aju aega ehk peab toimuma aklimatisatsioon. Esimesel päeval võiks seadme kõrva panna tunniks, järgmisel päeval 2 tunniks jne. Esimesed paar–kolm kuud tasub kanda aparaati vaid kodus, mitte välja minnes, sest väliskeskkonnas on palju erinevaid helisignaale, rohkem müra. Häirida võivad ka olmehelid, sh põrandalaudade kriiksumine, praadimisel õli praksumine jne, mida varem ei kuuldud.

Pahatihti võib juhtuda ka nii, et muidu sahtlis seisnud aparaat pannakse kõrva alles arstile või peole minnes, et ikka kõike täpselt kuulda.

Kuna aklimatisatsiooni ei ole toimunud, siis aju ei saa kuuldeaparaadi abiga keerulistes kuulmiskeskkondades kuulmisega hakkama. Selleks peabki enne kodustes tingimustes aparaati vähehaaval kandma ja seda ka üksinda kodus vaikses keskkonnas viibides.

Aparaadi kõrva sobitamisega peab kaasas käima põhjalik nõustamine, mis kestab tavaliselt­ tund aega ja kus näidatakse­, kuidas õigesti otsikut kõrva panna, kuidas seadet puhastada, telefoniga rääkida, millised on lisaseadmed jms. Alati võiks minna ka kordusvastuvõtule, et seadet vajadusel veel ümber sobitada ja tekkinud küsimustele vastused saada.

Ettekanne ITK elanikkonna koolituse loengult veebruaris.

Allikas: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/04/09/kuulmisaparaat-toob-kaasa-ootamatuid-olukordi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.