loading...

Vali müra nõrgendab kuulmist

3 minutes, 27 seconds Read
Spread the love

Võrreldes teiste pereliikmetega, vaatan ma telekat palju valjema heliga,” räägib keskeas mees, kes on pikki aastaid raiemehena töötanud.

Kuigi nüüd hoiab ta puid langetades alati helisid summutavaid klappe peas, siis kaua sai tööd tehtud valju müra käes. „Tõepoolest, üks põhilisi tegureid, miks kuulmislangus tekib, on liiga valjud helid,” tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguarst Liina Luht.

0–20 detsibelli tasemel heli on kõige vaiksem, mida inimene kuuleb, 10detsibelline on näiteks hingamine.

Normaalse kõne valjus on 50–70 detsibelli, tänavaliikluse põhjustatav müra jääb 70–85 vahele. Sellest valjema heli käes viibimine hakkab juba kuulmist kahjustama.

Tööelu.ee andmetel on mootorsae müratase 95 detsibelli ja niisuguse tasemega müra sees ei tohi ilma kuulmiskaitsevahendita viibida kauem kui tund aega.

„Meie sisekõrvas paiknevad väga tundlikud karvakesed ja liiga valjud helid kahjustavad neid,” selgitab doktor Luht. „Piltlikult öeldes on see nagu viljapõllus – osa kõrsi saab pärast raju kahjustatud ja jäävadki pikali, osa tõuseb uuesti püsti. Kui aga vali heli kestab väga pikka aega või on korraks ülivali, siis on kuulmiskahjustus pöördumatu.”

Äkk-kurtus võib tekkida tugevate plahvatuste või muu ülitugeva helitekitaja läheduses viibides. See oht varitseb näiteks jahimehi ja sõdureid, kui nad tulistavad, ilma et kaitseks kuulmist müra summutavate vahenditega. Kuulmist nõrgendab ka liiga vali muusika, iseäranis siis, kui seda päevast päeva liiga valjusti kuulata.

„Järjest rohkem räägitakse mp3- põlvkonnast, kelle kuulmist on liigvali muusika kahjustanud,” tõdeb doktor Luht Ta märgib, et üldiselt – kui tegemist ei ole just äkilise akustilise traumaga –nõrgeneb kuulmine hiilivalt. „Kõnest arusaamine muutub tasapisi kehvemaks, inimene ei kuule teatud häälikuid,” räägib doktor. Niisugused madala helitasemega häälikud, mis võivad kuulmata jääda, on näiteks z, v, m, d.

„Esialgu on nõrgenenud kuulmisega inimesel kõnest raske aru saada muude helide taustal. See on raske vahel ka normaalse kõrvakuulmise puhul, aga neil, kel kuulmine on nõrgenenud, muutub kõnest aru saamine oluliselt keerukamaks,” ütleb doktor. Ka see on ohumärk, kui televiisor ja raadio teiste kodakondsete meelehärmiks aina valjemaks tuleb keerata. Kuulmislangus on süveneva iseloomuga, oma rolli mängib muidugi ka vanus – alates keskeast hakkabki kuulmine nõrgemaks muutuma.

„Probleem on sotsiaalne,” märgib doktor Liina Luht, tsiteerides pimekurdi Helen Kelleri sõnu: „Pimedus eraldab asjadest, kurtus inimestest.” Halvenenud kõrvakuulmist ei tohiks mingil juhul võtta kui iseenesest mõistetavust või ealist iseärasust. „Kui inimene ei kuule, ei taha ta seltskonda minna, tõmbub endasse,” märgib ta.

„Tänapäeval on olemas väga head kõrgtehnoloogilised abivahendid, mis aitavad inimesel normaalselt kuulda ja seega ka normaalset elu elada.” Abivahendi kasutuselevõttu tuleks kaaluda juba siis, kui kuulmislangus pole veel väga sügav, mitte pingutada ega oodata, kuniks õieti üldse enam ei kuule. „Mida nooremana abivahend saadakse, seda kergemini sellega kuulma harjutakse,” põhjendab doktor Luht. Vanas eas võib olla keeruline uuesti kuulma õppida, sest ollakse harjutud teatud helisid mitte kuulma, seade nii-öelda toob need aga kõik tagasi. Lisaks suurele mürale võivad kuulmise langust põhjustada ka ravimid, haigused, traumad, krooniline keskkõrvapõletik. Mis täpselt põhjuseks on, selgitab välja arst. Tänapäeval saab oma kuulmist testida näiteks telefonirakenduse abil, teste leiab ka internetist. Absoluutsele tõele need ei pretendeeri, kuid annavad aimu, kas on põhjust arsti poole pöörduda või mitte. Eelmisel aastal diagnoositi müratekkene kuulmisnõrkus kutsehaigusena neljal inimesel.

Maksimaalne lubatav müratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne müratase, Db Maksimaalne lubatav müratsoonis viibimise aeg
85    –  8 tundi
88    –  4 tundi
91     – 2 tundi
94     – 1 tundi
97     –  30 minutit
100  –  15 minutit

Selleks, et müras töötamise lubatavat aega pikendada, tuleb kasutada kaitsevahendeid. Kui näiteks müratasemel 94 dB võiks ilma kuulmiskaitsevahendita viibida üks
tund tööpäevas, siis kasutades kuulmiskaitsevahendit summutusteguriga SNR = –9 dB) (st 94 dB – 9dB = 85 dB), väheneks kuulmiselunditele langev summaarne müraenergia
kaheksa korda ja lubatud tööaeg suureneks kaheksa korda ehk ühest tunnist kaheksa tunnini.
Allikas: Tööelu

Allikas: 28 EESTI METS 2/2016

Sarnased postitused

×