Kahjuks näitavad tendentsid, et kuulmiskahjustuse all kannatab 16% arenenud riikide elanikest.
Kuulmislanguse käes kannatavad eelkõige eakamad inimesed, kuid samas pöördub probleemiga arstile üha rohkem noori, kelle kuulmist on kahjustanud liiga valju heli kuulamine. Umbes kolmandikul üle 65aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimesed kuulmislanguse märgid on, et teiste kõnest arusaamine on raskendatud. Probleemi teadvustatakse enamasti alles siis, kui kõnest enam aru ei saada. Kuulmislangus on üldjuhul pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga. Muid märke – näiteks kohin või vihin kõrvus – võib olla lisaks, aga ei pruugi. Vilinad ja kohinad ei tarvitse alati näidata seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile. Sel juhul tuleks pöörduda perearsti poole. Müra kahjustab kuulmist Väga tugevate helide puhul võib tekkida äkk-kurdistumine. Kui viibida mõõdukalt valjude helide mõju all pidevalt, siis võivad märgatavad probleemid välja lüüa paarikümne aasta pärast. Kuulmislangust põhjustavad ka kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, ka teatud ravimite kasutamine jms. Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid. Kuulmislangus mõjub üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon, psühhiaatrilised probleemid ja depressioon. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema ja parem ei lähegi enam teiste
seltsi, vaid jäävad omaette koju. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus. Kuulmislangus segab muidugi ka töötamist, eriti kui töö on seotud suhtlemisega. Kui ikka õigesti ei kuule, mida teine ütleb, on probleemid ja vääritimõistmised kerged tekkima. Nii võib kuulmislangus olla lausa töö kaotamise põhjuseks. Ka peres tekib probleeme, kui üks teistest aru ei saa või pidevalt raadiot ja televiisorit väga valjult kuulab. Kuulmise nõrgenemisest tulenevaid probleeme kogedes halveneb ka enesehinnang. Inimene hakkab mõtlema, et ta on juba nii vana ega sobi enam teiste hulka. Kuuldeaparaadiga peab harjuma Kuuldeaparaat on soovitatav hankida juba keskeas, kui kuulmislangus on veel suhteliselt väike. Siis harjutakse sellega lihtsamini kui vanemana. Aga ka neist, kellel kuuldeaparaat on, kasutab seda umbes kaks kolmandikku. Ülejäänud aga ei harjugi sellega.
Raske või keskmise kuulmislanguse korral oodatakse aparaadilt, et see aitaks teiste kõnest aru saada, aga aparaat võimendab ka muid helisid. Tänapäevased aparaadid pole siiski enam lihtsad võimendid, vaid nad püüavad keskkonna muid mürasid vähendada ja tuua esile just kõne sellisel tugevusel, et see aparaadi kasutajale ebamugavustunnet ei tekita. Kuuldeaparaadiga harjumiseks on vaja aega, kel vähem, kel rohkem. Targemad aparaadid alustavad alguses väiksema võimendusega, lisades võimsust tasapisi. Harilikult piisab sellest, kui aparaat pannakse ühe kõrva külge, aga parem oleks siiski kasutada aparaati mõlema kõrva juures. Kahepoolne kuulmine on vajalik ruumis orienteerumiseks. Kui kuuleme ainult ühe kõrvaga, siis ei saa aru, kustpoolt helid tulevad. Mida suurem kuulmislangus, seda vähem on aparaadist abi. Sügava kuulmislanguse korral, kui kuuldeaparaatidega on kõnest arusaadavus halvem kui 40%, saab taotleda sisekõrva implantaati.
Allikas: Targu Talita
