Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Muidugi võib ka kehva muusikat nimetada müraks, aga erinevalt halvast muusikapalast, mida iga hetk saab kinni keerata, ei ole töökeskkonnas esineva müraga nii lihtne. Uuringud näitavad, et töötlevas tööstuses ja kaevandustes on 40% töötajatest üle poole oma tööajast märkimisväärse […]
Vaikusemullis elada võib olla mugav, ent sellest tasub siiski väljapääsu otsida. “Kuuldeaparaat ei anna küll tagasi sama head kuulmist, nagu oli kunagi nooremana, kuid aitab ometi elada täisväärtuslikumat elu,” ütleb arst-audioloog Carina Truuverk. Suguvõsa on paanikas. Helistatakse üksteise võidu – no ei võta telefoni vastu, kuigi peaks kodus olema! Mis temaga lahti on? Ka naaber pole […]
Kikitad küll kõrvu, ent ei kuule enam nii selgelt kui varem. Ei aita ka kreemiga kortsude silumine – kas tõesti teevad aastad oma töö? Selgitab arst-audioloog Carina Truuverk. Muidu meeldiv jutukaaslane, ent tal pole kunagi olnud kombeks vesteldes silma vaadata, vaid pilk on ekselnud ikka ringi. Mingi aeg aga hakkan tähele panema, et tema pilk nagu […]
Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks. 80 detsibelli on piir, mille ületamisel suureneb risk saada kuulmiskahjustus. Risk on seda suurem, mida kõvem on heli ja mida kauem see kestab. Müra tipptunnil tiheda liiklusega suure tee ääres võib küündida 85 detsibellini. Mürakahjustus on tugeva heliärrituse tagajärjel tekkinud kuulmise langus. Alguses esineb […]
Loo esimeses osas oli juttu sellest, mis teeb peale haiguste ja vigastuste meie kuulmise ajapikku nürimaks. Mis peale teleka aina kõvemaks panemise annab märku, et ei kuule enam hästi? Millal on vaja kuuldeaparaati ja millist valida? Nõu annab Tallinnas asuva kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku kuulmisnõustaja Karin Tammur. Minia hõikab ämmale elutoast kööki: “Võta suhkrutoos ka!”, aga tema seda […]
Kui silmanägemine on vilets, pannakse prillid ette. Kui aga aastad kulutavad kõrva töntsiks, on lugu keerulisem. Kui silmanägemine on vilets, pannakse prillid ette. Kui astuda on abitu, saab kepist-kargust tuge. Kui aga aastad kulutavad kõrva töntsiks, on lugu keerulisem. Seda enam, et üsna paratamatult kaasneb kuulmislangus kõrge eaga. Kui vaim on värske – ja et see […]
Miks meist enamikul kuulmine aastatega töntsimaks muutub; mis sellest enda ja teiste puhul märku annab ning mis siis aitab, räägib Tallinnas asuva kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku kuulmisnõustaja Karin Tammur. Kui kaasasündinud kehv kuulmine, haigused ja vigastused välja arvata, võib muidu täiesti terava kuulmisega inimene ühtäkki tajuda, et kõrvad ei võta hästi vastu kõiki neid helisid, mis varem. […]
Kõikidel on vahel kõrvad pilli löönud. Hull lugu on see, kui kõrvades olev hääl ei jäägi järgi. Tinnituse all mõeldakse erinevaid hääleaistinguid, mida ei tekita välised hääled. Tinnitus meenutab tavaliselt sahinat, kohinat, vinguvat häält või vilistamist. Probleem võib tekkida pikaajaliselt tugevas müras viibimisest, kuid võib esimest korda endast märku anda ka peale kõrvapõletikku. Tinnitus võib […]
Haigla kõrva-nina-kurguarst Marek Metsmaa ütles, et kõigepealt tuleb patsiendile teha kuulmisuuring. Selle põhjal valminud audiogrammil joonistuvad täpselt välja need helikõrgused, mida inimene hästi ei kuule. «Moodsates kuuldeaparaatides on digitaalne protsessor, mille abil aparaat valib audiogrammi põhjal võimendamist vajavad helikõrgused,» selgitas arst uute seadmete erinevust vanadest, mis töötasid lihtsa valjuhääldi põhimõttel. Moodsa kuuldeaparaadi võimalused ei piirdu […]
Kuigi mürast tingitud kuulmislangus ohustab nii mehi kui naisi, on erinevad uuringud näidanud, et meestel on kolm korda suurem risk kuulmislanguse tekkeks. Miks see nii on ja kuidas seda riski saaks vähendada? Mehed töötavad sageli suurema müra sees Ajalooliselt on üks kõige suuremaid mõjutajaid, miks meestel on mürast tingitud kuulmislangust rohkem, töötamine mürarikkamas keskkonnas ja valjude töövahenditega. […]