Viimasel ajal taas populaarsemaks muutunud mürageneraatorid aitavad küll täiskasvanutel ja imikutel kergemini uinuda, kuid nende kasutamisel tuleb silmas pidada, et nende heli poleks liiga vali, leiab Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping.
Kui enamasti peavad inimesed müra peale mõeldes erinevaid keskendumist häirivad helisid, siis olemas on ka mitut sorti kasulikumat müra. Muu hulgas eristatakse valget, roosat ja pruuni müra. Valge müra sarnaneb valgele valgusele – selles on kõiki helisagedusi võrdselt. Roosa ja pruuni müra korral langeb kõrgemate sageduste valjus aeglasemas või kiiremas tempos.
Eriti just viimased mõjuvad rahustavana. “See on täiesti selgeks tehtud ja tuleneb närvisüsteemi infotöötlemise omadustest. Kui sisenev signaal on selline, milles pole midagi, millele tähelepanu koondada, siis tekibki üldine mõnus rahulolu tunne,” selgitas Tereping.
Näiteks võib tõusta sellest kasu uinumisel. Õppejõu sõnul pole mõtet lasta seda siiski terve öö. “Meid ümbritsevad helid paratamatult nii või teisiti, kas me tahame või mitte. Tihtipeale öised helid ergutavad inimesi unenägusid nägema. Selline rahustav müra võiks olla sobiv rahunemiseks ja uinumiseks,” sõnas Tereping.
Poes müüdavate mürageneraatorit müra pole tema hinnangul sageli täiesti valge. Mõned selle omadused võivad olla tehnilistel põhjustel moonutatud. “See polegi tähtis. Ka looduslikud helid pole selles mõttes valge müra, kui mõtleme näiteks metsakohinale, meremürale või lainete loksumisele. Need on täiesti juhuslikud protsessid,” viitas õppejõud. Nõnda saab paremate mürageneraatorite tämbrit ka veidi muuta.
Tereping nentis, et linnainimesed ei pruugi olla enam vaikusega harjunud. “Fred Jüssi on öelnud, et nad kardavad vaikust. Võib-olla on see nende jaoks võimalik foon, mis pole ka täielik vaikus,” arutles õppejõud.
Lisaks mürageneraatoritele saab tema sõnul kasutada sarnase foonina teisi monotoonseid helisid, näiteks kella tiksumist, 30–35 detsibelli kandis. “Oluline on, et need helid oleksid vaiksed. Tänapäeva inimeste puhul on kõrvaarstide sõnul muutunud kuulmislangus epideemiliseks. Seda on kohe massiliselt,” sõnas Tereping.
Enamasti kuulavad inimesed liiga muusikat liiga valjusti, mistõttu võivad olla nende kõrvad juba 30-aastaselt sama töntsid kui 60-aastaselt. Ühtlasi muutub valjemat müra kasutades selle kasulik mõju tühiseks. “Sellisel juhul tõusete väsinuna, kuna teie kõrvad on ülekoormatud,” lisas õppejõud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: “Terevisioon”, küsis: Juhan Kilumets
