Oleme iga päev mürarikkas keskkonnas – seda tekitavad transpordihelid, kontori ventilatsioon, aga ka kõrva asetatud kõlarid. Ometi teadvustavad vähesed, et see mõjutab ka meie tervist ja võib kahjustada kuulmist.
Qvalitas Arstikeskuse töötervishoiuarsi dr Lauri Laasi sõnul on oluline eristada kuulmislangust, mis tekib haigusest ja mis tekib mürast. „Kuulmiskahjustuse risk on siis, kui müratase ehk inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli on püsiv. Ei olegi niivõrd oluline, kui mitu detsibelli see konkreetselt on,“ selgitas dr Laas.
Arsti sõnul on mürastressist ja sellest tulenevaid tervisekahjustusi – väsimust, närvilisust, lihasvalusid – võimalik ennetada. Eeskätt aitavad mürastressist kiiremini taastuda õigel ajal kuulmislanguse tuvastamine, sellega teadlik tegelemine ja tõhusad taastusravivõtted. Eriti tähelepanelikud oma kuulmise suhtes peaksid olema just naisterahvad, kuna nad on tundlikumad mürale , mis tingivad terviseprobleeme nagu peavalu, helidele tundlikkus või tinnitus.
Samas iga kuulmislangus ei ole püsiv. Esineb ka olukordi, kus kuulmistestil tuvastatud kuulmislangus on tingitud hoopis testi ajal kaitsemaski kandmisest. Samuti mõjutab kuulmist ajutiselt ka nohu või kõrva kogunenud kõrvavaik, mille eemaldamine taastab kohe kuulmise.
Inimestele, kes näiteks tootmishelide eest kaitsmiseks või lihtsalt muusika kuulamiseks kasutavad kõrva sisse asetatavaid kõrvatroppe ja nii öelda nööpkõlareid, on soovitatav kindlasti neid kasutada vaid lühiajaliselt ning pikemateks perioodideks eelistada kõrvaklappe. Igasuguse müra puhul on oluline, et selles keskkonnas ollakse mõõdukalt. Korraga kuni paar tundi, et kõrval oleks võimalik olla müravabas keskkonnas.
Töötervishoiuarsti sõnul tuleks aga kohinale kõrvades, äkilisele kuulmislangusele, eritisele kuulmekäikudes ja kõrvade sagedasele lukustumisele kohe reageerida ning arstiga konsulteerida.
