Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arst, dr Maret Lepplaan selgitab, milline näeb välja üks kuulmiskontroll, kuidas on abiks kuuldeaparaadid, aga annab ka nõu, kuidas olla toeks oma kuulmisprobleemidega lähedasele. Saatejuht on Ingela Virkus.
S0
Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK Pummu.
Karin Kivipõld
Tere, head kuku, raadio kuulajad, eetris on saade terviseks. Mina olen ingela virkus ja ma olen täna Ida-Tallinna keskhaigla Tõnismäe polikliinikus, et kõrva-nina ja kurguhaiguste arst doktor Maret Lep Laanega kõrvade tervise teemadel vestlust jätkata. Eile me seda teemat alustasime. Eile oli ka ülemaailmne kuulmise päev ja selle puhul vaatame kõige minu kõrvade tervise üle, aga ma küsin enne kõigepealt, et kui tihti ja kas üldse, kui kaebusi ei ole, tuleks käia kõrvu kontrollimas.
S101
On soovituslik täiskasvanutel ikkagi käia aeg-ajalt kuulmise kontrollis, eriti inimestel, kes on üle 50 aasta ja WHO soovitab iga viie aasta tagant üle 50 aastastel ja üle 65 aastastel ikkagi ühe kuni kolme aasta tagant. Nüüd laste puhul on asi teine. Kohe kui lapsevanemal on mure lapse kuulmise pärast, tuleks tulla siis laste kõrvaarsti juurde, sealhulgas minu juurde. Sest et laste kuulmishäired on võib-olla rohkem nagu selline salakavalamad, kui on täiskasvanute omad ja kohe, kui emal-isal mure on, tuleb laps uuringule saata.
Karin Kivipõld
Aga ma ütlen ausalt, ma olen nüüd täiesti esimest korda siin kuulmiskontrollis, et mis nüüd saama hakkab, mis temaga tegema hakata?
S101
No esiteks, ma pean natukene küsima, et kas teil on kuulmishäired, kas te eile käisite kuskil väga valjul kontserdil? Kas teil on valu mingi kõrvavile näiteks? Sest et siis ma saan need arvesse võtta, vaatan teie kõrvad üle, sest et alati enne kuulmisuuringud peab vaatama kõrvad üle. Ja siis ma panen teile sellised pisikesed otsikud kõrva ja hakkan esitama erinevaid helisid.
Karin Kivipõld
Ma võin siis vastata, et üldiselt ma mingisuguste murede pärast vist ilmselt kurta ei saa, sest et isegi ma ei mäleta, et mul oleks kõrvapõletikke olnud, kui, siis väga noores eas ja ei vilise, aga vahel natukene sahiseb või kuidas seda nimetatakse, ma arvan, et see on vererõhust rohkem tingitud, et selline nagu kõrvakohin. Aga muus osas probleeme ei tohiks nagu justkui olla.
Karin Kivipõld
Mis teil nüüd käes on, et?
S101
Huvitav välja, ma isegi ei oska öelda, mis ma tavaliselt kasutan ikkagi mikroskoopi, et vaadata kõrvu, aga kuna me oleme lihtsalt sellistes tingimustes, siis, siis ma kasutanotoskoopiotoskoopi mõnikord on hea lasta seal kasutada, kes ei lase kõrvu vaadata, sest et üleüldine nagu selline. Minu veendumus on see, et et ma ei taha mitte midagi nagu sundida lastele peale, sest et kui ta peab mulle minu juurde tulema järgmine kord ülejärgmine kord, siis ta lihtsalt ei ole nõus mitte midagi tegema. Sest et see esimene kogemus oli tal nii halb, et siis ma pean võimalikult lapsesõbralik.
Karin Kivipõld
Kolla ja ehk siis see teeb siis praegu vähem.
S101
Valu ja ebamugavustunnet või pigem mõnikord väga tihti lapsed ju kõne arenguhelistamisega tulevadki minu juurde, et sa võid, kui talle küll seletada ei tee haiget ja, ja ära muretse, siis see sõnum ei jõua talle kohale. Ja kui me teeme mikroskoobiga vaatame, siis see on võib-olla rohkem sellist nagu kinnihoidmist ja kui vaja, siis ma panen isegi lapsele mingisugune video mängimata, saab seda vaadata ja samal ajal tõesti leian oma viisi, kuidas sinna kõrva vaadata. Mikroskoobi all vaatamine on natukene nagu piiratud kõiges. Vabaduses.
Karin Kivipõld
Aga vaatame siis mu kõrvadele.
Karin Kivipõld
Kuidas kõrvaarstid suhtuvad üldse sellesse, et kõrvu kõrvatikkudega puhastatakse, et ma olen aru saanud, et selle osas on ka väga erinevaid arvamusi, et osad arvavad, et seda ei tohiks üldse teha, sest niimoodi just surutakse kõik see must sinna kõrva sisse.
S101
Ei, ma olen jah sellega nõus, et tegelikult mitte midagi väiksemat kui küünarnukk kõrva ei tohiks panna ja sealhulgas siis igasugused kõrvavaigu kõrvatikud, mis iganes nende kohta öeldakse, kõrvaküünlad on olemas sellised asjad, mis suusad isegi osades apteekides on täiesti kättesaadav, mis on täiesti lubamatu, et sest asja apteegis müüakse. Nii et kui tõesti on see vaiku ummistus, on probleemiks siis kõrvaarst või siis perearst saab seda eemaldada. Kuuldeaparaadikandjad, jah, nemad peavad käima pigem regulaarselt seal vaiguummistuse osas nagu kontrollis, et nagu see kuulmis funktsioon veelgi halveneb, ajutiselt.
Karin Kivipõld
Nüüd ma sain kõrvaklapid, kuidas selle masina nimi on, millega tagame audio, meetria.
S101
Aga ühesõnaga nüüd selle kuulmisuuring eesmärgiks ongi välja selgitada, mis on see kõige-kõige vaiksem heli, mida te olete suuteline kuulma, niimoodi ma siis testin erinevaid helikõrgusi eelkõige neid helisid, mis on kõne mõistmisel kõige olulisemad ja teie vastate siis selliselt, et vajutate nupule
Karin Kivipõld
Kui senikaua
Karin Kivipõld
Väga põnev oli. See oli kuidagi omamoodi rahustav ja seal kõige kõige tegelikult oli lihtsalt üks vilin kõrvus.
S101
Aga ma võin öelda, et vähemalt selle uuringu kohaselt kuulmisfunktsioon on täitsa normi piires.
Karin Kivipõld
Jah, mina töötan igapäevaselt raadios, aga kes on need patsiendid, kes tulevadki lihtsalt oma kuulmist vahepeal aeg-ajalt kontrollima teie juurde, et kaebusi neil ei ole, aga need lihtsalt tulevadki sellepärast et nende töö on selline, et nad on paratamatult kogu aeg, et nad puutuvad kogu aeg kokku, siis mingisuguste müradegi või helidega.
S101
Peamiselt need, kes tulevad Liscontrolli sest nad teavad, et, et see helikeskkond, kus nad viibivad potentsiaalsete võib nende kuulumist kahjustada. Loomulikult muusikud, heliinsenerid, meelelahutuses töötavad inimesed. Kuna muusikutele see kuulmine on nagu ülioluline ja see on nagu viis, kuidas nad leiba teenivad, siis nad on loomulikult äärmiselt ärevad, kui kui see selgubki, et mingisugune väike kuulmislangus on. Ja samal ajal, kui ma räägigi neile, et, et kahjuks on natukene selline kutsehaigus siis loomulikult nende ärevust kuidagi ei leevenda, küll aga see lihtsalt näitab üleüldist tendentsi seal muusikatööstuses, et, et kahjuks tõesti müramürast tingitud kuulmiskahjustus on nagu kutsehaiguskohaga.
Karin Kivipõld
Aga on võimalik siis seda kaotatud kuulmist kuidagi kompenseerida või?
S101
Kahjuks kuulmist tagasi saada ja enam ei ole võimalik, kui see on põhjustatud siis sellest liigsest mürast. Aga see ei tähenda seda, et midagi sinna kuidagi parata ei saa. Sest et me peame tegelema sellega, et kuulmis funktsioon veel edasi süveneb ja selleks ongi vaja selliseid individuaalselt kuulmiskaitsevahendeid seda regulaarselt kasutama. Ja vaadatigi mitu tundi. Missuguse heli intensiivsuse juures inimene selles müras viibib, et mõnikord ei saagi näiteks ööklubis ollagi kauem kui 15 minutit, sest et kui on juba 16. minut, siis edasi on juba potentsiaalne kuulmiskahjustus.
Karin Kivipõld
Kui aga on inimesel suurem kuulmislangus, siis kuidas näiteks kuuldeaparaadid aitavad?
S101
Vox kuude aparaadid annavad endast parima, aga see päris selline efekt ei ole nii nagu näiteks prillikandjatel ikkagi kaugele hästi ei näe, nad saad miinusprillid. Nii nagu näiteks minul on, siis ma näen juba noh, täiesti nii nagu ma pean nägema. Et kuna see kuulmiskahjustus ju mõjutab seda sensoorse organit siis ja see ei ole selline nagu on siis nägemislanguse puhul, kus siis näiteks noh, minu kuuse see reetina on ju puutumata jäänud ja sellepärast see pilt on ju täiesti selge, aga kuulmislanguse puhul, et mis on siis mille põhjuseks võib olla liigne müra või vananemine ja et, et siis siis kahjustuskolle on hoopis midagi muud. Aga see ei tähenda seda, et kuulmiskuulmislangust ei saa üldsegi aidata selles osas kuidagi leevendust leida. Kindlasti on võimalik, aga inimene peab aru saama, et see ongi selline natukene pikem protsess, aga pikemas perspektiivis ikkagi inimesed jäävad üldudes rahule. Kui nad ise on motiveeritud, on nõus siis käima niimoodi seda aparaati vastavalt vajadusele sobitamas kuulmiskontrollimas. Et siis ma arvan, et ikkagi paljud võivad jääda rahule.
Karin Kivipõld
Kas kui inimene on täiesti mõne õnnetuse tagajärjel kuulmise kaotanud, Ren sündinud kurdina, kas siis mingisuguste implantaatide ka näiteks on võimalik kuulmist taastada, et netiavarustest ma olen näinud päris tihti mingeid selliseid hästi liigutavaid videosid, kus lastele pannakse need implantaadid kõrva sisse need kevadist kõrvases või?
S101
Need on ja ma arvan, need, mis te olete näinud, on need sisekõrva implantaadi tõesti lapsed ja ka täiskasvanud, kellel on tõesti sügav kuulmislangus siis ja neil ei ole mitte mingeid vastunäidustusi, siis siis neil on võimalik see tõesti saada. Nüüd ka lapsed, kes sünnivad raske sügava kuulmislangusega, alati alustame kuud aparaadist ja kui nad siis aastaseks saavad, et siis siis tehakse selle, seda siseoperatsiooniks siseCrowimbatasi operatsioon. Nüüd seda efekti, et kõik hakkavad nutma ruumis, kas siis kindlasti siis on mingisugused plaksutamised ja jänkud tulevad välja kuskilt nurgast, et kahjuks ma veel üksikuid juhtumeid, kus siis see on juhtunud, et see päris nii ei ole, sellepärast et te kujutate ette, et kui te saaksite endale mingisuguse täiesti uue meele. Ma ei kujutagi, mis iganes see on, et lapse jaoks on see, et tegelikult on päris hirmutav võib-olla esmakordselt siis kuulda heli, sellist selget heli.
S101
Pigem on arv see, et nad hakkavad seal päevapealt rääkima või, või hakkavad naeratama, pigem nad hakkavad selle peale nutma.
Karin Kivipõld
Aga mis võimalusi täna veel pakutakse, et inimese kuulmist parandada või siis seda hoida?
S101
Osadel juhtudel või kuulmislangus olla hoopiski põhjustatud sellest, et, et kuulmeahel on jäigem, üks luukene seal on jah, selline palju jäigem, kui ta peaks olema. Sel juhul tõesti saab sellise proteesi asetada selle jäigastunud kuulme Luukase asemel osadel juhtudel, kui tõesti mingisugune krooniline kõrvapõletik, kui on mingisugused kasvajad seal keskkõrvas kui kuulmekile muul kustunud, et seal on auk, on sees, et kõike seda saab parandada ja selle võrra sesse kuulmine paraneb. Aga ma pean toonitama, et need on sellised, pigem üksikud juhtumid, et eelkõige vananemisega seotud kuulmislangus vajab rehabiliteerimist kuulmisabivahenditega. Ja kellel on tõesti selline märkimisväärne kuulmislangus, et nende puhul tuleb tõesti kõne alla sisekõrva implantaat. Aga ma pean seda ka mainima, et inimesed, kes on juba sellised eakamad 70 pluss ja neil on ikkagi sügav kuulmislanguse, ta, nad ongi pikalt kannud näiteks kuude aparaate, aga nende efekt on jäänud ana väiksemaks väiksemaks, siis siis nad ikkagi sobivat sisekõrva implantaadi kandidaadiks. Sest et vanus ei ole mingisugune vastunäidustused, et meil on päris eakaid inimesi, kes on hea tervise juures, neil ei ole kroonilisi haigusi ja nad tõesti vajavad seda, et siis ma ei oskagi öelda, kas äkki see oli 70 seitsmeaastane, oli üks üks inimene, kes sai sisega rämblataadi, et seitsmekümnendates eluaastates on saanud Wimbledoni.
Karin Kivipõld
Mis, mida te soovitaksite äkki võib-olla sellele inimesele, kellel lähedane on natukene kuulmist kaotanud või et tal on mingid kuulmisprobleemid, et kuidas oma lähedasele siis toeks olla?
S101
Kindlasti peab sellest rääkima ja ütlema, et, et see ei ole ainult selle ühe inimese probleem, vaid et see mõjutab tervet perekonda. Aga samal ajal on ka päris palju inimesi nii, selliseid, kes kes ei oska isegi nagu siit elementaarsed viisakusreegleid meeles pidada, kui teise inimesega suhelda, näiteks on tihti see, et abikaasa hüüab teisest toast midagi. Aga see teine inimene, ta isegi ei tea, tema poole pöördutakse, tegeleb oma asjaga edasi ja siis äkitselt tullakse sinna ruumi, umbes et sa üldse ei kuula mind ja mis sul viga on. Aga noh, viisakas on ikkagi tulla inimesi juurde ja alustada vestlust, näost näkku rääkida ja mitte midagi pomiseda seal selja taga ja teine asi, mis mis ma näen, et hästi palju tehakse, et ah, sa ei peagi aru saama või et see ei olegi oluline, et kõik, mis öeldakse seltskonnas, kõik peab olema sellel kuulmishäirega inimesele kuuldav, et kõik peavad pingutama selle nimel rääkima, selgemini tegema pause kas või ümber sõnastama. Aga ma arvan, et see võib olla üks kõige hullemaid asju, mida saab teha, et umbes, et ah, see ei puuduta siin, sa ei peagi teadma, et noh, mis tunde see tekitab, teises inimeses.
Karin Kivipõld
Aitäh teile Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina ja kurguhaiguste arst doktor Maret Lepplaan mind enda juurde külla, kutsumast ja kõike kõige paremat teile, aitäh.
S0
Ma ütlen. Saade valmib koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga vaatega ITK Pummu.
