Stuudios on Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog dr Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik. Millega tegeleb audioloog? Kas kuulmise langus vanemas eas on normaalne nähtus? Millal peaks endale kuuldeaparaadi soetama?
Allikas: Vikerraadio Päevatee 14.10.2017
Ülle Karu
Raimond Valgre laulu sinilind kuulsime Kalmer Tennosaar esituses. Nüüd sellest, millest tänases saates räägime. Stuudios on Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili raadit millega tegeleb audioloog. Kas kuulmise langus vanemas eas on normaalne tus, millal peaks endale kuuldeaparaadi soetama? Natalja Org ajab juttu tantsuõpetaja ja treeneri Reet kriigeriga, kes õpetab nii noori kui vanemaealisi tantsijaid nii eestlasi kui venelasi. Ka tänases saates oleme külas kauaaegsel õpetajal Ada Ermol, kes räägib elus sõja aastatel ja oma õpetajatee algusaastatest Vändras. 19. oktoobril möödub 80 aastat Kustas kikerpuu sünnist. Kustas kikerpuu oli helilooja ja interpreet, orkestri juht ja pedagoog ja kirjutas nii oma kui teiste lauludele sõnu. Kustas kiker boost räägib Olavi pihlamägi.
Ülle Karu
Tänases saates me räägime kõrvadest, kuulmisest, kuulmishäiretest, jaga haigustest. Meil on stuudios Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst audioloog, tor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik, tere päevast. Tere doktor Maret Lepplaan, mis ametinimetuse audioloog on? Ma lugesin, et audioloogia on teadus kuulmisest, helidest ja tasakaalust.
S110
Ja selles on teil täiesti õigus. Audioloogia kui selline on tõesti meditsiiniline eriala ja mujal Euroopas ja maailmas on ikkagi audioloog tervishoiutöötaja, ta kuulub meeskonda, kes tegelevad siis kuulmishäiretega tasakaalu häiretega ja ta nina-kõrva-kurguarsti selline abistav käsi, kes teeb uuringud, konsulteerib niimoodi, et arst ei pea kõike tegema, et tema, selline esmatasandi spetsialist, kes üritab selliseid standard ikkagi juhtumid ära lahendada, kõik patsiendid arsti juurde minema. Audiolooga on ka arst ju ikkagi nüüd tingimata ei, mina olen juhuslikult jah, siis kõrva-nina-kurguarsti audioloog, aga, aga audio läheb, võib ka olla lihtsalt mingisugune muu taustaga inimene, akustik, bioloog psühholokisse näiteks magistriõppesse läinud ja õppinud audioloogiat või siis bakalaureuse baasil õppinud bioloogiat. Nüüd see ei toimu kahjuks veel Eestis, aga mujal maailmas toimub, et audioloogi pea tingimata olema arst kindlasti.
Ülle Karu
Oudioloogi see, kelle juurde ma lähen, kui mul kõrv valutab.
S110
Top audiolaps saab kindlasti konsulteerida, selline väike valu võib hoopiski olla mingisuguseid vaiguummistus, sest siin võib olla midagi palju tõsisemat, et ta ongi meditsiini spetsialist ja ta saab alati edasi suunata kõrva-nina-kurguarsti juurde, aga tema oleks selline esmatasandi ikkagi spetsialist, et meil on nii pikad ootejärjekorrad on arsti juurde, et kui meil oleks selline spetsialist, et meil on ka momendil audioloogi vastuvõttu, ei kahjuks ei ole jah, sest et selliseid ametlikku magistri- või bakalaureusekraadiga audioloogi on Eestis on ikkagi ainult üksikud. Kes on saanud selle kraadi. Ta ikkagi ainult välismaal, et Eestis veel sellist õpet ei toimu, et plaanis küll on, aga see on pikemas perspektiivis jah, see plaan.
Ülle Karu
Kui ma hakkasin tänast saadet ette valmistama, siis küsisin ka meie kuulajaid, mis probleemid neil on ja et nad saadaksid oma küsimusi ja väga palju küsimusi oli kuuldeaparaatidest ilmselt selle teemaga me alustamegi. Ma loen ka ette mõned küsimused. Juba aastaid on inimesel kõrvakuulmine halvenenud, olen mõelnud soetada endale kuuldeaparaadi, aga ei tea, millist valida, kas selleks on vaja eriarstiga konsulteerida. Kaheksakümneaastane vanahärra räägib probleemist kuuldeaparaadiga, et üks kõrv tal ei kuule, teises on kuuldeaparaat ja siis aeg-ajalt läheb see kõrvu, kui inimesel on kuuldeaparaat. Muusikahuviline inimene kontserdil ei saada käia, sest see võimendab kõike, mitte ainult muusikat ja on hästi ebamugav. Kas on ka selliseid kuuldeaparaati, mis saaks nii sättida, et inimene kuuleks teatud asju ainult muusikat ja mitte muid helisid. Ja siis kaheksakümnene proua helistas ja ütles, et ta sai jah, kuuldeaparaadi, aga ta ei saa seda hästi kasutades, on väike. Jah, sõrmed on tal juba kohmakad ja värisevad ja seda hästi väikest kuuldeaparaati on ebamugav kõrva panna. Ta on kuulnud, et on ka selliseid, mis käivad kõrva taha, mida mugavam kasutada. Ja temagi räägib siin neist reklaamidest ja nüüd räägimegi neist kuuldeaparaatide reklaamidest, need on tohutult agressiivsed. Nad lubavad kõike alates sellest, et inimene saab praktiliselt kurtusest kuuljaks. Meie nimetasin jah, neid asutusi, kes reklaamivad, nägime kuuldeaparaatidest.
S110
Esimene asi on, et kuuldeaparaadid ei taasta noorum, kuul, mis on päris selge, ta on ikkagi abivahend, ta annab endast parima, loomulikult, aga ta ei taasta seda kuulmist, mis võis olla patsiendil, kui ta oli 20, mitte mingil juhul ükski üks kõik kallist on, kui hea see spetsialist on, kes sobitab seda lihtsalt, meil on need omad limitatsioonid, see haigus on, on sellise iseloomuga. Võiksin paralleeli tuua siis prillidega, et kui meil on vaik kõrvas täielikult, ummistab kuulmekäigu. Me võtame vaigu ära. Probleem, enamik lahendatud prillidega sama moodi, et kas sa oled kaugelenägija lähedale nägija. Aga kui on toimunud ikkagi aja jooksul vananemisega seotud kuulmislangus, siis see ei ole nagu prillide kandmine, see on hoopis midagi muud, sest see organ, mis töötleb kogusid helisid, saadab need aju, nii et see on saanud kahjustada sensoorne organ, et silmade puhul näiteks reetina samamoodi, kui on reetine kahjustused, paneme prillid ette, siis noh, see ei anna seda tulemust, mina kannan ka prille ja ma näen täiesti ideaalselt, aga mul ei ole ju reetina son kahjustada. Peab väga täpselt ikkagi saama aru, et mis on mis ja, ja sellepärast meie töö ongi selline mõnevõrra teistsugune, väga huvitav. Tekivadki sellised probleemid ja me ei luba küll mitte kunagi sellist garantiid, et nüüd on kõne, on selge ja müras ei ole probleeme ja ainult kogu aeg kuulete kristalselt, nagu reklaamitakse ka ei, see, see ei ole õige.
S123
See on abivahend ja ta jääb abivahendiks ja ta ei too 100 protsenti nooruspõlve kuulmist tagasi.
Ülle Karu
Aga kellel on vaja KuMul lähebki kuulmine kehvemaks. Kas ma siis pean kohe hakkama mõtlema kuuldeaparaadi peale?
S123
Mida varem saab abi, seda parem, mida varem hakata aparaati kandma ja temaga harjuda, seda paremad on tulemused, mida hiljem tulla, seda raskem on harjuda selle abivahendiga. Vanemad inimesed kardavadki, et on raske harjuda, on, on väga raske on sellepärast, et inimene harjub elama oma vaipa kusjuures, ja pärast need helid, mis tagasi tulevad, nendega tagasi harjuda on jube raske, saaks, elu läheb palju lärmakam maks jälle, vaikuses on palju parem elada. Meie elu on lärmakas ka, et midagi ei ole parata.
S110
Ja teine asi, mis ma lisan, et loomulikult jah, vaikuses on hea elada, ma tahaksin ka kogu aeg vaikuses, aga me peame sellega arvestama, et kui me nüüd jälle räägime vananemisega seotud kuulmislangusest, üks asi, et seda on loomulikult rohkem seeniorite hulgas, nii nagu tegelikult dementsust on, on rohkem seeniorite hulgas ja aga need kahjuks mõlemad haigused süvendavad teineteist, et kui on juba kuulmislangus ja patsiendi dementsus kuulmislangus ei ole kompenseeritud kahjuks dementsus süveneb suurema kiirusega võrreldes nende inimestega, kellel on kuulmislangus, aga ta kannab kuulmisabivahendeid, need on kenasti sobitatud spetsialisti poolt, ta rahul nendega ta aitab, sellist nagu kognitiivse võimekuse langust mõnevõrra pidurdada. Minimaalselt, küll, aga siiski.
Ülle Karu
Siin üks proua küsibki, et tal kõrvakuulmine on halvenenud, siis ta peaks pöörduma kõrva-nina-kurguarsti juurde. Kas tema siis vastavalt sellele, kuidas see kuulmine tal on, soovitab siis kuuldeaparaat.
S110
Arst otseselt mitte, oleneb loomulikult arstist, aga, aga meil on ikkagi spetsialistid, et õed, kes saavad soovitada, kes teavad tegelikult kuuldeaparaatidest kohati rohkem ikkagi kui arstid, jällegi arst ei pea olema see, kes sobitab ja teeb, et, et meil on hoopis teised spetsialistid selleks ka. Ja arstis omakorda saab suunata selle kuuldeaparaati sobitamiseks õe juurde, kes siis tutvustan lahendusi.
S123
Viimane käik oleks ikkagi arstile talvel kindlas, mis laadi kuulmislangus on ja kuidas seda parandada, mida teie oskate soovitada siis patsiendile, aga meie vaatamegi vastavalt sellele, millised on uuringu tulemused, milline tal siis abivahend võiks sobida ja koha peal siis testimegi erinevaid, ta saab kohapeal proovida, kuidas ta tunneb ennast üldse aparaadiga, kas see on talle väga vastu, Matu, mõni ütleb kohe ära, et ei, tema sellega käima ei hakka ka, on ju erinevaid, nad on erineva helitaustaga erineva korrigeerimis võimalusega, loomulikult aparaadid on ka erineva hinnaga. Kõike seda rääkides arvake, on juba erinevust, aga kõrva kuulmis taju on sama ainulaadne, nagu on ka maitseelamusi igaüks. Me võtame helisi vastu erinevalt ja sellepärast peakski proovima ka erinevaid aparaate.
Ülle Karu
No inimene ei tea ju, Ma tulen esimest korda, kui mul midagi kõrva topitakse, siis ilmselgelt on see esialgu ju ebamugav, eks ole, paljude proovida, annate talle või mis variandid on?
S123
Kohapeal proovimiseks on meie Ida-Tallinna keskhaiglakeskuses ühe inimesega tegelema keskmiselt tund aega selle aja sees. Võtame siis, mis hinnad on, kui palju riik siis soodustust annab ja mis selle aparaadi eripära on. Ja loomulikult on ka, on võimalus siis omadest tingimustes kasvõi jalutama minna, korra aparaadiga väljas käia siis mõnes suures ruumis, et vaadata, kuidas seal kõneeristus on, kuidas ta aru saab. Kuidas teda taust, häirib, et niisugused võimalused on, loomulikult me ei saa nüüd aparaat anda, koju sõidab näiteks usina ajaliseks kastmiseks.
Ülle Karu
Meil on kasutanud kuu või paar, mõnikord harjub sellega, aga siin nagu inimesed kurdavad, et ei harju, et on raske hakkama saada. Mis siis saab, kas ta saab vahetada või?
S123
Tulebki pöörduda ikkagi tagasi sinnasamasse keskusesse, kus ta on olnud sellesama probleemiga ikkagi, et vastuvõtule, et ma ei saa seepärast aparaati saab ka ümber reguleerida, ega nad ei ole, et ma panin nii paika enam midagi muud. Ta ei saa, saab, saab vahetada valemeid, erinevaid proovida, kuidas tal mugavam on. Kas tuleb palju inimesi tagasi, kellele ei sobi tagasi reguleerima, iga käiakse, see on täitsa ilmselge, et nad tulevad tagasi reguleerima ikkagi, et juhtub, seks, inimene elab oma keskkonnas, me ei tea, mis keskkonnast ei ole raske, on esialgu seda aparaati niiviisi paika panna lõikuseks ja justkui ta proovib just, et, et tema läheb ju oma elu elama, mõnel selgub ta senikaua, kui on aparaadita käinud, ei ole naabreid kuulnud, nüüd panin aparaadi kõrva, on ju nüüd on väga lärmakad. Et kahjuks siukseid asju aparaadilt ära võtta ei saa, et ma kuulen ainult seda, mida mina kuulda tahan, aga näiteks naabrid ma ei taha kuulda, et aparaat siis selle selle ja ei, kui naabrid on lärmakad, siis nad kahjuks jäävad lärmakad.
Ülle Karu
Stuudios olid Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst, audioloog doktor Maret Lepplaan ja kõrva-nina-kurguhaiguste õde Raili Raadik, kes räägivad kuulmisprobleemidest ja kuuldeaparaatidest ka meie järgmises saates.
