loading...

Mitu minutit liiga valju muusikat kontserdil võib kahjustada kuulmist?

1 minute, 56 seconds Read
Spread the love

Müra või vali muusika võib kahjustada tervist. Aga kui palju on palju, seda seletab Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.

Valjud helid kahjustavad meie kuulmist. Öeldakse, et kõrvad läksid lukku, kui näiteks juhtumisi kuulete valju kahuri- või püssipauku. Lühikese valju heli järel on tõepoolest kõrvad mõnda aega justkui kurdid. Kuid siis kuulmine taastub. Pikemat aega müra käes viibides võib juhtuda, et kuulmine ei taastugi enam. Müra mõjub sarnaselt radioaktiivse kiirgusega.

Kahjustus võib olla seda suurem, mida pikemat aega see mõjub. Sellepärast räägitakse ka müra puhul müradoosist, nagu kiirguse puhul kiirgusdoosist. Näiteks tööstusmüra puhul muutub see kuulmisele ohtlikuks, kui keskmine efektiivne müratase on 85 detsibelli 8 tunni vältel.

Muidu võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Seda 85 detsibelli 8 tunni kestel nimetatakse ka päevaseks sajaprotsendiliseks müradoosiks. Muidugi kehtib see ka muusika kohta.

Iga 3 detsibelli võrra kasvamisel väheneb lubatav aeg kahekordselt. Näiteks 88 detsibelli puhul on see 4 tundi, 91 detsibelli puhul 2 tundi, 94 detsibelli juures vaid 1 tund. Kui helitase on aga 97 detsibelli, tohiks niisuguse heli keskkonnas olla vaid pool tundi.

Kuid rokk-kontsertidel ulatub helitase sageli 97 detsibellini ja isegi üle selle. Niisugust kontserti tohiks kuulata vaid 15 minutit, kui te soovi püsivat kuulmislangust kogu ülejäänud eluks.

Laste puhul peaks helitase olema loomulikult veel madalam ja algpunktiks 8-tunnisel kuulamisel on 80 detsibelli.

Need Euroopa Liidu nõuded on kehtestatud seoses kuulmiskahjustuste riskiga. Kuid valjud helid tekitavad lisaks kuulmise kahjustamisele ka muid ebameeldivusi. Näiteks tekib väsimus- ja ärritustunne, vererõhk tõuseb, nahk muutub roosaks ja südamerütm sageneb. See on tüüpiline stressiga kaasnev seisund, mis meenutab mõnevõrra alkoholi- või narkojoobumust.

Sada aastat tagasi oli kuulmiskahjustuste ja kõrge vererõhu põhjustajateks lisaks muudele hädadele tööstusmüra. Tänapäeval saab tekitada kuulmist kahjustavat helivaljust helivõimendusseadmete arengule meelelahutusüritustel ja kontsertidel.

Nii korraldajatel kui kontserdikülastajatel tasuks seda riski tõsiselt võtta, sest viimase 25-30 aasta jooksul on kõrvaarstid ja audioloogid märganud kuulmislanguse ja tinnituse (püsiv kohin või vile kõrvas) olulist sagenemist noorte seas. Rääkimata muidugi sellest, et rokkmuusikutel ja bändi helimeestel esineb kuulmislangust tunduvalt sagedamini kui keskmisel kodanikul.

Toimetaja: Marju Himma

Allikas: Novaator 27.05.2019

Sarnased postitused

×