Paraku ei taheta esimesi kuulmislanguse märke endale tunnistada. Arvatakse: ega ma siis veel nii-ii vana pole! Arsti juurde minekuga viivitatakse seni, kui enam teiste kõnest aru ei saa. Siis on aga enamasti tegemist juba keskmise või raske kuulmislangusega. Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arst-konsultant Liina Luht soovitab probleemiga tegelema hakata niipea, kui see endast märku on andnud. Võimalused abi saada on Eestis olemas.
KUULMISLANGUS TEKIB TASAPISI „
Umbes kolmandikul üle 65-aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimesed kuulmislanguse märgid on, et teiste kõnest arusaamine on raskendatud, aga kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta veel midagi ette. Probleemi teadvustatakse siis, kui kõnest enam aru ei saada,” räägib arst.
Kuulmislangus on üldjuhul pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga.
Muid märke – näiteks kohin või vihin kõrvus – võib olla lisaks, aga ei pruugi. Vilinad ja kohinad ei tarvitse alati näidata seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile. Sel puhul tuleks pöörduda perearsti poole.
Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-ninakurguhaiguste arst-konsultant Liina Luht paneb südamele, et kuulmislangust tuleb ausalt kõigepealt enesele tunnistada, minna arsti juurde ja hankida kuuldeaparaat.
Dr Luht ütleb, et Eestis pole tehtud uurimust, mis selgitaks, kui palju kuulmislangust esineb, aga oletatavasti on see mure umbes 20 protsendil kogu elanikkonnast ja ennustatakse, et see protsent kasvab üsna kiiresti, sest elanikkond vananeb ja tuleb juurde noori, kes kahjustavad oma kuulmist pideva liiga valju muusika kuulamisega.
Kumb on kahjulikum, kas muusika kuulamine kõrvaklappidega või vali muusika kontserdil? Doktor vastab, et kõik sõltub sellest, kui valjult ja kui pikka aega on see toimunud. „Vanasti öeldi „mürakahjustus”, müra all mõtleme tavaliselt ebameeldivaid helisid. Tegelikult pole vahet, kas helid on meeldivad või ebameeldivad, tähtis on, kui vali on heli,” räägib Luht. „Ka professionaalsetel muusikutel,
olgu sümfooniaorkestri pillimeestel või rokkmuusikutel, esineb nii-öelda mürakahjustust, kuna nad on tööga seonduvalt pidevalt valjus helis.”
Normaalse kõne tugevus meetri kauguselt on 65 dB. Alates 85 dB-st hakkavad helid kuulmist kahjustama.
VÄLDI MÜRAS VIIBIMIST!
Et seda paratamatut protsessi – kuulmise halvenemist – vähemalt edasi lükata, soovitab doktor ise oma kuulmist tugevate helidega mitte kahjustada, võimaluse korral on mõistlik vältida pikemat aega müras viibimist.
Varem oli tööstusmüra probleemiks, tänapäeval peavad tööandjad töötajaid kaitsma.
„Kuulmislangus on üldjuhul pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga.”
„Väga tugevate helide puhul võib kohe trauma saada, tekib äkk-kurdistumine. Kui viibida mõõdukalt valjude helide mõju all pidevalt, siis võivad märgatavad probleemid välja lüüa paarikümne aasta pärast.”
Doktor teab juhtumeid, kus pärast rokk-kontserti on inimesel tekkinud äkiline kuulmislangus, kõrvus on vile ja kohin, mõne nädalaga on olukord veidi paranenud, aga osaline kahjustus jääb siiski püsima.
Kas kõrvapõletikud soodustavad kuulmislanguse teket?
„Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline,” ütleb Luht. „Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega, see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.” Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.
3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena. Tinnitust ei
saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see hästi häirivaks.
Kuidas lendamine kõrvadele mõjub? „Rõhumuutus on keskkõrva probleem,” selgitab Luht. Tuleks püüda tasakaalustada oma keskkõrva ja välise ruumi rõhku. Selleks on hea neelatada, mistõttu on kasulik, kui lennukis on käepärast lutsukomm ja näts. Eriti ebamugav on lendamine, kui ülemiste hingamisteede viirusnakkus on kallal, kui kuulmetõrve limaskest on turses ja ta ei taha niigi hästi avaneda. Kui nohuga lennata, võib kõrvas valu tunda.
ENDASSETÕMBUMISE OHT
On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon, psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, tunnevad ennast naeruväärsena ja parem ei lähegi enam teiste seltsi, vaid jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus.
„Selle asemel, et piinelda selle käes, et ei saa aru, mida teised räägivad, hankige parem endale kuuldeaparaat.”
Kuulmislangus segab muidugi ka töötamist, eriti kui töö on seotud suhtlemisega. Kui ikka õigesti ei kuule, mida teine ütleb, on probleemid ja vääritimõistmised kerged tekkima. Nii võib kuulmislangus olla lausa töö kaotamise põhjuseks.
Ka peres tekib probleeme, kui üks teistest aru ei saa või pidevalt raadiot ja televiisorit väga valjult kuulab.
Allikas: Elukiri ; 3 (159) 2013-03
