Viimaste aastakümnete jooksul on audioloogid ja kõrvaarstid täheldanud, et noorte kuulmisteravus langeb. Teistes riikides tehtud uuringutest ilmneb, et kuulmislangust esineb kümnendikul noortest. Eestis pole selle kohta andmeid, mistõttu uurivadki Tallinna ülikooli teadlased nüüd Eesti õpilasi, et selgitada välja, kuidas kuulevad lapsed erinevaid helisagedusi.
Selleks teeb Tallinna Ülikool koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku, MTÜga Audiere ja Eesti Audioloogia Seltsiga Eesti kuulmisteravuse uuringu. Audiomeetrilise sõeluuringu, käigus koguvad spetsialistid kuulmisteravuse kohta andmeid ühtekokku tuhandelt õpilaselt ning esimesena osalesid selles Keila kooli 9. klassi õpilased.
Keila kooli õpilane Markus-Toomas Meritam ütles, et testi tulemus andis talle teadmist, et võib julgemini muusikat kuulata. “Ei olegi nii kurt kui arvasin. Ma arvasin, et valjema muusika pärast olen vähe kurdimaks jäänud, aga tegelikult ei olegi nii väga.” Kõrvaklappidest eelistab ta neid, mis ei võimendaks heli liigselt üle.
Tallinna Ülikooli teadlased on välja töötanud ka veebipõhise testi kuulmisteravuse hindamiseks. Proovige!
Uuringu üldjuht, Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping selgitas, et õpilaste kuulmistundlikkust määratakse standardse audiomeetrilise protseduuri käigus, mis kestab iga inimese puhul kümme minutit. Õpilaste kuuldeläve uurimiseks, tuleb neil kõrvaklappidest kuulata erinevaid sagedusi.
Täita tuleb ka küsimustik muusika kuulamisharjumuste ja tugeva heliga kohtades viibimise kohta. “Pärast audiomeetrilist testi saab õpilane väljatrükituna info oma kuulmisteravuse kohta. Kui mõnel õpilasel avastatakse oluline kuulmislangus (30 detsibelli ja enam), siis informeerime sellest lapsevanemaid,” kinnitas Tereping.
Terepingu sõnul kinnitavad välismaised uuringud, et kõrvaklappidega muusika kuulamisel keskmiselt üle kolme tunni päevas suureneb kuulmislanguse risk oluliselt. Ta lisab, et teistes riikides tehtud uuringud kinnitavad, et kuulmislangus või tinnitus (kohin või vile kõrvades) esineb 10–13 protsendil noortest.
Kui vali on vali?
“Üheks kuulmist kahjustavaks teguriks on saanud muusika kuulamine väga suure valjusega. Kontsertidel, eriti rokkmuusika puhul, samuti diskoteekides ulatub helitase sageli 95–110 detsibellini. Niisugune valulävele (120 detsibelli) lähedase helitasemega muusika võib tekitada kuulmislanguse juba 15–30 minutisel kuulamisel,” selgitas Tereping.
Mõne uuringu kohaselt võivad tundlikud kuulmisrakud küll taastuda, kuid üldiselt kui kahjustus on tekkinud, siis ta ka nii jääb. Siit ei tasuks nüüd järeldada, et kõrvaklappidega ei tasuks üldse muusikat kuulata. Pigem tuleks seda teha mõõduka valjusega mõistliku aja vältel.
Loeng kuulmishügieenist
Enne erinevaid protseduure saavad kõik uuringus osalevad koolid kuulda 45-minutist loengut kuulmiskahjustustest ja kuulmishügieenist, et kuulajad oskaksid ise hoiduda valjudest helidest tingitud kuulmiskahjustustest.
Kuigi uuringu probleemipüstitusest ja siinsest artiklist võib jääda mulje, et kõrvaklapid on kõige kurja juur, on Avo-Rein Tereping siiski teist meelt. “Ma ei räägi üldse seda, et ei tohiks kõrvaklappe kasutada. Vastupidi, kõrvaklappidega on võimalik kuulata kvaliteetset muusikat väga kvaliteetse heliga, aga seda tuleb teha mõistlikult.”
Seega tuleks kõrvaklappidega või ka kontserdil muusikat kuulates silmas pidada mõõdukust nii helivaljuse kui ka muusika ja müra sees veedetud aja osas.
Ühe eluterve soovituse annab Tereping veel: “Kui te lähete metsa, no ärge siis ometi kõrvaklappe pähe pange. Kuulake vaikust, sest ka see on kõrvale ülimalt vajalik.”
Uuringus kogutud andmed töödeldakse statistiliselt üldistatuna, neid ei seota konkreetsete lastega, klassidega ega kooliga.
Nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Eesti Tervisearengu Instituudi teadusdirektori hinnangul on seda tüüpi uuringu läbiviimine tervitatav ning ministeeriumi poolt on uuringu läbiviimiseks heakskiit antud.
“Kooliõpilaste kuulmisteravuse uuring” leiab aset Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku ja Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskuse, MTÜ Audiere koostöös. Projekt algas 2019. aasta novembris ja see kestab järgmise aasta maini. Projekti rahastab MTÜ Audiere. Lõuna-Eesti koolides viib uuringu läbi TÜ Kliinikumi kõrvakliiniku audioloog Sandra Vill.
Allikas: Novaator 13.11.2019
