Esiteks toimub tema sõnul elanikkonna vananemise protsess ehk suureneb ka tublide ja täisväärtuslikku elu hindavate vanemate inimeste hulk, mis ühtlasi tähendab suuremat hulka vaegkuuljaid ja suuremat tähelepanu kuulmisele.
Teiseks on viimastel aastatel on kujunenud nö kõrvaklapikasutajate põlvkonnad, kelle kohta teadlastel ei ole tegelikult proportsionaalseid seireandmeid võrreldes üldise keskkonna müraseire andmetega. Teoreetiliselt mõjutab otse kõrva suunatud helivoog kuulmist rohkem ja võib seda kahjustada.
Paraku eristab inimese taju ühekordselt pigem suuri kuulmislanguseid, mis juhivad tähelepanu kuulmisprobleemile. Tasapisi nõrgenev kuulmine võimaldab ka tasapisi harjuda, seepärast pöördutakse tihtipeale kuulmise kontrolliks arsti vastuvõtule juba väljakujunenud kuulmislangusega – siis kui see otseselt häirivaks on muutunud.
“Müra mõju kuulmisele on sagedamini hiilivalt kuulmist kahjustav, mitte äkk-kurtust põhjustav,” märgib kuulmisnõustaja. Ka nö lainetav kuulmine ja muud kuulmishäired – nt kõrvade undamine, vilistamine, kohisemine, tunne, et ei saa aru, mida räägitakse või vastupidiselt tunne, et kuuldakse liiga hästi – võivad olla märgiks kuulmiskahjustusest.
Kahtlemata ei ole 21. sajandil kõrvaklappidega muusika kuulamise või arvutimängude mängimise keelamine kohane. Küll on oluline sellest tegevusest tulenevate riskide teadvustamine, lastele ja noortele suunatud vanemliku ja pedagoogilise tähelepanu suurendamine.
Allikas: https://tervis.ohtuleht.ee/855768/mida-peaksid-noored-korvade-hoidmiseks-tegema
