Kui palju on rahvastikust neid, keda kurnab kuulmislangus? Kas seda saab ravida? Millest aga tekivad pearinglushood ja tinnitus?
Saates on külas Eesti Audioloogia Seltsi esindaja, audioloog Sandra Vill. Saatejuht on Krista Taim.

(NB! tekstis võib esineda automaattuvastuse tõttu kirjavigu!)

Krista Taim

01:00

Taia tere, head kuulajad. Teie kindlasti teate, et vahel on nii, et te räägite, aga teid ei kuulda. Vahel on selleks põhjuseks see, et ei taheta kuulda, teinekord on aga põhjus meditsiiniline inimene lihtsalt ei kuule, ta kuulmine on häiritud, langenud või on mõned muud probleemid, mis seotud. Kas just nüüd kõrvaga, aga kuulmisega? Tänases saates teeme juttu kuulmislangusest kinnitusest tasakaalu häiretest, vertigostjaga mineeri tõvest kui sellisest. Ja saates on meil külas Eesti Audio audioloogia seltsi esindaja audioloog Sandra Vill. Nii et selline teema on täna arutluse all ja saate teises pooles avame ka telefoni saate helistada ja küsida spetsialistilt oma nõu. Helipuldis on. Marika Leetme, mina olen Krista taim, soovin teile head kuulamist.

Krista Taim

04:44

Lihtsatest asjadest oli see laulmises ja kõlas, kuid teemad, millest rääkima hakkame olla üldsegi mitte lihtsad, vaid pigem keerulised. Tartu stuudios on koha sisse võtnud eesti audioloogia seltsi esindaja audioloog Sandra Vill, tere. Tervist. Teate, ma küsiks teie käest, et kes on audioloog, millega te täpselt tegelete ja te ei ole kõrvaarst, nagu ma aru saan?

Sandra Vill
05:31

Ja eks päris paljude jaoks on tegelikult see sõna või spetsialist audio natukene uus. Et, et audioloog on tegelikult spetsialist, kes tegeleb kuulmisega kinnitusega pearinglusega ja see on siis siuke diagnoosimine, ehk siis nagu uurimine ja tegelikult päris palju, kas siis ravi, rehabilitatsioon või habilitatsioon ka. Et tõesti, kui me mõtleme kõrvaarstist, siis see on justkui kui on kõrvahaigus, et on mingid põletikud, siis minna kõrvaarsti juurde. Audioloog on siis, kui on kuulmislangus, minna audioloog juurde, samamoodi näiteks nagu on optometrist ja silmaarst. Et kui meil on silmahaigus, näeme silmaarsti juurde, kui meil on ikkagi vaja uusi prille või meil on vaja nägemist kontrollida siis on just see optometrist õige inimene. Samamoodi naudioloog.

Krista Taim

05:39

Kas see on uus amet selles mõttes, et kuulmislangus on alles viimase 20 30 aasta probleem?

Sandra Vill
06:21

Ei kuulmislangus on ikka põhimõtteliselt aegade algusest peale. Eks ta rohkem hakkas niimoodi tulema esile sõdade aegu, eriti just pärast esimest maailmasõda hakati rohkem nagu nägema seda siis kuulma, et, et on kuulmislangus päris paljudel. Et tegelikult see spetsialist audioloog hakkaski rohkem välja tulema just sellel ajal. Eestis on ta muidugi üpriski uus, see ei tähenda, et meil kuulmislangusega pole kunagi tegeletud, siin Eestis muidugi on, aga lihtsalt on teinud seda erinevad muud spetsialistid, et, et audioloogiat Eestis üldse õppida veel ei saagi. Ja sellepärast meil on ainult käputäis neid inimesi, kes välismaal on õppinud ja tagasi tulnud ja tegelevad sellega spetsiifiliselt.

Krista Taim

06:27

Üldaga, kui suur osa Eesti rahvastikust on näiteks kuulmislangusega, et kas nendest spetsialistidest piisab?

Sandra Vill
08:13

Ja tegelikult meil on natuke spetsialistide puudus tõesti, et kui nüüd vaadata nii-öelda üleüldiselt, kui palju meil audiolooge tegelikult vaja oleks, siis arvatakse, et umbes 100 võiks olla tegelikult see number, kuigi nagu ma ütlesin, meil on käputäis. Et arvatakse, et see rahvastikust umbes 20 protsenti võib-olla tõesti kuulmislangusega Eestis täpselt uuringuid ei ole tehtud sellel ajal, nii et me ei saa kindlalt öelda, aga lihtsalt teisi riike vaadates on tavaliselt see umbes see protsent ja ega me nii-öelda paremad ega halvemad tavaliselt ei ole teistest. Nii et võib arvata, et see on umbes sama protsent ja noh, ongi kui meil on ainult siin viis-kuus-seitse inimest audioloogi nii-öelda, siis kes tegelevad, sellega jääb natukene napiks, võib olla, kas on vanainimeste probleem? Ei, kuulmislangus on nii-öelda sünnist surmani, et kuulmislangusega võib võib-olla juba geneetiliselt võib ka lihtsalt sünnitrauma tõttu võib-olla kohe pärast sündi tekkida, et, et tõesti igas vanuses võib kuulmislangust esineda. Muidugi arvatakse ja see noh, mõnes mõttes sealse nagu see stigma natuke tuleb ka. Et kuulmislangus on just pigem vanematel inimestel, et see tüüpiline see, ah, mis ei kuule, on see, mis meil kõigil justkui nagu ah, minu vanaisa, oh, minu vanaema, et tegelikult see üldse pole niimoodi, jah, muidugi protsentuaalselt on suurem võimalus, et vanematel inimestel on kuulmislangus. Aga seda võib tõesti olla igas vanuses ja minu juures isiklikult isegi käivad rohkem nooremad inimesed ja, ja eks seal ikka nagu see stigma on, et ma ei ole ju veel nii vana, et bass ütleb nii. Ise tunnen veel, nii et mis mõttes mul on juba kuulmislangusega, aga kuidas sa välja paista seotud või?

Krista Taim

08:23

On need sümptomid või et ma saan aru, et mul kuulmine ei ole enam see, et kas ma ei kuule siis Ritsikate sirinad või ei kuule enam oma nagu abikaasat.

Sandra Vill
10:44

Ja seal on päris erinevaid, mitmeid et asju, mis, mis näitavad nii-öelda, mis need sümptomid on. See oleneb täiesti muidugi, missugune kuulmislangus on, et kas ta on pigem kõrgetes sagedustes sellistest tõesti nagu Ritsika toonides pigem madalates sagedustes ehk siis siukestest passistas toonides. Et seal on päris palju erinevaid variante ka hästi tüüpiline ongi see just, et ei saada nagu sõnades päris aru, et küsitaksegi üle, et ah et ma kuulsin küll, aga ma ei saanud aru täpselt, mis sa ütlesid, et see sõna selgus nii-öelda just on natukene nagu kadunud. Võib-olla see, et eelistatakse ühte kõrva, et näiteks on asümmeetriline kuulmislangus, ehk siis ühel pool on nagu halvem, et eelistatakse seda paremat kõrva. Võib-olla televiisor või raadio on natukene kõvemaks läinud, kui, kui varasemalt on olnud. Ja tihtipeale need sümptomid tulevadki esile just mida ütlevad nii-öelda kaasad ütlevad elukaaslased, mida ütlevad sugulased tuttavad. Et tegelikult see kuulmislangusega inimene ei pruugigi aru saada, et tal see kuulmislangus on, sellepärast et kuulmislangus on natuke sihuke nähtamatu asi. Et kui meil on nägemisprobleem, ma saan aru, et ma ei näe. Aga kui mul on kuulmisprobleem, ma ei saa aru, et ma ei kuulnud seda, sest ma lihtsalt ei kuulnud seda, et tüüpiliselt võib-olla tõesti see, et teised inimesed saavad sellest rohkem aru, aga jah, need üle küsimuse üle küsimised kinnitus ehk siis kas kõrvakohin või kõrvavile on hästi-hästi tüüpilised ka sümptomeid kuulmislangusele. Nii et kui inimesed tihti mõtlevad, et oh, mul on kinnitus, mis ma sellega tegema pean. Tegelikult esimene asi olekski kohe kuulmisuuring teha, sest päris tihti on mingisugune kuulmismuutus või kuulmislangus selle teenituse põhjustaja. Ja siis muidugi noh, on veel siuksed, et natuke nagu ekstreemsem, mõnes mõttes eraldatakse natukene ennast justkui seltskonnast veel nagu kuulmislanguse sümptom, et kui ma ei kuule, ma ei pane tähele, ma ei kuulnud selle nalja panti, no mis ma siis osalen selles seltskonnas, ma pigem hoian natuke enda ette ja sealt võivadki hakata tulema tegelikult ka muud probleemid. Täielik niisugune isolatsioon ja tegelikult on ka välja toodud, et dementsus on niisugune asi, mis võib olla mõjutatud kuulmislangusest. Et kui kuulmislangus jääb nagu abita, siis on palju suurem võimalus dementsuseks.

Krista Taim

10:59

Me jõuame selle abini kindlasti ka, aga ma tahaks puudutada veel ka sellist teemat nagu Vertigo tasakaaluhäired ja sellised asjad, kas need on ka kuidagi omavahel seotud selle kuulmisaparaadiga, mis meil on? Ma ei teagi, mis närv see täpselt on.

Sandra Vill
11:52

Ja meil on, tegelikult ongi kõrvas on mitu osa on väliskõrv, see on siis see tüüpiline nii-öelda kõrvalest, mis me mõtleme ja siis see kanal, mis kõrva läheb, siis meil on keskkõrv, kus niuksed, väiksed kuulmislookesed, mida kindlasti inimesed kui kuulnud on. Ja siis sisekõrv ja sisekõrvas on meil tegelikult selline tigu täitsa, näeb välja kohe niisugune nagu tigu. Niisugune organ, ja see ongi meil tegelikult see sisekõrva kuulmisorgan. Ja sealsamas sisekõrvas on ka meil tasakaaluorgan. Ja vot see tasakaaluorgan on tihtipeale just see, mis võib olla seotud, kui on mingid kõrvaprobleemid, et need ei pea alati olema seotud mitte kõigil kuulmislangusega inimestele, ei, ei pruugi kohe olla ka mingisugust tasakaalu, häiret või peapööritus sündroomi eksisvertiigot aga võib-olla, et kui on mingisugune kõrvahaigus, mis mõjutab nii kuulmist kui ka Bertiigot, aga.

Krista Taim

11:54

Mis tõbi on veel mineeri tõbi?

Sandra Vill
13:44

Ja mineeri tõbi on üpriski sihuke Harvik haigus, see tõesti mõjutab, see ongi nüüd niisugune haigus, mis mõjutab nii-öelda kõike selles kõrvas, et nii kuulmise kuulmine langenud tüüpiliselt just madalate toonide kuulmislangus, ehk siis passis toon ja väga hästi kuule ehk siis madal hääl tundub justkui natukene nagu vaiksem, et mitte ei ole pigem see kõnest arusaamise probleem tingimata, vaid pigem just hästi vaikne on see heli ja siis võib-olla ka kõrvakohin ehk siis kas või mingisugune vilin kõrvus. Ja, ja siis ka Vertigo hood, mis on nii-öelda nagu ootamatud tihtipeale võivad olla päris pikad, et ei ole mitte sekundites, vaid võivad olla minutites tundides ja see on niisugune konstantne nii-öelda tunne ja neid siis käib neid hoogusi, kuulmislangust, innitus. Vertigo probleem käivad siis koos nii-öelda hoogudena teatud aja tagant, see on väga-väga harv haigus, enamus inimestel, kellel on kinnitus ja tasakaaluprobleem, Jaagulmis langus, ei ole ikkagi neelsemenieri tõbi, et see on pigem kolm eraldi asja nii-öelda, et, et aga see, see menier on üpriski nagu noh, selles mõttes nagu õudne, et ta on üpriski nagu tavaliselt hoitakse, ollakse voodis terve see aeg, kui see hoog on, et see on ikkagi päris siuke tugev hoog. Ja enamasti see on ühepoolne, et kui kuulmislangus on kahel pool, siis on ka väga-väga väike tõenäosus, et on tegemist mineeriga, nii et see on ikkagi nagu ma ütlesin, väga Harvik. Et seda peaks ikkagi spetsialist vähemalt kahte erinevat hoogu nägema, et seda diagnoosi panna. Et natukene on meil siin Eestis nagu mõnes mõttes ülediagnoositud seda menieri haigust, et, et aga see on üpriski sihuke tugev tugev haigus.

Krista Taim

14:10

Ma saan aru, et te pearinglushood, kinnitus ja kuulmislangus, need võivad olla ka kõik täiesti eraldi selles mõttes, et inimesel on kas ainult kinnitus, kas ainult pearinglus või nii edasi, et kui võtaks need otsast pearinglus, ma arvan, et kõik me raadiokuulajad on seda elus vähemalt paar korda tundnud. Kas on põhjust muretsemiseks või kuidas aru saada, et lihtsalt käis pea korra ringi, sest ma ei tea, kaelasooned olid kuidagi kinni.

Sandra Vill
16:41

Ja tegelikult päris hästi, paljudel inimestel tõesti on seda pearinglust olnud, see on hästi tüüpiline probleem ja seetõttu on ka natukene murettekitav, et veel spetsialiste on nii vähe, kes tegelikult sellega nagu tegeleda saaks, sest eks need patsiendid tihtipeale jäävad natukene niimoodi eemale sellest abist. Aga tõesti kõik pearinglus, et ei pea üldse olema sellised, millega kindlasti kohe peab hakkama kuidagi ravima. Et mõned võivad tõesti olla, mis on hästi tüüpiline, sihuke madala vererõhu probleem, kiiresti püsti tõusmine, päris paljud neist on kindlasti seda tundnud, et natukene lööb justkui pea niimoodi imelikuks ja siis lähen oma eluga edasi või täpselt samamoodi, et on natukene mingit kaela pinget, stressiperioodid ei ole hommikul söönud, võib-olla natukene paha olla. Aga kui on just selline pearinglus nagu karusselli tunne et asjad nagu toas liiguvad ja ei saa korralikult, noh, nihuke kõikumine võib-olla ei saa korralikult aru, kus ma olen, et see kestab minuteid ja et ta mitu korda, et kui on ainult üks kord ja lähen eluga edasi, pole midagi, siis pole hullu, aga kui ta on, hakkab mitmekordselt, hakkab siis hoogudena tekkima kas teatud pealiigutuste peale teatud liigutuste peale või et esimese korraga on kaasas ka selline suur iiveldus ja oksendamine lausa siis tegelikult on see asi ikkagi, mida peaks juba arst vaatama ja siis diagnoosima ja ravima, aga, aga noh, kõige lihtsam lihtsalt on tihtipeale nagu EMOsse minna, ehk siis seal saab varsti üle vaadata. Aga täpselt niisugune asi on ka tegelikult, millega audioloog tegeleb, et see üle vaadata, vajadusel ravi anda. Ja, ja siis tegelikult inimene hakkab ilusasti taastuma. Päris paljudel patsientidel võib ka olla sihuke healoomuline asendi Vertigo mis käib päris palju just pigem natukene, vanematel inimestel aga on täitsa noorematel inimestel ka. Ja see on seotud meie tasakaaluorganiga, kus väike sihuke sade läheb tasakaaluorganis ringi käima, kus ta ei peaks olema ja selle tõttu tekivad just sellised asendi muutusel tekivad siuksed Vertigo hood, mis on tavaliselt maksimum paar minutit. Aga tõesti sihuke suur karusselli tunne, võib esineda oksendamist, et see on tegelikult väga lihtsasti diagnoositav ja ravitav. Aga lihtsalt on õige spetsialist vaja üles leida, sest ise on seda natukene raske ja seda ajal mingisugused ravimid ei aita, et see ei ole niisugune haigus, millega ma võtan ravimi sisse ja see aitab vaid seal on just liigutamine, on teatud harjutused hästi tähtsad.

Krista Taim

16:51

Kuulge, aga selle puhul inimestele ma tean, et on määratud Betašerk, sihukest tabletti võtavad kaks kuud ja öeldakse, et paraku on see teile eluaegne, sellega ei ole midagi teha.

Sandra Vill
18:32

Lihtsalt see, see niimoodi tõesti ei ole, et kui just sea loomiline asendi Vertigo kõige tüüpilisem Vertigo tüüp üldse seda on hästi-hästi-hästi palju. Ma võiks öelda isegi, et tublisti üle poolte minu patsientidest, kes on minu juures käinud, on olnud see healoomuline asendi Vertigo, et see on tõesti hästi hästi levinud ja seal puhul tõesti see beta särk või mingisugused muud asjad, mida kirjutatakse ravimitena välja ei aita. Et healoomulise asendi Vertigo puhul on kindlad teatud harjutused. Ja, ja EPLi manööver võib-olla nii mõnigi kuulaja on tegelikult täitsa kokku puutunud sellega. EPLi manööver on see, mis ainukesena aitab. Vahest on vaja mitu korda seda teha ja vahesse tähendab EPLi manööver ja see on selline teatud nagu liigutuste harjutuste viis mida teha, et, et see sade, mis ma just enne mainisin, saaks õigesse kohta tagasi, et peab teatud pidi liikuma, et saada see sade tagasi ja vahest on vaja tõesti mitu korda seda teha. Enamasti aitab ka, kui keegi on kaasas, esimene kord, mõnes mõttes võiks olla spetsialistiga sellepärast et see võib alguses natukene tekitada juurde seda pea ringlusesse sade liigub seal sees ja selle tõttu, mida inimesed tavaliselt teevad, kui neil paha hakkab, nad vahetavad selle poosi ära. Aga tegelikult selles asendis tuleb nagu olla natukene aega ja sellepärast aitab kaasa, kui keegi on seal kaasas ja, ja rahustab maha ja aitab neid harjutusi teha. Ja kui need lähevad õnneks siis täiesti kaob see ära. Ei ole mingisugust asja, et elupäevade lõpuni peab sellega olema, et väga palju vertiigot on sellist, millest saab päris lihtsasti lahti. Kui õige spetsialisti juurde minna.

Krista Taim

18:45

Nii järgmine probleem on kinnitus, on inimesi, kellel vilistab kõrvas, kellel siristab kõrvas kellel on vile, kellel on sahin kahin ja mis ei lõppegi ära.

Sandra Vill
20:59

Ja nagu ma ennem ütlesin, et päris tihti võib sellel olla põhjuseks kuulmislangus ja sellepärast kõik kinnituse patsiendid peaksid tegelikult kuulmistesti ära tegema igaks juhuks seal võib-olla mingeid väikseid minimaalseid muutusi, mis ei tähenda kohe kuulmislangust kui sellist vaid lihtsalt kerge kuulmismuutus. Ja seda saab siis põhjendada, et sealt see kinnitus on tekkinud ja siis saab edasi hakata abi otsima. Kui see kuulmislangus kuulmislangust ei ole, et kuulmine on täiesti korras siis saab hakata vaatama muid asju, et seal see anamnees on hästi tähtis, ehk siis küsida kus ja mis ja mis asjad nii-öelda patsiendiga juhtunud on. Üks kõige tüüpilisemad põhjustajad on müra. Et seda müra on eriti tänapäeva maailmas kohutavalt palju ja see müra ongi just see, mis võib olla selle kinnituse põhjustaja, et see müra samamoodi tekitab mingisuguseid kuulmismuutusi, kas siis meie selles Theo organis või juba närvis lausa närvitasandil. Ja kõik see on see, mis ajule tekitab tunde, et ma ei saa mingid teatud helisi enam väljaspoolt, nii nagu ma vanasti sain, sest mingi muutus on toimunud selle müra tõttu. Ma hakkan neid otsima seestpoolt, sest see on palju lihtsam. Ja siis leiamegi need helid üles selle kinnituse näol, kas siis vilin, kohin, mühin neid helis on mustmiljon ja, ja seda inimene kuulebki ja enamasti kindlasti need, kes praegu on kinnitusega ja kuulavad, seda on kindlasti täheldanud, et just vaikuses rahulikus olukorras tuleb see kinnitust palju rohkem esile. Sest ajul polegi mitte midagi kuulata, igapäevamelus kuulama igast muid asju polegi vaja kuulata sünnitust. Just vaikuses tuleb see esile. Ja tihtipeale võibki olla see nii-öelda ravi või rehabilitatsioon sellele kinnitusele nagu pikem, kui arvatakse, et see ei ole jälle ühe ravimiasi, et ma annan jälle mingit peta särki, vaid see on pigem tihtipeale niisugune treening- ja teraapia. Kognitiivkäitumisteraapia on näiteks üks asi, mis aitab kinnitusega päris hästi heliteraapia. Seal on hästi palju erinevaid asju, mida tuleb spetsiifiliselt koos selle patsiendiga välja töötada. Mis siis, nagu sellel patsiendil nii-öelda aitaks, et see on hästi-hästi individuaalne.

Krista Taim

21:03

Siin ei ole kindlat retsepti, et mis sobiks kõigile.

Sandra Vill
21:42

Kahjuks mitte, ja kui kunagi tuleb kinnituse jaoks mingisugune üks kindel ravi, siis Nobeli preemia tuleb kindlasti ära ja see oleks väga-väga suureks abiks, aga kahjuks praegu ei ole ühte kindlat ravimit kinnitusega, aitab, sest me ei ole päris kindlad veel kus kohas täpselt see kinnitus siis tuleb ja seega me ei saa minna sinna ja kuidagi opereeridega ravida. Et pigem on lihtsalt tõesti siukseid nii-öelda aju petmismanöövrid, et siukseid, pettukad, ümberõppimismanöövrid ja nii-öelda siuksed asjad, mis, mis nagu aitaks ajul tõesti, nagu keskenduda muudele asjadele, mitte kinnitusele ja läbi selle saaksid Hinnitus nagu vaiksemaks minna.

Krista Taim

22:13

Üldaga, mis on see müra või kui suur see peab olema, et ta hakkaks põhjustama ajus mingeid häireid, mis viivad siis Tinnituseni või kuulmislanguseni. Kui suur see müra peab olema, Ma saan aru, käib kuskil kõva plahvatus või Paukat, et pea plahvatab ja saavad kahjustada nii aju kui kui see väike sisekõrva tigu. Aga igapäevane selline mürad, kus kust see nagu on, et üks asi on kõrvaklappidest kuulata midagi päev läbi kogu aeg.

Sandra Vill
25:45

Ja just täpselt nii, et tegelikult on isegi nagu raske aru saada mõnes mõttes millal see piir siis tuleb, et on sätitud nii-öelda kindlad detsi, Bellide kindlad tunnid, kui kaua võib nendes olla, aga igapäevaselt inimene ei mõtle selle peale, et laps ei ole nüüd 70 detsibelli, see oli nüüd 90 detsibelli. Et selles mõttes on sellest nagu raske aru saada. Tõesti, öeldakse, et kaheksa tundi siukses pidevas siukses müras nagu töötamine on maksimumpäeva jooksul, et, et see müra on tihtipeale selline, et noh, kahe meetri kauguselt ei saaks nagu väga aru, mida see inimene siis kahe meetri kauguselt räägiks. Aga, aga isegi siuksed, järsud pursatused nii-öelda sellest mürast näiteks kontserditel. Et alati ei pea olema see kontsert muidugi kohutavalt kõva, aga enamasti siiski tulevad üpriski siukseid, järsud varjud, valjud helid, eriti rokk kontserditel just et ei pea isegi olema täiesti lava ees. Isegi lava nii-öelda täitsa tagapool võib olla see, et, et see mõjutab päris tugevalt ja juba ühest korrast võib tekkida jääv kuulmiskahjustus mida ei saagi tagasi pöörata, et see mürakahjustus on selline, mis praegu jätab jälje. Vahest on niimoodi, et justkui tundub, et natukene nagu paraneb kindlasti mitmele inimesele on seda olnud, et käivad kontserdil õhtul natukene, võib-olla kõrvad kubisevad, võib-olla natuke tinistavad hommikul ärkavad ülesse ja polegi enam midagi, et on nagu justkui läinud, et vedas aga tegelikult iga selline nii-öelda särtsatus tekitab mingisuguse, kasvõi minimaalse ka mingisuguse kahju ja seal ainuke asi ongi ennetamine. Et müra puhul müra kuulmislangus ka on põhimõtteliselt ainukene kuulmislangus, mida saab täielikult ennetada, kui minna kontsertidele müra rohkematesse kohtadesse, sealhulgas ka tegelikult kinod, on tänapäeval kohutavalt mürarikkad, eriti just action filmid, kus kui action käib, siis on väga-väga palju ja nii, kui nad hakkavad rääkima, siis isegi tundub ja minul kuulmislangust pole, et natuke jääb nagu vajaka. Et see, see, see viis, kuidas tänapäeval filmid on tehtud ja tegelikult ka päris palju muusikat on võib-olla natukene siuke natukene nagu sihuke võitlus nii-öelda. Et sellepärast on tegelikult kõrvatropid ja ka siuksed mürasummutavad kõrvaklapid on väga-väga hea asi, mida omada. Et siin Tartus nüüd see aasta just eriti, kuna Tartu on siin see kultuuripealinn, on hästi palju üritusi, hästi palju kontserte, värke särke, et ma kindlasti soovitan inimestel mõelda heade kõrvatroppide peale ja, ja panna nad kõrva tänapäeval kõrvatropid ei ole sellised, mida kõik mäletavad, et pannakse kõrv kinni ja mitte midagi. Kuule nad on tihtipeale siukse ventilatsioonituruga, et sa tegelikult kuuled ka inimest enda kõrval ja see kvaliteet muusikas ei, ei lähe alla poole, see kvaliteet on sama, tal lihtsalt on vaiksem. Et su kõrvad nii-öelda tänavatsin, sa ise tänad ennast ka, kui sa paarikümne aasta pärast võiks juba nii-öelda tõesti vanusest natuke hakata kuulmislangus tekkima. Et, et sa, sa nii-öelda säilitad selle kuulmise ja samas suudad ikkagi nautida seda, seda kontserti, inimesi enda ümber. Samamoodi inimesed, kes töötavad müras ka muusikaga või siis tõesti ehitajad, et tegelikult korralik kõrvakaitse on hästi-hästi tähtis, selle puhul.

Krista Taim

26:17

Sandra väga tore, et kõrvaklapid mängu tõite, ma hakkasingi mõtlema, et on ju kõrvaklapid, mis on suured nagu Miki hiirel käid ringi, paljud linna peal käivad ja siis on sellised väiksed nupud, mida sa paned kõrva ja oled kogu aeg ühenduses küll oma telefoni või siis noh, millega iganes. Kuidas need mõjuvad, kui palju neid on uuritud, et kui ma midagi endal panen kõrva ja ta läheb just selle sisekõrvateole väga-väga lähedale, et isegi mingite näpsukesed ees kuskil ei kaitse midagi, mis siin otse tuleb sellest klapist?

Sandra Vill
27:43

Ja eks kõrvaklappide teema on tõesti järjest rohkem uuritakse, eks meil see kõrvaklapi nii-öelda põlvkond nagu öeldakse praegu nagu kestab, mina olen ise natukene ka niisugune kõrvaklapi kasutaja ja ma alati pean mõtlema selle peale, et tuleb piiri pidada. Et mina järgin ja päris paljud tegelikult audioloogid, spetsialistid järgivad sihukest 60 60 reeglit, et 60 minutit 60 protsendi peal ja siis paus, kui on see protsent väiksem, siis saab kauem kuulata. Kui see protsent on suurem, siis kindlasti palju vähem kuulata, aga see 60 60 on päris hea siis klapid ära võtta ja pausi teha. Mina alati soovitan pigem suuri kõrvapealseid klappe, sellepärast et neil tihtipeale see kvaliteet on natuke parem ja seetõttu me ei pea seda heli nii valjult kuulama, et see, just see, see kui kaua ma kuulan muusikat versus kui kõvasti valjult ma kuulan seda muusikat, vot see vahe on tihtipeale just see tähtis asi. Ja nende suurte kõrvapealsete klappidega tegelikult tavaliselt ikkagi kuulatakse natukene vaiksemalt. Neil on see mürasummutus ka natukene parem tänapäeva klappida ja seetõttu tegelikult nagu kuulmist hoitakse paremini, aga need, kes kuulavadki klappidega kaheksa tundi järjest igapäevaselt suur tõenäosus on, et nad audioloogide juurde mingi hetk kahjuks minema peavad, et see on natukene liig, seega see 60 60 paus on tavaliselt hästi-hästi hea.

Krista Taim

27:56

Ohustatud on siis need inimesed, kes töötavad klappidega kõva muusika või mingi müra taustal. Tõenäoliselt ongi muusikute hulgas päris palju neid, kellel on kas siis kuulmislangus või kinnitus löövad välja.

Sandra Vill
28:49

Heliinsenerid on ka hästi tüüpilised, mul on päris mitu patsienti käinud sellist, kes ütlevad, et noh, muidugi ma pean klapid peas olema ja kuulama, mis sealt kontserdilt tuleb ja kõik siuksed asjad see on päris kurnav ja tegelikult, kui on uuritud, et mis sealt klappidest siis tuleb, see on ilma igasuguse piiri, et see ei tohiks nii palju olla ja nii pikalt veel järjest. Aga tegelikult ka lihtsalt needsamad inimesed, kes töötavad nii-öelda ka sofissis või koduselt ja lihtsalt hoiavad klappe kaheksa tundi järjest peas ja kuulavad muusikat ja üpriski valjult tõesti üle 50 protsendi. Et see on tegelikult juba nagu mõnes mõttes nagu selline pikaajaline kahjustus, et võib-olla see heli ei tundugi nii kohutavalt kõva, et oleks nüüd lukustav. Aga tegelikult see pigem see, et ta lihtsalt nii pikaajaliselt kasutab neid klappe ja kuulab sealt heli. Ja see on pigem valjem, et see võib ka juba täitsa mõjutada.

Krista Taim

29:08

Õige varsti räägime, kuidas seda kõike ennetada ja kas on tegemist fataalset muutustega, kuuleme enne veel siia ühe muusikapala. Ma loodan, et mitte väga kõvasti. Ja siis seejärel jätkame juttu Tartu stuudios on eesti audioloogia seltsi esindaja audioloog Sandra vill.

Krista Taim

32:54

Tartu stuudios on meil eesti audioloogia seltsi esindaja audioloog Sandra Vill ja teemaks on kuulmislangust kinnitus Vertigo tasakaalu ja kõige selle väikse sisekõrvateoga, mis meil on seotud küsimused. Sandra, kuidas ennetada seda, et mind ei tabaks kuulmislangus, tasakaaluhäired, kõik muu, miks ma seda küsin, silmade puhul öeldakse, et et laske silmadel puhata, vaadake kaugusesse, vaadake loodust, vaadake kõike muud. Vaadake meeldivat, kuidas on kõrvade puhul, kas ka saab kuidagi? Olen pidanud töötama klappidega kaua aega ja nüüd lähen ja kuulan. Ma ei tea, kas Bachi või mis või aldit või hoopis linnulaul, mis võiks aidata või kas on sellist asja?

Sandra Vill
34:56

Ja see müra on hästi tüüpiline süüdlane, seega tõesti, kui teha pause, klappidest ja mürast välja saada, need on juba hästi palju aitavad kaasa. Ja, ja tegelikult öeldaksegi, et täisvaikusesse mürast minna ei ole hea, et need kaks ekstreemolukorda on need, mis tihtipeale võivad tekitada probleeme. Et samamoodi tegelikult, kui on hiidvaikuses kogu aeg olla, siis, siis just see vaikus on ka tegelikult see, mis võib hakata rohkem esile tuua nii-öelda helisi meie enda seest näiteks kinnitus ja eriti kui on olnud just suures müras, et päris paljud õpetajad ja lasteaiaõpetajad tulevad, et mu juurde täpselt sama probleemiga, et mul on niisugune müra töö juures, lähen koju, tahaks nautida vaikust ja ei saa, hakkab kinnitus pihta, et tegelikult kui teha seda pausi, siis võib edasi heli muusikat kuulata, lihtsalt klappideta, et kõlarist on tegelikult kõige parem alati seda muusikat ja muid asju kuulata. Et see läheb nii-öelda tuppa laiali ja seega ei lähe otse kõrva. Aga kui tahaks tõesti siukest rahu ja vaikus, siis sihuke vaikne akne, kas linnulaul või merekohin võiks taustaks olla, et see siiski annab ajule nii-öelda natukene teemat, et see ei ole. See üleminek ei ole nii järsk sellest mürast vaikusesse ja muidugi kõrva puhul on ka hästi tähtis mitte midagi sinna kõrva muud panna, et hästi levinud on see kõrva puhastamine enda vatitikkudega, seda ei tohiks teha, mitte midagi ei tohiks kõrva minna, mis oleks väiksem kui küünarnukk, nii et tegelikult põhimõtteliselt midagi tohikski sinna kõrva minna. Kui on vaiguga probleemi, siis tegelikult võib kasutada selliseid vaiguõlisid, mis on apteegis täitsa saadaval. Lihtsalt spreiga kõrvakord nädalas ilusasti peaks selle enamus inimestel selle vaigu probleemi ära lahendama. On mõnel, kellel on vaiku liigselt ja nemad käivad arsti juures seda puhastamas. Aga enamus inimestel vaigu probleemi ei ole, nii et tegelikult neid tikk ei tohiks toppida kõrva-nina.

Krista Taim

35:04

Puhastatakse lastakse vett sedasi peaaegu ajju Valguta või ma ei tea, kuidas see toimub, aga sooja veega näiteks kõrvu sees.

Sandra Vill
36:39

Absoluutselt ja kerge siukse survega, kas või täitsa 100 tuši otsaga võib natukene kõrva lasta mitte kaua, et lihtsalt natukene ja ilusasti, tegelikult vohab see vaikselt ise välja, soojus ka tegelikult duši all ja saunas on juba see piisav, mis tegelikult seal on vaigu pehmemaks tihtipeale ja toob selle ise ilusasti välja. Et tegelikult ise ei pea midagi tegema. Tikud tegelikult pigem just ohustavad seda kõrva, palju rohkem, seal on enda niisugune mikrofloora ja kui me paneme sinna võõraid asju sisse, eriti just vahepeal on see moeasi oli mingisuguse piirituse sees leotada neid tikke ja siis panna sisse kõik see mõjutab seda kõrva, pluss need on tihtipeale ikkagi karedad natukene ka hakkavad tegema kuivaks seda kõrva puhtalt selle Patti karedusega ja, ja nad võivad ka haava tekitada, et kui korralikult noh on, mõned on kindlasti seda proovinud. No mõnikord nagu sügeleb, kõrv mõnuga, panevad kõrvast kohe selle tikuga, et vot see on tegelikult ka see, mis võib tekitada haava sinna kõrva ja meri kõrvas on ka tegelikult juba päris suur probleem ja mul on ka üks ekstreemsem olukord olnud ühe patsiendiga, kes läks kõrvakilest läbi selle vatitikuga. No ja siis tal oli adrenaliin nii suur, ta ei saanud kohe aru, mõnuga seal keras selle kõik ära sealt ja tegelikult see tekitas talle jääva kuulmiskahjustused, see on õnneks väga harv juhus, kui sihukest asja juhtub, aga sa ise ei tea mitte kunagi, kui pikk su kõrvakanal on ja seega on raske aru saada, kui palju nii-öelda, kui kaugel sa oled, kui palju sa võid seda tiku sisse panna ja seega pigem üldse mitte.

Krista Taim

36:49

Aga kõrvade puhul räägitakse ka sellest, et vot kõrv, see on justkui nagu inimene ise muudkui masseerige, seal on erinevad punktid. Kuidas sellesse suhtuvad audioloogid.

Sandra Vill
38:21

Selles mõttes hea on ju, et see veri käib hästi ringi ette massaažid, kõik siuksed, asjad on head. Et tegelikult üks siukseid äkkkuulmislanguse põhjustajaid võib olla halb vereringlus, see on tihtipeale küll sees ja sinna me kuidagi minna ei saa, sina sisekõrva sisekõrva isegi mitte ei näe kõrva vaadates, et kui lihtsalt vaadata niimoodiotoskoobiga ehk siis niisugune väike mikroskoop, mis vaatab kõrva sisse, sellega näeb kuni kileni, nii et me näeme väga natukene ainult keskkõrvast, aga sisekõrva üldse ei näegi. Nii et tegelikult neid veresooni me üldse seal kätte ei saa, otseselt, mis tavaliselt tekib, võivad tekitada seda äkkkuulmislangust, aga kõiksugused väljaspoolt absoluutselt mudimine, seal ei ole kahjuks mingit teaduslikku põhjendust, et see kindlasti aitab hoida midagi, aga see kindlasti ei ole ka mitte kahjulik. Ja tegelikult kinnituse puhul jälle, kuna see on ühte kindlat sihukest ravi ei ole siis öeldaksegi, et kinnituse puhul võib vahepeal niisugune mudimine aidata, kui on tõesti mõjutatud nagu kas siis mingisuguseid õla või kaelasooned. Et siis võib-olla see kinnitust on natukene vähem kuulda, kui seda mudida või teha mingisuguseid harjutusi, aga jälle see ei ole nagu kindlat sihukest põhjendust leidnud, aga jällegi see ei ole nagu halb asi. Nii et selles mõttes niisugune massaaž, ütleme ausalt, kõigile tegelikult alati kuluks ära, et eriti just see õla piirkond, eriti inimesed, kes istuvad tööl või lihtsalt niisama istuvad, et päris pikka aega, et siis tegelikult see niisugune sealt ümbert mudimine on üleüldiselt kasulik.

Krista Taim

38:28

Kui kaugel see kõrvakile on mul töö, see lugu, nüüd jääb mulle vist eluks ajaks meelde, kus inimene endal kõrvakile katki torkas.

Sandra Vill
39:38

Ja ma tahan natukene hirmutada inimesi sellega et see selles mõttes see, see võib juhtuda ja, ja noh, tavaliselt juhtub pigem kergemaid asju, aga see oli üks ekstreemnäide, kus tõesti ma isegi olin veel õpilane ka Inglismaal siis seal seal inglane, mitte eestlane ja seda Eestisse ei ole mina näinud tõesti, et õnneks ei ole vähemalt keegi selle jutuga tulnud. Aga seda ikka võib juhtuda, sest tõesti mul seal juhendaja isegi ütles, et Ta oli temal ka kunagi niisugune patsient olnud, ma ei tea, võib-olla siis see on ainult inglaste probleem, aga ma ei tahaks uskuda, et eks eestlastel ka ikkagi seda on esinenud. Et tõesti see, see kaugus on väga erinev inimestel meie kõrvad tegelikult eriti just see väline osa agaaga sisene osa on kõigil nagu sõrmejälg täiesti erinev inimesest inimesse. Et tegelikult on kõrva järgi aru saada, kellega on tegemist, sellepärast et see on lihtsalt nii individuaalne ja seetõttu on nii raske öelda, kui kaugel võib olla inimese, see kile vahepeal ma vaatan kõrva op sealse koha ongi, vahepeal vaatan kõrva, pean minuteid otsima, et see korralikult üles leida, et see on hästi individuaalne ja kuna sa ise ei tea seda, siis poleks mõtet sinna midagi kõrva panna.

Krista Taim

39:48

Ujumine inimene läheb vete basseini, kus on natuke kloori, natuke veel üht-teist. Kuidas on seal sellega, et vesi ei jääks kõrva, kuidas see sealt kätte saada?

Sandra Vill
40:50

Ja mõnel inimesel on natuke suurem võimalus seal, et see vesi jääb kõrva. Et ongi, võib-olla see kõrvakanal on natuke sihuke palisem ja on mingisuguseid siukseid augud sees, kuhu see vesi jääb väga hästi kinni. Mõnel inimesel tuleb väga kergesti välja, et tegelikult, kui on teada juba varasemast, et mulle jääb rohkem seda vett sinna kõrva kinni ja see on ebamugav siis tegelikult saab individuaalseid kõrvatroppe teha, mis on kõrva järgi, et panna ujumiseks sinna kõrva ja siis nad pärast ujumist välja võtta ja siis ilusasti jäävad kõrvad kuivaks. Tihtipeale soovitatakse seda teha just nendel, kellel on pigem see tõenäosus, et kas wet jääb rohkem kõrva või kellel on näiteks põletikud kõrvades, et siis tahaks siiski pessu minna, tahaks ujuma minna, saavad need kõrva panna ilusasti et ta ise kodus ja need on ikkagi kellelegi ja need tuleb ikkagi spetsialisti juures teha neid individuaalseid kõrvatroppe, et võib ka muidugi apteegist osta neid tavalisi kõrvatroppe, aga lihtsalt need individuaalsed on mugavamad ja need hoiavad natuke paremini, seda veti ikkagi kõrvast ära.

Krista Taim

40:54

Kuid ei tahaks teise norskamist kuulata, kas siis kõlbab ka seesama tropp kõrva?

Sandra Vill
41:52

Ja tegelikult küll üldjoontes öeldakse muidugi, et ei ole väga hea neid kõrvatroppe kogu aeg kasutada, eriti just puhkuse ajal nii-öelda et kui kõrv tahaks nagu puhata, aga tõesti võib-olla olukordi, kus, kus on, kas tõesti norskab inimene kõrval või siis naabrid näiteks on väga mürarikkad, on ka siukseid patsiente olnud, et siis tõesti võib-olla siuksed kõrvatropid, mis nagu vähendaks seda heli, aga mida avatumad kõrvatropid, seda paremad, see kõlab natukene vastuoluline, et mis mõttes siis, kuidas saavad kõrvatropid avatud olla, aga nagu ma ennem rääkisin, on siuksed ventilatsiooniavaga kõrvatropid, mis siiski aitavad hingata kõrval, aga samas summutavad neid helisid, nii et tegelikult siis ma pigem soovitaks alati siukest asja. Et kõrv ikkagi peaks võimalikult palju vaba olema, sellepärast ka need kõrvaklappidest tuleb pause teha. Aga kõrva Troppides tuleb tegelikult pause teha, kõrvad on mõeldud olema vabad ja seega tuleb neil alati pausi anda.

Krista Taim

41:57

Nii et terve öö neid kõrvas hoida ei ole hea mõte või ütleme, ühe öö hoian.

Sandra Vill
42:37

Aga mitte iga öö selles mõttes, et tõesti, kui need on need siuksed avatud nendega, siis tõenäosus on, et see õnneks midagi hullu ei tee, aga iga iga õhtu kogu aeg tõesti noh, kaheksa tundi järjest, see on päris pikk aeg. Pigem siis kas natukene mingit alternatiivi mõelda? Võib-olla norskab inimene, saaks minna unearsti juurde, kes saaks üle vaadata selle norskamise, et kas on mingi hapnoe, kas oleks vaja seda ravida kuidagi? Ja, ja, aga, aga selles mõttes tõesti nagu, kui on olukord, kus on väga palju müra ja ei saa lihtsalt magama jääda, siis absoluutselt tegelikult see on niisugune hea variant, aga ta ei ole, pigem pikaajaline asi.

Krista Taim

43:14

Sandra, ma siin mõtlesin, et võtan kuulajaid, aga kuna juba aeg on selline, et ma ei taha inimestes liigseid lootusi tekitada, sest tõenäoliselt kõik, kes helistavad, ei pääse eetrisse, siis võtan endale selle vastutused. Küsin teie käest ise lõpuni ja. Ma tahaks teada sellist asja, need asjad, mis me täna rääkisime, kuulmislangust, kinnitustasakaaluhäired, Vertigo, kõik need probleemid, kas need on ravitavad või on ikkagi nii, et kui sa oled saanud diagnoosi, siis me ei tea põhjust, me ei tea, mis on. Te lihtsalt peate sellega elama, see on tavaline, mida on aastaid inimestele öeldud.

Sandra Vill
44:49

Ei, ikkagi tihtipeale on abi olemas ja ravi olemas ja see ei ole võib-olla selline abi ja ravi, mida inimesed esimese asjana kohe mõtlevad, et ma saan tabletti või et mulle tehakse operatsioon ja siis ma olen terve, see on tihtipeale võib-olla natukene teistsuguse just kuulmisega seoses, näiteks mõeldakse ravist justkui see, et mind opereeritakse ja mu kõrv on terve. Aga tegelikult ka abivahend on mõnes mõttes ju aitab kaasa, et, et kui justkui silmade puhul prillide kandmine on hästi tavaline silmanägemise probleemide puhul. Aga kui on kuulmislangus, siis aparaat tundub justkui nad natukene kahtlane ja ikka natukese stigma on sealjuures. Ja seetõttu tegelikult justkui inimesed proovivad esmakordselt 100 kuuldeaparaati ja saavad jälle kuulda neid helisid, mis neil on pikalt olemata, et tegelikult see on täiesti teine kogemus. Ja ennem ei tea, kui pole proovinud, et tegelikult ma väga väga soovitaks inimestel nii-öelda proovida katsetada, et see kuuldeaparaat ei ole ainult vanematel inimestel. Et on igasugustes vanuses ja see tegelikult noh, ta ongi abivahend nagu prillid, et ta tegelikult aitab väga, väga hästi kaasa. Ja samamoodi Vertigo puhul, et isegi kui see on selline korduv, mida me ei saa otseselt nagu ravida, ravida, siis on alati viise, kuidas seda nii-öelda pehmendada. Kuidas saab neid hoogusi vähendada, kuidas saab nende tugevust vähendada et on hästi palju erinevaid variante, mida tuleb koos spetsialistiga läbi rääkida. Et see ei ole niimoodi top, mul on diagnoos ja nüüd maaelu lõpuni olengi niimoodi.

Krista Taim

44:55

Aga kuskohast leida spetsialiste? Neid on ju vähe. Just kuulsime, et audiolooga on Eestis 10 tükki.

Sandra Vill
46:03

Ja selles mõttes tõesti, et, et tegelikult ka kõrva-nina-kurguarstid aitavad tihtipeale päris hästi kaasa, nemad on seda tööd juba juba pikka-pikka aega teinud. Väga paljud ka kuulmisabivahendi spetsialistid, tegelikult, kes töötavad kuuldeaparaatidega, aga eesti audioloogia selts, meil on koduleht ilusasti olemas, audioloogiee ma väga soovitan seda kodulehte vaadata, sest seal on meil ilusasti liikmed, kes meil kõik on seal kirjas ja nende töökohad tegelikult leiab sealt päris hästi üles, kus, kus nagu leida neid spetsialiste, kust saaks abi siis erinevates linnades Eestis ka. Et kindlasti seda perearstiga koos nii-öelda rääkida, et, et kelle juurde ja kus tänapäeval tegelikult perearstid on päris hästi teavitatud sellest, et on selline inimene olemas nagu audioloog ja tegelikult päris hästi saab saadetud sinna ja on eravastuvõtt selliseid asju ka, et tegelikult Meid on vähe, aga me oleme tublid, me oleme ikkagi igal pool ja proovime kogu aeg rääkida ja, ja vaeva näha ja patsiente vastu võtta, et, et, et selles mõttes õnneks asi lootusetu ei ole, covidi kindlasti saate, kui seda otsida.

Krista Taim

46:25

Ja Sandra, öelge veel üks nõuanne selle kohta praegu tänavad on libedad ja tasakaal on ka see, mis on seotud meie sisekõrvaga. Kui ma nüüd täna hakkan tegema tasakaalu harjutusi, noh alates sellest, et seisan ühe jala peal või teen pääsukest harjutusi, on erinevaid. Kas mul tasakaalutunnetus ja kõik see paraneb või mis läinud, see läinud?

Sandra Vill
47:02

Ei, absoluutselt paraneb eil, tasakaal on õnneks seotud kolme erineva asjaga, üks on meie tasakaaluorgan, teine omi silmanägemine ja kolmas on, kuidas meie keha ennast hoiab. Nii et tegelikult need harjutused tihtipeale, mida teha, need mõjutavad kõike kolme ja mida nagunii-öelda, aktiivsem ja parem, see on, seda rohkem ma oskan ennast hoida, seda paremini töötab mu tasakaaluorgan ja seda paremini töötab ka mu nii-öelda silma käe koordinatsioon, ehk siis silmajala koordinatsiooni öelda, et tegelikult need igapäevased harjutused kasvõi lihtsalt pea paremale vasakule ette taha siuksed asjad juba tegelikult aitavad väga hästi kaasa, eriti just siuksel hullul libedal ajal, nagu praegu.

Krista Taim

47:15

Viimane küsimus veel, mis puudutab lapsi, kuidas teha lastele selgeks, et ärge kuulake liiga kõvasti ärge maid karjuge, kas või et kuidas säästa kõrvu juba väiksena.

Sandra Vill
48:15

Ja selles mõttes see, eks see ikka niuke õpetuse asi mõnes mõttes, et seda peab lihtsalt nagu kinnitama, lastel ongi tihtipeale natukene valjem hääl, lastel on suurem võimalus erinevateks sellisteks kõrvapõletik, eks nii-öelda. Ja seetõttu võib-olla nad ei kuule alati ennast nii hästi ja seepärast nad võivad natukene valjemini rääkida ka, et tegelikult see klapi kuulamine, kõik, see peaks lihtsalt hakkama juba kodust pihta kindlasti, et teha pause. Et ei ole nii-öelda kogu aeg seda klappi kuulamist. Et see peab juba varasest hakkame pihta, eks me seltsiga ka meil oli just 2019.-st kuni eelmise aastani käis niisugune üle-eestiline koolinoorte kuulmisuuring, kus me käisime rääkimas erinevates koolides ja tegemas kuulmisteste ja just seal noh, nii-öelda niisugune aktiivne rääkimine ka, et, et varane kuulmislangus just nendest klappidest. Et see on täiesti ennetatav, et tegelikult kõik tahaks ju edaspidi ka oma kontserti oma muusikat hästi kuulata, seega tuleks seda praegu hakata juba hoidma.

Krista Taim

48:23

Milline on hea kuulmine, kas see, kui ma kuulen läbi seinte või et milliseid helisid on võimalik hea kuulmise korral välja kuulda?

Sandra Vill
49:18

See on jälle siuke spektrum, see ei olegi niimoodi niimoodi väga kindlalt määratletud, et, et need, kes kuulevad tõesti seintest läbi, neil võib pigem olla probleem, et nad on just ülitundlikud kuulmise suhtes ja kuulevad pigem jutte, mida nad tahaks kuulda või kuulevad helisid, mida ei tahaks kuulda. Et, et hästi tähtis ongi just see mugavalt saan kõnes hakkama, kui ma olen nii-öelda verbaalse kõnega, sest meil tegelikult on ka ju viipekeel olemas suhtlusviisi, nad ei pea alati olema just see auditiiv verbaalne kõne, ehk siis nii-öelda praegu, nagu me räägime. Et, et kui see on just minu jaoks oluline, et ma saan inimestega rääkida, hakkama saan neid edukalt kuulata, ei pea üle küsima, ei teki mul endal probleeme suhtlusel inimestega ja ei teki teistel inimestel probleemi suhtlusel minuga. Et nii-öelda osapooled on kõik õnnelikud, saavad hästi hakkama, siis see on siuke hea kuulmine tegelikult.

Krista Taim

49:28

Sellega tasuks rahul olla, kui esineb mingeid häireid siis peaks hakkama tegelema, sest langus võib olla kiire või on ta selline pikaajaline protsess.

Sandra Vill
50:36

Nii, ja naa, absoluutselt, et kui ta on järsku tekkinud, siis ta tavaliselt ikkagi tekib niimoodi päevapealt ja see on juba pigem niisugune haigus, millega peab koheselt tegelema, siis on tegelikult kõige targem isegi EMOsse minna. Et kui on järsk kuulmislangus, et sellega nagu ei anna oodata, sest tegelikult selle ravi on, oleks vaja koheselt teha. Kui on pigem tunda, et noh, mul on siin kuude ja aastatega võib-olla natukene allapoole sa kuulmiline läinud siis kindlasti perearsti juurde, perearst annab ilusasti, saate kirja, saab minna kas siis kõrva-nina-kurguarsti juurde muiga tegelikult tihtipeale saab minna kuulmiskeskustesse, kus tihtipeale võetakse just kuuldeaparaatidega, et saab ka sinna minna, täiesti saatekirja väliselt panna aeg kirja, vaadatakse kuulmine üle, vaadatakse kõrva ja räägitakse neid tulemusi ja siis kas midagi saaks teha ennetavalt või on ilusasti, ongi kõik korras, pole midagi otseselt vaja teha, räägitakse lihtsalt üle, mis võib tekitada seda tunnet või kui on siis probleem juba tekkinud, et mis, mis ma nagu nüüd siis saaks teha. Et see on täitsa nii ja naa, aga kui on järsku tekkinud, siis tegelikult ikkagi see emo oleks kõige parem viis, et seda saab ikkagi kiiresti aidata, aga just kiiresti aidata.

Krista Taim

51:49

Mul on hea meel, et olite nõus Sandra vil täna saatesse tulemast ja rääkimast, ma sain ise palju teada ja ma usun, et ka meie kuulajad ja, ja ka lootus kõlasid, sest siiamaani need, kellega ma olen rääkinud ja kes on kinnituse all või siis kõvertiigol kannatanud nad on, neil on öeldud, et see ongi teel elu lõpuni, nii katsuge hakkama saada, aga tundub, et lootust on. Lootust on jaa, absoluutselt. Aitäh, veel kord ja head kuulajad, selline see tänane saade sai, meil oli külas eesti audioloogia seltsi esindaja audioloog Sandra Vill ja nende koduleht on ka täpselt sedasi olemas, et kellel on rohkem huvi siis audioloogia seltsi kodulehele. Minge ja vaadake, lugege, ärge jääge murega üksinda. Igale probleemile on kuskil lahendus olemas. Tänalyt teiega, Marika Leetme ja mina olen Krista taim, soovime teile ilusat päeva, kuigi, mis siin kaunistan, vaadates Tallinnas on vähemalt selline sompus ja mitte just väga talvine. Homme teeb huvitaja saadet Jakob Rosin, täna on veel uudis pluss, mida kindlasti soovitan kuulata, sest saatejuht on Lauri Varik ja tal on alati põnevad teemad, nii et kõike kaunist ja kuulmiseni jälle.